Õiguse eesmärgiks on luua korda ja julgeolekut teatud inimkäitumises. Vastav eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. Nt: Kui mingi seadus ei reguleeri tegelikkust nii, nagu seaduslooja seda kavandas, siis järelikult ei ole vastav seadus eesmärgipärane. Õiglus ei esita õigusele nõuet "igaühele võrdselt", pigem on see nõue "igaühele oma". (nt alaealistele kergemad karistused kui täiskasvanutele) Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Õigussüsteem ühe maa õigus tervikuna (ehk rahvuslik õiguskord, mis sisaldab kõiki kehtivaid õigusnorme, antud riigi kohtupraktikat ja õigustraditsiooni tervikuna). Nt Eesti õigussüsteem, USA õigussüsteem jne. Õigusperekond üksikute (rahvuslike) õigussüsteemide kogum, mis on moodustatud ühiste tunnuste ja omaduste alusel. Läänelik õigus: - Romaani-Germaani õigusperekond (civil law); nt Saksamaa, Itaalia, Eesti.
...........6-7 Kõvakäeliste taktiliste võtete käsitlemine...........................................................7 Kokkuvõtteks.......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8 3 Sissejuhatuseks (mis on jaotav kauplemine?) Jaotavat kauplemist võib teisisõnu nimetada ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks, samuti võidu- kaotuse kauplemiseks. Ühe osapoole eesmärgid on tavaliselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud. Põhimõtteliselt on see võistlus, kumb saab piiratud ressursidest enda käsutusse rohkem, sõltuvalt strateegiast ja taktikast. Paljude silmis on jaotava kauplemise strateegia ja taktika ,,läbirääkimiste sisu".
mõtetega seoses. 3) sõnastage oma vaated, vajadused ja tunded - Sõnastage oma seisukohti lühidalt, Vältige laetud sõnu, öelge, mida mõtlete, ja mõelge, mida ütlete. Sageli hoiavad inimesed pingelisel ajal olulist informatsiooni enda teada. Või räägivad ühest asjast, ehkki nende tegelik mure on seotud hoopis teise asjaga. 23. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. Jaotavat kauplemist nimetatakse ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks, samuti võidu- kaotuse kauplemiseks. Jaotava kauplemise puhul on ühe osapoole eesmärgid tavaliselt põhimõtteliselt ja otseselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud, kumbki osapool tahab saada endale ressurssidest võimalikult suure osa. Selle tulemusena kasutab kumbki osapool strateegiaid, mis annaksid talle tulemuseks võimalikult suure osa 24
5) probleemi lahendamine – tähendab, et püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. LÄBIRÄÄKIMISED.JAOTAVA KAUPLEMISE STRATEEGIA. Läbirääkimise tunnused:2+ osapoolt, huvidavahel peab olema konflikt, astutakse läbirääkimisse,et teist mõjutada ja parem kokkulepe saada.. Osapooled tahavad kokkulepet leida. Ollakse valmis mõnest asjast loobuma, loodetakse midagi saavutada. Jaotavat kauplemist nimetatakse ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks.Jaotava kauplemise puhul on ühe osapoole eesmärgid tavaliselt põhimõtteliselt ja otseselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud, kumbki osapool tahab saada endale ressurssidest võimalikult suure osa-info andmisega ettevaatlikud.põhimõtteliselt võistlus, kumb saab piiratud ressurssidest (tihti rahas) enda käsutusse rohkem. LIITVATE LÄBIRÄÄKIMISTE STRATEEGIA
teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse. Õiglus on esmane ja sellel baseerub õigus. Nad on koos eksisteerivad mõisted. Õigus peab andma võimaluse taastada õiglust. Õigus on sihitud õigluse garanteerimisele, seaduse ees on kõik võrdsed, nt. Keegi võtab ära teie prillid, st. Õiglus on rikutud, kuid tal ei olnud õigust seda teha
inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selles kogumis. 1.5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õiguskindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivsuse ja õiglase vahel. Ius commutativa
läbirääkimiste ajal mõjutada kas otseselt või kaudselt. Mittemateriaalsete faktorite alla kuuluvad: a) vajadus olla meelepärane neile, keda te läbirääkimistel esindate; b) soov müüa rohkem kui teised müügiesindajad; c) hirm luua läbirääkimistega pretsedent. Mittemateriaalsed faktorid võivad läbirääkimiste protsessi ja tulemust väga palju mõjutada ning neid peaks suutma läbirääkimiste ajal mõjutada. Jaotava kauplemise strateegia Jaotavat kauplemist nimetatakse ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks, samuti võidu-kaotuse kauplemiseks. Jaotava kauplemise puhul on ühe osapoole eesmärgid tavaliselt põhimõtteliselt ja otseselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud, kumbki osapool tahab saada endale ressurssidest võimalikult suure osa. Selle tulemusena kasutab kumbki osapool strateegiaid, mis annaksid talle tulemuseks võimalikult suure osa
kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks? Millega tegeleb õigusteadus? Millised on õigusteaduse harud? Millisel alusel jaotatakse õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemise protsess õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega mõisted "ius non scriptum" ja "ius scriptum"? Millest koosneb õiguse idee? Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? 339. Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k. Lex seadus) ja juristlik (lad. k. Jus õigus) Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused?342. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel?
