Kõigepealt, jõuame selgusele, mis tähendab ettevõtete ühinemine, jagunemine ja ümberkujundmine. Ühinemine on protsess, mille käigus äriühingud ühinevad ja asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks või äriühing (ühendatav ühing) ühineb teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendav ühing loetakse lõppenuks. Jagunemine on samuti protsess, mis võib toimuda kahel viisil: kas jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele (omandavatele ühingutele) ning jagunev ühing ise lõpeb või eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Ümberkujundamine on protsess, mille käigus äriühing vahetab oma äriühingu liiki, ilma et ühing tuleks likvideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib.
põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet) Teatada ühinemisest ühingu võlausaldajatele (Ametlike Teadaannete kaudu viivitamatult) Esitada avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrile 2. Äriühingute jagunemine. Jagunemine on ühinemise vastand ja sellele kehtivad suures osas samad reeglid mis ühinemisele. Äriühingu jagunemine võib samuti toimuda kahel viisil: Jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele (omandavatele ühingutele) ja jagunev ühing ise lõppeb Eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima Jagunemine toimub etapiti nagu ühinemise puhulgi. Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3
ja kasumlikkust. Saneerimine ei ole selline abinõu, mis igal juhul aitab ettevõtte majandusraskustest välja 33. Äriühingute ühinemine jagunemine ja ümberkorraldamine. Äriühingute riigisisene ühinemine võib toimuda kahel viisil: 1) äriühing võib ühineda teise äriühinguga, kusjuures ühendatavad ühing loetakse lõppenuks. 2) äriühingud ühenevad selliselt et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinenud ühingud loetakse lõppenuks. Jagunemine on ühinemise vastand. Viisid: Jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavale ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb; eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks likvideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib. 34
Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: koostada ühinemisleping, vajadusel teostada audiitorkontroll, koostada ühinemisaruanne, teatada ühinemisest võlausaldajatele, esitada avaldus äriregistrile. Ühinemisotsuse peavad heaks kiitma kõik ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. Jagunemine on ühinemise vastand, sellele kehtivad suures osas samad reeglid, mis ühinemisele. Jagunemine võib toimuda kahel viisil: 1. Jaotumisena 2. Eraldumisena. Ümberkorraldamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma ühingut likvideerimata, säilitades seniste osanike osalus. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul v. a tulundusühistute puhul. 34. Äriühingute lõpetamine ,likvideerimismenetlus. Lõpetamise alused: osanike/ üldkoosoleku otsus, vabatahtlik lõpetamine, sundlõpetamine,
2) äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Mõlemal juhul toimub ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühineda võivad kõik omavahel, v.a tulundusühingud võivad ühineda vaid omavahel. Ühinemiseks tuleb koostada ühinemisleping, vajadusel teha audiitorkontroll, koostada ühinemisaruanne, kiita otsus heaks, teatada võlausaldajaid ja esitada avaldus äriregistrile. Jagunemine: 1) jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb 2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise eksisteerima Jagunemine toimub etapiti nagu ühineminegi, samad on ka põhimõtted jagunemislepingu audiitorkontrolli läbiviimise kohta.
2) äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Mõlemal juhul toimub ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühineda võivad kõik omavahel, v.a tulundusühingud võivad ühineda vaid omavahel. Ühinemiseks tuleb koostada ühinemisleping, vajadusel teha audiitorkontroll, koostada ühinemisaruanne, kiita otsus heaks, teatada võlausaldajaid ja esitada avaldus äriregistrile. Jagunemine: 1) jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb 2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise eksisteerima Jagunemine toimub etapiti nagu ühineminegi, samad on ka põhimõtted jagunemislepingu audiitorkontrolli läbiviimise kohta. Eraldumise erijuht on ettevõtja poolt 100 %-lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja
loetakse lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetlusega. Ühinemise etapid: 1) ühinemislepingu koostamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel ühinemislepingu audiitorkontrolli teostamine; 3) ühinemisaruande koostamine; 4) ühinemislepingu heakskiitmine osanike või aktsionäride poolt; 5) ühingu võlausaldajatele ühinemisest teatamine; 6) avalduse esitamine ühinemise kandmiseks äriregistrisse. Jagunemine võib toimuda ka kahel viisil: 1) jaotumisena - jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele (omandavatele ühingutele) ja jagunev ühing ise lõpeb; 2) eraldumisena - omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Jagunemine toimub etapiti ja audiitorkontroll on ka vajalik. Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna
Seadusse §- des 402 ja 403 on ette nähtud menetlusnormid ühinemise registrisse kandmiseks. Kui ühinesid eri liiki ühingud (näit. osaühing ja aktsiaselts), võivad ühinemisega mittenõustunud osanikud või aktsionärid nõuda hüvitust vastavalt §-le 404. Jagunemine Jagunemine on ühinemise vastandmenetlus ning sellele kehtivad suures osas samad reeglid, mis ühinemisele, mistõttu olgu siinkohal viidatud vaid suurematele erisustele. Äriühing võib jaguneda kahel viisil: 1) jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele (omandavatele ühingutele) ning jagunev ühing ise lõpeb; 47 2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Jagunemine võib toimuda nii selliselt, et üleantava vara baasil luuakse uued ühingud, kui selliselt, et vara
lõppenuks. Mõlemal juhul toimun ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühinemisetapid: 1)koostada ühinemisleping 2)seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll 3)koostada ühinemisaruanne 4)kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt. 5)teatada ühinemisest ühingu aktsionäride poolt 6)esitada avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrile, Jagunemine võib toimuda samuti kahel viisil: 1)jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ning jagunev ühing ise lõppeb.. 2)eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Ühingu ümberkujundamine on äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna. (tulundusühingutel pole lubatud). 207. Milline on piiriülese ühinemise kord?
