olla “suurte inimeste moodi”. Etendus kestis kaua, kuid mitte hetkekski polnud mul igav või selline tunne, et tahaks koju minna. Minu lemmiktegelaseks jäi Alfredo. Tema võitlus oma armastuse pärast oli imetlusväärne. Mul oli temast kahju, sest tema oma isa võttis talt käest ära ta eluarmastuse. Ma saan aru, et see oleks perekonna mainet kahjustanud, aga jumal hoidku, laske armastajatel armastada! Minu lemmikkohaks peab olema “Joogilaul”. See tekitas minus kohe hea tuju ja see oli üks väheseid rõõmsaid kohti ooperis. Ma kujutasin ette olukorda, kus mina oleks Alfredo olukorras- suurel pidustusel, ilma ettevalmistuseta selline toost öelda, see on meistriteos! “Joogilaul” vaimustas mind. Lavastaja tegi lavakujundusega väga hea töö. Koos esitajate riietustega andis see tunde, nagu ma tõesti oleksin 19. Sajandi keskpaigas, Pariisis. Laval oli kõik mis vaja ja mitte midagi üleliigset suurepärase elamuse saamiseks
muusikud toime tulevad. O Fortuna jaoks täitus kogu lava muusikutest: pillimängijatest ja lauljatest. Tuleb öelda, et esitus oli täiesti perfektne. Lihtsalt super! Pean lisama ka seda, et just selle esituse pealt tegin ma otsuse, et nad ei jää tegelikult millegipoolest professionaalidele alla vähemalt minu kõrvus. Jäänud oli veel kaks teost: Cyrillus Kreegi Reekviem c-moll: Domine Jesu ning ning kontserdi lõpetav Joogilaul ooperist "Traviata". Pean kahjuks ütlema, et kontserdi lõpus varjutas Verdi teos Kreegi oma täielikult. Ma ei suuda enam Domine Jesut väga meenutadagi. See eest Joogilaul, mida esitasid solistidena jällegi Plaas ja Kuusik, oli täpselt nii hea kui üks esitus/pala üldse olla saab. Kontserti jäi lõpetama pikim aplaus, mida kuulnud olen! Kokkuvõtteks pean ütlema, et oli väga meeldiv kontsert. Nii palju maailma
La traviata Mina käisin vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "La traviata". Ooper toimus Rahvusooper Estonias 30. Novembri õhtul kell 19.00. Ooper rääkis Alfredo ja Violetta omavahelisest armastusest ning keerulistest suhetest. Ooper kestis kolm tundi ja oli kahe vaheajaga. Ooper taustal mängis Rahvusooper Estonia orkester. Mulle meeldis selles ooperis väga ,,Joogilaul", mida olin juba varem kuulanud, aga ei teadnud, et seda ka seal ooperis esitatakse ja et see on Verdi looming. Seda alustas ooperi põhitegelane Violetta ja refrääniks lisandus terve trupp, kes laval olid ja kellel olid käes sampuse klaasid. Esitus oli väga puhas ja esitajal oli väga kõlav hääl, mida oli väga nauditav kuulata. Lugu jäigi meelde just tema kõla poolest. Üldine muusika ooperi vältel oli pigem rõõmsatooniline ja rütmiline. Ooperi sündmustik toimus 19. sajandil
● Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. ● Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. Tuntumad laulud „Saaremaa valss“ (1949) https://www.youtube.com/watch?v=BP6o3toEyt0 „See keda armastasin kuulub teisele“ (1945/1946) https://www.youtube.com/watch?v=zjwfNUfZZgY „On kevad tulnud taas“ (1943) https://www.youtube.com/watch?v=WY0wbmpLiEY „Joogilaul“ (1947) https://www.youtube.com/watch?v=XJv1eiyQbvI Kirjandus ● "Raimond Valgre laulud" ● "Mu kallis Niina. Raimond Valgre kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944–1949" (autor A. Põldmäe) Kasutatud materjal ● http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre ● Eesti Entsüklopeedia nr. 10 “TÜRI- Y”. Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 ● Tänapäev, Tallinn 2005, 88 lk ● Sari „Elavik“, nr 10
G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha eest" · "On kevad tulnud taas" · "Peagi saabun tagasi su juurde" · "Pärnu ballaad" · "Pühapäev Kadriorus" · "Saaremaa polka" · "Saaremaa valss" · "Sa eile ütlesid ,,jaa""
Muusikaajalugu Eelajalooline muusika Makrotatos löökpill, sarnane trummile ja tamuburiinile. Keskaeg. Carmina Burana(joogilaul, veinijumala pidustustel) Kyrie eleison laul ilma saateta Saltarello G. Machaut ,,Igaüks, kes soovib armurohti" J. Bologna ,,Särav täht" C. Monteverdi ,,Armastan sind, mu elu" Popmuusika Popmuusika on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika, mis on sageli suunatud noortele. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtmed vastu
Laule · "Aegviidu valss" · "Pärnu ballaad" · "Eideke hella" · "Pühapäev Kadriorus" · "Ei suutnud oodata sa · "Saaremaa polka" mind" · "Saaremaa valss" · "Hall sõdurisinel" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Helmi" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Sinilind" · "Joogilaul" · "Su silmist näen ma igal · "Kevad südames" öösel und" · "Kirjake koju" · "Suveöö serenaad" · "Läbi saju" · "Suudle mind" · "Ma loodan, et saan sellest · "Tartu marss" üle" · "Tsebarkul" · "Ma olen liig halb" · "Tiiu, Tiiu" · "Ma olen naine, kes ei · "Unelmate tänav"
veel viivuks jää 1934 Suudlus kuuvalgel 1935 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Üksi 1935 Meloodia 1934 Su silmist näen ma igal öösel und 1946/1949 Kas mäletad veel? 1940 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Vaid sina Niina 1945/1946 Ma olen liig halb 1946/1947 Erika 1943 Joogilaul 1947 Tiiu, Tiiu 1949 Naine, kes ei armu 1946 Helmi 1934 Viimne valss 1949
Ma ootasin neid kahte teost sellest ajast saadik kui ma sain kätte kava. Ma olin nii ärevil, et ma saan päris elus oma kõrvaga kuulata neid ja oli mida oodata, sest see esitus ja Vladimir Dmitruki hääl oli võrratu suure algus tähega. Ta esines nii enesekindlalt ja vabalt ning oskas aaria meeleolu edasi anda. Kõige armsam oli see, et ta suudles iga naise kätt, kes talle lilli viis. See pani mõtlema, et Vene mehed on ikka Vene mehed. Kontserti viimane teos oli G. Verdi Joogilaul ooperist "Traviata", mida esitasid Vladimir Dmitruk ja Dara Savinova. Nad oli mõlemad vapustavad ning nad ei laulnud tuimalt seda, vaid tantsisid ning isegi näitlesid veidi. Arvan, et see oli igati väärt kontsert ja soovitaks seda kõigile, eriti neile, kes muidu klassikalist muusikat ei kuula, sest nende arvamus sellest muutub kindlasti positiivses suunas.
