harmaa hevonen, kissat; koirat; autot; miehet; naiset; lapset huomenna, hän haluaa 1 2 HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN IMATRA, JOENSUU, TAMPERE, TÄISHÄÄLIKUÜHENDID: VANTAA, UTSJOKI, TORNIO, PORI, PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ,
Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel Looja: Mehmet Muslimov Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja” Esimene vadjakeelne raamat Ilmumisaasta: 2015 Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile. Keeleõpe Jõgõperä keskkool Luutsa küla kool (lõpetatud) Kingissepa koduloomuuseum Helsingi Ülikool Joensuu Ülikool Jyväskylä Ülikool Tartu Ülikool Vadja sümboolika 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu Vadja rahvariided Vadja tüdruku Tüdrukute riietus peakate Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Vadja_keel http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri- rahvakultuur/Vadjalased http://www.vadjamaa.narod.ru/language_est/language_est.h tml https://en
miä kazvõlin kanaine" ansambel Raud-Ants. ÕPETUS Veel 21. sajandi esimestel aastatel õpetati lastele vadja keelt Luutsa küla koolis, kuid loobuti huvipuuduse tõttu. 2011. aasta alguses avati Kingissepa koduloomuuseumis vadjalastele ja isuritele pühapäevakool, kus õpetatakse ka vadja kultuuri ja keelt. Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: • Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled • Joensuu Ülikool, Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled • Jyväskylä Ülikool, Keelte osakond: Läänemeresoome keeled • Tartu Ülikool, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond. KASUTATUD ALLIKAD https://et.wikipedia.org/wiki/Vadja_keel
Kampaania hõlmab 16 Euroopa riiki, kus kogutakse allkirjju petitsioonile, mis antakse üle sokolaadifirmade peaassambleel 2015. aastal. Võib ka näite tuua Soomes Joensuus igal suvel toimuvast Ilosaarirock festivalist, mille korraldajad on allkirjastanud koostöölepingu Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga (Reilun kaupan edistämisyhdistys ry). Koostöö tulemusel pakutakse festivali külastajatele eetilist toitu, kohvi ja veini. Kaasatud on ka õiglase linna aunimetust kandev Joensuu linn. Samuti on nimetatud selle probleemi tõttu lausa üks päev ülemaailmseks õiglase kaubanduse päevaks, milleks on 11. mai. Samuti on tehtud ka lapsorjadest rääkiv dokumentaalfilm ,,Tume sokolaad", mis peaks avama inimeste silmad, mis tegelikult nendes kakaoistandustes toimub. Ettevõtted saaksid väga palju teha selleks, et ei võetaks tööle alaealisi lapstööjõude, kes ei suuda antud tööd teha. Näiteks tuleks tagada, et 15-18aastased noored, kes vastavalt rahvusvahelistele
luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed. Aga väga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt ja Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ülo Tuulik, Emil Tode.
1994 OLEMATU KUNST, SKKK 2. aastanäitus Tallinnas 1995 Balti Noorte Kunstnike Triennaal Vilniuses, Leedu 1995 SELFPORTRAIT Moskvas, Venemaa 1995 Kursi Koolkond Fredrikstadi "Stallen" galeriis, Norra ja Sidney TL College´is, Austraalia 1995 15 MPI Cadaques´95 Taller Galleria Fort Giorna, Hispaania; Joensuu Kunstimuuseum, Soome; Wingfield, UK; Barcelona Canet Demar Ateneo, Hispaania; L´etang d´art Bages, Prantsusmaa 1996 Seoul´i Sung Kyun Kwan ülikoolis, Korea ja Helsingi Savoy teatris, Soome 1996 Nordgrafia Gotland, Visby, Rootsi 1996 Graphica Creativa´96, Jyvaskylä, Soome 1996 Sidney International Art Society näitus, Austraalia
detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur)
tuli Venemaalt teade, et vadjalased on arvatud väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Kui akadeemik Paul Ariste 40-ndate aastate lõpus liivlased oma õpilaste hoolde jättis ja vadjalastele pühendus, siis oli ta eesmärgiks päästa nii palju vadja keelt ja kultuuri kui võimalik. Usun, et ka selleks, et tulevikus oleks võimalik keelt ja kultuuri taastada. Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: · Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · Joensuu Ülikool, Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled · Jyväskylä Ülikool, Keelte osakond: Läänemeresoome keeled · Tartu Ülikool, Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond. Kirjandus vadjalastest · Adler, Elna ja Merle Leppik: Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Signalet, 1990, 1994; Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, 1996, 2000. · Ariste, Paul: Wotische Sprachproben. Eesti Keele Arhiivi Toimetised 4.
Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul.