madalaks. Võlausaldajate kaitset peetaks piiriülese ühinemise korral küllaltki oluliseks, Kokkuvõtlikult tuleb rõhutada, et ka piiriülese ühinemise korral tuleb teha läbi äriregistri toimingud. Jagunemine ja ümberkujundamine 25 Jagunemine on ühinemise vastand ja sellele kehtivad suures osas samad reeglid mis ühinemisele : jaotumisena, kui jaguneva kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb; eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Eraldumise erijuht on emaettevõtja poolt 100%-lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja poolt üleantud vara baasil. Sellisel juhul ei pea läbima kõiki lagunemise etappe. Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi
Ühinemisel tuleb koostada ühinemise leping, mis on notariaalselt kinnitatud ning peab sisaldama järgmisi dokumente: ühinemiseleping, audiitorkontroll, koostada ühinemisearuanne, osanike ja aktsionäride nõusolekud, teated võlausaldajatele, avaldus äriregistrile. Jagunemine on vastand ühinemisele, kuid sellele kehtivad samad nõuded, mis ühinemisele. Jagunemine võib toimuda kahel viisil: 1 Jaotumisena, jaguneva ühingu vara läheb üle uuele või olemasolevale ühingule ning jagunev ühing lõpeb. Eraldumisena, osa varast läheb üle omandavale ühingule ja ühing jääb ise edasi tegutsema. Ümberkujundamine toimub äriühingu (va. tulundusühing) soovil tegeleda mingil muul tegevusalal kui hetkel, ühingut ei pea likvideerima, osalused osanikel, aktsionäridel säilib. Ümberkujundamisel tuleb eristada järgmisi etappe: ümberkujundamise aruande koostamine,
2) äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Mõlemal juhul toimub ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühineda võivad kõik omavahel, v.a tulundusühingud võivad ühineda vaid omavahel. Ühinemiseks tuleb koostada ühinemisleping, vajadusel teha audiitorkontroll, koostada ühinemisaruanne, kiita otsus heaks, teatada võlausaldajaid ja esitada avaldus äriregistrile. Jagunemine: 1) jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb 2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise eksisteerima 94 Jagunemine toimub etapiti nagu ühineminegi, samad on ka põhimõtted
vastutuses. Komplitseeritus näitab, kuidas organisatsiooni liikmed on üksteisest eristunud. Organisatsioonis eksisteerib kolm liikmete eristumise võima-lust: 1) horisontaalne eristumine näitab, millised organisatsiooni liikmed on organisat-siooni hierar-hias võrdsel positsioonil ehk millistel organisatsiooni liikmetel on võrdne otsustamisõigus ja vas-tutuse määr. Kõige lihtsamal kujul avaldub horisontaalne eris-tumine spetsialiseerumisena ehk te-gevuse jaotumisena organisatsiooni liikmete vahel. Teine avaldumisvorm on osakonnastumine, mis kujuneb sarnaste spetsialistide ühen-damisel gruppidesse. Maatriks-organisatsioon võimaldab ühendada erinevaid ettevõtmisi tervikuks, kasutades seejuures ühte spetsialisti mitme projekti huvides üheaegselt. 2) vertikaalne eristumine näitab erinevusi organisatsiooni hierarhias. Hierarhias ka-jastuvad ametliku võimu ja vastutuse erinevused. Eraldumise vajaduse määrab juhi kontrollimise ulatus.
annaabi.ee 