F. Schubert „Muusikale“ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis G. Bizet ooper „carmen“ escamilio kupleed mees G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flööt valss G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G. Verdi ooper „Traviata“ Joogilaul mees koor naine G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees E. Grieg süit „Peer Gynt“ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A. Borodin II sümfoonia 1
,,Othello" Carlos" ,,Nibelungi Schicchi" ,,Aida" sõrmus" ,,Othello" ,,Reini kuld" ,,Nabucco" ,,Valküür" ,,Falstaff" ,,Siegfried" ,,Macbeth" ,,Jumalate hukk" ,,Oberto" Kuulamine! Verdi. ,,La donna e mobile". ,,Rigoletto" Verdi. ,,Joogilaul". ,,Traviata" Bizet. ,,Avamäng". ,,Carmen" Bizet. ,,Habaneera". ,,Carmen" Wagner. ,,Valküüride lend". ,,Valküür" Rossini. ,,Figaro aaria". ,,Sevilla habemeajaja" Mascagni. ,,Intermezzo". ,,Talupoja au" Puccini. ,,Nessun dorma". ,,Turandot" Puccini. ,,O mio babbino caro". ,,Gianni Schicchi"
muusikas", ,,Õige valik", ,,Sinilind", ,,Kas mäletad veel". 2. Sõja-aeg 1943-1945: ,,Peagu saabun tagasi su juurde (Albert Vennola tekst)", ,,Ei suutnud oodata sa mind", ,,Eidekene hella", ,,Hall sõdurisinel", ,,Narva valss", ,,Viljandi serenaad", ,,Pärnu ballaad", ,,Aegviidu valss", ,,Vaid sina, Niina". 3. Sõjajärgne periood 1946 -1949: ,,Pühapäev Kadriorus", ,,On tulnud kevad taas", ,,Talverõõmud", ,,Ma olen liiga halb", ,,Joogilaul", ,,Läbi saju", ,,Saaremaa valss". Legend Suur osa mitmeid põlvkondi hiljem sündinud eestlasi tunneb tema tähtsamate lugude viise ning teab nende sõnu peast. Raimond Valgre muusika läheb südamesse ega jäta kuulajaid külmaks. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. Ta oli muusik, kelle loodud meloodiad olid nagu päikesehelk pimedas öös, mis ei lasknud kustuda unistusel puhtamast, ilusamast maailmast täis muusikat ning armastust.
See oli minu esimene ooperikülastus, millega jäin väga rahule. Väga hea oli ooperit jälgida, kuna koolis eelnevalt tutvusime natuke teosega. Lava, kostüümid ning dekoratsioonid olid väga luksuslikud ja uhked. Kõige enam meeldis mulle I ja II vaatuse lavakujundus. Kaunis miljöö aitas väga kergesti end kujutelmas 19. saj. keskpaikka viia. Väga palju aitasid kaasa ka muusikalised teosed. Minu lemmik muusikaline teos oli ,,Libiamo ne' lieti calici" (,,Joogilaul"). Laul kõlas I vaatuses, Violetta ja Alfredo laulsid duetti. Kõiki laule lauldi üsna kõrgetelt nootidelt. Mulle tegelikult ei meeldinud need liiga kõrged noodid, kuid ilmselt poleks ooper see, mis ta olema peab, kui poleks neid kõrgeid noote. Mõne inimese hääleulatus on küll uskumatu. ,,La Traviatat" vaadates tundsin ma teist korda elus, et näen laval tõelist kunsti ning näitemängu. Eelmisel kevadel käisin Inglismaal muusikali ,,Chicago" vaatamas. See oli samuti mõnus elamus
Eidekene hella 1944 See, keda armastan kuulub teisele Peagi saabun tagasi su juurde 1943 1945/1946 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Üksi 1935 Tartu marss 1943 Su silmist näen ma igal öösel und Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1946/1949 1944 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Ma olen liig halb 1946/1947 Sinilind 1940 Joogilaul 1947 Läbi saju 1948 Naine, kes ei armu 1946 Ei tea 1939/1946 Viimne valss 1949 veel viivuks jää 1934 Kasutatud kirjandus : · 9. klassi muusikaõpik · INTERNET (miksike ; http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2
Puhkpillidest oli levinuim läbilõikava kõlaga aulos (šalmei ja oboe sugulane), mida mängiti sageli kahekaupa (topeltaulos - kaht aulost puhuti korraga). Kriiskavalt terava, oboelaadse kõlaga aulos oli lahutamatult seotud veinijumal Dionysose kärarikaste pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor
Puhkpillidest oli levinuim läbilõikava kõlaga aulos (salmei ja oboe sugulane), mida mängiti sageli kahekaupa (topeltaulos - kaht aulost puhuti korraga). Kriiskavalt terava, oboelaadse kõlaga aulos oli lahutamatult seotud veinijumal Dionysose kärarikaste pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor
Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Üksi 1935 Meloodia 1934 Su silmist näen ma igal öösel und 1946/1949 Kas mäletad veel? 1940 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Vaid sina Niina 1945/1946 Ma olen liig halb 1946/1947 Erika 1943 Joogilaul 1947 Tiiu, Tiiu 1949 Naine, kes ei armu 1946 Helmi 1934 Viimne valss 1949 KASUTATUD MATERJALID 1. Eesti Entsüklopeedia nr. 10 "TÜRI- Y". Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 2. A. Erm, "Polkast rokini 2". Tallinn "Perioodika" 1989 3. Peatoimetaja I. Kõiva "eestlaste lauluvara I", Suur Eesti Raamatuklubi. Tallinn 2001 4. R
Näkineid (kolm kalameest) 1947 Suudle mind 1935 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Kevadmõtted 1946 Kevad tulnud taas 1943 Kui taevas kuu 1947/1948 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Suveöö serenaad 1946 Kirjake koju 1935 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ah, nii rahutu mu süda 1936 Suudlus kuuvalgel 1935 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Üksi 1935 Su silmist näen ma igal öösel und 1946/1949 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Ma olen liig halb 1946/1947 Joogilaul 1947 Naine, kes ei armu 1946 Viimne valss 1949 7 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Pildil Raimond Valgre 8 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg
2. Oliver Miessiaen - Orelitsükkel Ülestõusmine. Hingerõõm (avangardism) 3. Sir Edward Elgar - Pop and circumstances march 4. Anton Bruckner - aaria Ave maria 5. Anton Bruckner - sümfoonia 8. 2 osa. Scherzo 6. Anton Bruckner - saksa Motett aferentum rigi 7. Anton Bruckner - 4. sümfoonia. 3 osa Bewegt 8. Gustav Mahler - 3 Sümfoonia. 5 osa. Lõbusas tempos ja vahvalt 9. Gustav Mahler- laulutsükkel laulud maast. Joogilaul maa vaevast 10. Gustav Mahler - sümfoonia 8 "tuhandete sümfoonia", 1 osa Hymnum 11. Richard Strauss - sümf poeem "Nii kõneles zarathustra" 12. Richard strauss - Sümf poeem " Don Juan" 13. Richard Strauss - laul Befreit 14. Richard Strauss - ooper vaikiv naine. Morasuse aaria Muusika Page 12 Arnold Schönberg 2. september 2010. a. 14:45 Austria 1874-1951
com/ce6/people/A0839079.html 13 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 rongkäigus (koomoses), sarnanes skolioniga skolion ühissöömingu (sümpoosion), pidusöögi laualaul; joogilaul, mida veinijoomisel esitasid külalised kindlas järjekorras; palgatud lüüra- või vilepillimängija saatel: hümn, kommentaar, nõuanne, mis iganes meele järgi oli, või jätkati eelmise laulja teemat epiniikion kiidulaul võitja auks, võidulaul koori esituses tantsuliigutuste saatel võitja kojusaabumise puhul; algselt lahinguvõitjale, hiljem spordivõistluste võitjate auks embateerion aulose saatel lauldav sõjakas marsilaul
Samas aga kasutati endiselt ka mütoloogilist ainestikku. Rooma oopereid iseloomustavad suured koorid, uhked dekoratsioonid, lavaefektid (siin olid kaastegevad oma aja kuulsaimad kunstnikud nagu Lorenzo Bernini), 5 vaatust. Naisrolle (eriti naispearolle) esitasid kastraatlauljad. Juba mainisime, et esimesi olulisi oopereid Roomas oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" (La morte d'Orfeo), tragicomedia pastorale. Kõige koomilisem roll on Charonil (bass; näiteks tema paljusalmiline joogilaul). Peale Landi tegutsesid Roomas veel Mazzocchi, Marazzoli jt. Mazzocchi ooperi ,,Adonise köidikud" (La catena d'Adonis; 1626) partituuri lõpus on märkus, kus kritiseeritakse retsitatiivsust ja rõhutatakse, et meloodilised lõigud retsitatiivide vahel ,,katkestavad retsitatiivi igavust". Neid meloodilisi vahelõike nimetab Mazzocchi terminiga mezz'arie. See on üks esimesi kordi, kui mainitakse mõistet ,,aaria", aga alles 17. sajandi lõpul, kui retsitatiivid ja pikad
annaabi.ee 