linnaôigus). 337. Millest koosneb õiguse idee? "Ius est ars boni et aequi" - ôigus on headuse ja ôigluse kunst.. õiguse idee koosneb õiglusest, eesmärgipärasusest ja õiguskindlusest. Õiguse idee koosneb kolmest pôhielemendist: 1) ôiglusest; 2) ôiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest. 338. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? Õiglus on inimeste kooselu pôhiväärtus. Täiuslik ôigluse definitsioon puudub tänase päevani ja vaevalt seda kunagi leitaksegi. Küll aga on läbi aegade ôigusteadlased ja filosoofid püüdnud leida ôiguse ja ôigluse vahelisi seoseid. Valdavalt on jôutud järeldusele, et ôiglus ei esita ôigusele nôuet "igaühele vôrdselt", pigem on see nôue "igaühele oma".
Sisuliselt on õiguse filosoofia näol tegemist õiguse idee kandvaima osa otsingutega õigluse otsingutega. Õiguse filosoofiat võib seepärast nimetada õiglust otsivaks teaduseks. 338. Kuidas defineerida oiglust? Milline on oiguse ja oigluse seos? Kuidas defineerida vordsustavat ja jaotavat oiglust? Absoluutset ja relatiivset oigluskontseptsiooni? Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Õigus - sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumi 339. Mida tahendab kaks lahenemist oigusele: legistlik (lad. k. Lex seadus) ja juristlik (lad. k. Jus oigus) 340
Aristoteles eristab loomulikku õigust (ei sõltu inimeste arvamustest) seaduslikust õigusest (on inimlikku päritolu). Ta leiab, et inimeste kollektiivne tarkus seaduse tegemisel võib olla targem ka kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Õiglus. Nii demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, kui oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt.
Eesmärk leiab väljenduse õigusnormides. Õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas pidama õiguse idee teisi komponente – õiglust ja õiguskindlust. Kokkuvõtlikult – õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise „taga“ seisab õiguse idee. ÕIGLUS 347. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? Õiglus on inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonna tunnustamine ning nendega arvestamine inimeste omavahelises suhtlemises. Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus.
mõõtudeks. Veini ja viljamõõdud pole ju igal pool võrdsed, vaid on suuremad hulgi ostes ja väiksemad jaemüügil. Samuti pole igal pool ühtmoodi ka asjad, mida ei peeta loomulikuks, vaid inimlikuks õigluseks, kuna ka riigikorraldused on erinevad, kuigi igal pool on ainult üks, mis on loomult parim." Demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, rakendatakse võrdsustavat õiglust, oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt
territooriumil keskajal näit Tallinnas Lüübeki linnaôigus). 351. Millest koosneb õiguse idee? "Ius est ars boni et aequi" - ôigus on headuse ja ôigluse kunst.. õiguse idee koosneb õiglusest, eesmärgipärasusest ja õiguskindlusest. Õiguse idee koosneb kolmest pôhielemendist: 1) ôiglusest; 2) ôiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest 352. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? Õiglus on inimeste kooselu pôhiväärtus. Täiuslik ôigluse definitsioon puudub tänase päevani ja vaevalt seda kunagi leitaksegi. Küll aga on läbi aegade ôigusteadlased ja filosoofid püüdnud leida ôiguse ja ôigluse vahelisi seoseid. Valdavalt on jôutud järeldusele, et ôiglus ei esita ôigusele nôuet "igaühele vôrdselt", pigem on see nôue "igaühele oma".
annaabi.ee 