6. Turu 181 569 245,66 739,1 9. Jyväskylä 133 420 1170,99 113,9 7. Kuopio 105 651 2309,16 45,75 8. Lahti 103 344 135,05 765,2 10. Kouvola 87 290 2558,24 34,12 11. Pori 83 375 859,45 99,94 12. Joensuu 73 950 2381,76 31,05 13. Lappeenranta 72 350 1433,36 50,48 14. Hämeenlinna 67 703 1785,76 37,92 15. Vaasa 65 607 364,26 180,1 16. Rovaniemi 60 630 7581,97 8,00 17. Seinäjoki 60 004 1431,64 41,91 19. Kotka 54 837 271,29 201,9
ja järgib Muuntosähkö Oy põhimõtteid. 3 Muuntosähkö Oy on loodud aastal 1947 perefirmana ning on püsinud perefirmana tänase päevani. 2003. aastast juhib ettevõtet Jyri Taskinen. Muuntosähkö Oy toodab erineva suurusega trafosid ja reaktoreid, nii omatooteid kui ka klientide tooteid. Trafox Eesti OÜ on registreeritud 2000. aastal, eesmärgiga luua Joensuu kõrvale teine konkurentsivõimeline tootmisüksus. Tootmisega alustati 2001. aastal ja on sellest ajast peale tegutsenud erinevates paikades Viljandis ja Viljandi lähiümbruses. Tootmise sisseseade ja tootmispõhimõtted toodi üle Joensuust. Aastast 2009 toimub Trafox Eesti tootmistegevus aadressil Reinu tee 44, Viljandi. Ettevõtte struktuur 4 3 TÖÖKORRALDUS JA DOKUMENDIHALDUS
Lapua-liikumise esindajad valitsusse ei pääsenud. Korraldati protsestimarss, mille Soome juhtkond vastu võttis. 1930 kiitis Eduskund heaks valitsuse esitatud nn kommunistide seadused, millede alusel keelati kommunistide poliitiline tegevus Soomes. Lapua-liikumise vägivallateod pöördused kokkuvõtteks liikumise enda vastu. Septembris keelas liikumine küüditamised, kuid sellest hoolimata võtsid fanaatikud kinni vabariigi endise presidendi Stahlbergi ja küüditasid ta Joensuu linna. See samm kutsus esile kõigi poliitiliste jõudude hukkamõistu ja Lapua-liikumine kaotas oma senised toetajad ka selliste kodanlike ringkondade hulgas, kes senini olid positiivselt suhtunud liikumise püstitatud eesmärkidesse. 24. Talvesõda 1939-40. Eellugu: aastatel 1809-1917 oli Soome olnud Venemaa keisririigi osa. Soome suurvürstiriigi ja Venemaa suhted olid stabiilsed ja rahulikud Soome venestamise ja I MS-ni. Pärast Soome
Itä-Suomi Ida-Soome iät ja ajat (= kauan) ajast aega; terve igaviku J ja ja jadeveistos jadeiitskulptuur jaksaa jaksata, hakkama saada jalka jalg jatkaa jätkata jatko jätk, jätkamine jatkua jätkuda jauheliha hakkliha jeesata (= auttaa) aidata jo juba Joensuu (kaupungin nimi) Joensuu (linna nimi) johonkin kuhugi johtaja juhataja joka (jokainen) iga, igaüks joka (relatiivipronomini) mis, kes (siduv asesõna) joki jõgi jokin keegi joku (= tässä: jokin) miski (siin: keegi) joku keegi, mõni jonkin verran (= vähän) natuke jonnekin kuhugi jono järjekord
Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Morfeemide varieerumine. Astmevaheldus oli algselt automaatne, kuid nüüd sõnuti erinev. Morfofonoloogia. Tüvevaheldused ja muuttüübid (Viitso, Hint). Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992). Võrdlus soome keelega (Hannu Remes Joensuu ülikoolist). Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid (EKI, TÜ; Ülle Viks, Tiina Puolakainen, Heiki-Jaan Kaalep, Tiit Roosmaa, Heli Uibo). 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Aktiivne ja passiivne morfoloogia. Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks
6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7 12 Joensuu 57 858 1173,4 49,1 13 Rovaniemi 57 835 7600,73 7,6 14 Vaasa 57 241 183 311,2 15 Kotka 54 838 272 204 (1) Energiavarud Maavarad Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest
Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Morfeemide (nii tüve kui tunnuste ja lõppude) varieerumine. Astmevaheldus oli algselt automaatne, kuid nüüd sõnuti erinev. Morfofonoloogia. Tüvevaheldused ja muuttüübid (Viitso, Hint). Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992). Võrdlus soome keelega (Hannu Remes Joensuu ülikoolist). Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid (EKI, TÜ; Ülle Viks, Tiina Puolakainen, Heiki-Jaan Kaalep, Tiit Roosmaa, Heli Uibo). 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus:Aktiivne ja passiivne morfoloogia (vormide süntees regulaarne või mitte). Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks.
uurimustele ning alguse said ka mitu tõlkekorpust. Tõlkekorpus sisaldab tõlketekste, nt soome tõlkekorpus sisaldab erinevatest keeltest soome keelde tõlgitud tekste ning sageli kasutatakse võrdluseks sihtkeele algupäraste tekstide korpust. Esimene tõlkekeele korpus oli Bakeri enda juhtimisel Manchesteri ülikoolis koostatud Translational English Corpus9 . Selle baasilt on uuritud peamiselt tõlgitud ja algupärase keele erinevusi ning ka tõlkijate individuaalset stiili. Joensuu ülikoolis Anna Mauraneni juhtimisel koostatud Käännössu- omen korpus on samuti võimaldanud soome tõlkekeele mitmekülgset uurimist, nt Mauranen ja Jantunen 2005. Korpusuurimus võimaldab vaadelda ja analüüsida suurt hulka keeleandmeid ning on loomu poolest kvantitatiivne. Siiski peab meeles pidama, et vaid kvantitatiivsete andmete kättesaadavus ei põhjenda uurimuse tegemist (nt House 2008, Baker 2004). Arvandmed võiksid
annaabi.ee 
