Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jaoskondade" - 14 õppematerjali

Ökonoomika-Tööjõud
6
docx

Ökonoomika: Tööjõud

töötlemise ajanormidest ja pingi efektiivsest tööajafondist aastas, tundides. Tootmisjaoskonna projekteerimine ja töö organiseerimine. Tehniline ülesanne. Tehniline dokumentatsioon ja tehnoloogia. Projekte saab hinnata tehniliste lahenduste põhjal otsarbekaks ja mitte-, kuid ka majanduslikult võivad projektid osutuda põhjendamatuteks. Arvutused peavad peelgeldama reaalset olukorda. Eriti oluline on see suurte majanduslike kulutuste puhul nagu tsehhide ja jaoskondade projekteerimine. Kõik projektid algavad lähteolukorra analüüsist, kus selgub, mis meid ei rahulda, et hakata projekteerima uut olukorda, uut lahendust. Lähteolukorraks võib olla tööpink, mida tuleb uuendada, jaoskond või tsehh, mis kuulub rekonsrueerimiele. Kõik uued projekteeritavad tegevused on seotud kulutustega, mis peavad olema majanduslikult põhjendatud. Seega tuleb analüüsi käigus püstidada

Majandus → Äriökonoomika
14 allalaadimist
Valimised
5
docx

Valimised

3.4.Riigi roll valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku baasi loomisest, nt. Valimisseaduse muutmine. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Kontrollitakse, kas kandidaat omad Eesti kodakonsust, on ta kandideerimisealine ja ega ta ei kandideeri mitmes kohas. Riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tahab infosüsteemide töövalmiduse jne. Mitteametlikud valmistulemused on teada 3-4 tundi peale jaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse teada siis, kui on läbi vaadatud ka kõik laekuvad apellatsioonid ehk kaebused või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Riik kontrollib erakondade kulutusi valimiskampaaniale, nõudes peale valimisi kõikidelt erakondadelt ja üksikisikutelt nende tulude ja kulude aruannet. 3.5.Mis tegurid omavad mõju valijate käitumisele Klassikuuluvus- 1970-80'ndate ajal hääletas töölisklass vasak-ja jõukad klass

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist
Kodanikud-huvid ja demokraatia
4
odt

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Tänu arvutite ja interneti kasutamisele selguvad valimistulemused täna palju kiiremini, kui kümmekond aastat tagasi, nüüd on valimiste mitteametlikud tulemused teada juba 3-4 tundi pärast jaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse siis, kui on läbi vaadatud ka kõik laekunud apellatsioonid. Viimastel aastakümnetel on valimiskampaaniatele kulutatud üha rohkem raha, mida põhjustab reklaami tähtsuse kasv kõigis valdkondades. Raha kasvav tähtsus valimiskampaanias sunnib riiki erakondade kulusid tähelepanelikult kontrollima. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad ja üksikkandidaadid esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
45 allalaadimist
Naiskodukaitse
10
doc

Naiskodukaitse

1.5. Käsikäes Kaitseliiduga Kaitseliidu eriorganisatsioonina töötasid Naiskodukaitse jaoskonnad samanimeliste Kaitseliidu üksuste juures. Naiskodukaitse tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. Majandusala eesmärgiks oli raha kui ka muude aineliste vahendite hankimine Kaitseliidu majandusliku külje kindlustamiseks ­ selleks viidi läbi korjandusi, korraldati erinevaid tasulisi üritusi ja loteriisid, otsiti sponsoreid. Naiskodukaitse jaoskondade kohustuseks oli omateenitud rahalistest vahenditest tasuda oma malevkonna meeste toitlustuskulud Kaitseliidu väljaõppelistel üritustel. Lisaks sellele toetati Kaitseliidu malevkondi rahaliselt kas perioodiliste või üksiktoetustega. Näiteks suutis NKK Tallinna ringkond 1930.aastate teisel poolel arvestada aastas 12 000 krooni suuruse eelarvega, kuigi tunnistades, et sellise summa hankimine nõudis ringkonnalt energilist organiseerimist, sest toetussummade saamine oli

Sõjandus → Riigikaitse
15 allalaadimist
ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL
41
docx

ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL

3.1 Valimi kirjeldus Lähtuvalt asjaolust, et käsitletud uuringud on läbiviidud erinevatel aegadel ning osaliselt erinevatele sihtrühmadele, siis esitab uurimistöö autor valimi kirjelduse üldistatud vormis ning vastuste tulemused on välja toodud kolme prefektuuri peale kokku kaalutud keskmisena. Politseinikest olid Lõuna- ja Lääne prefektuuris küsitluse sihtrühmaks piirkonnapolitseinikud, piirkonnavanemad, noorsoopolitseinikud, jaoskondade juhid, jaoskondade ennetus- ja menetlustalituste juhid ja jaoskondade välijuhid ning kriminaalbüroo üksuste juhid. Küsitlusankeet saadeti kokku 177 politseiametnikule, kelledes küsitluse täitis 64% ehk kokku 114 politseiniku. Põhja prefektuuris eraldi sihtrühma ei määratletud ning küsitlusankeet saadeti politseiametnike üldlisti, kuhu kuulub 1122 politseiametnikku, kelledest täitis ankeedi kokku 70 politseiniku.

Õigus → Õigus
10 allalaadimist
Kaitseliit - referaat
14
docx

Kaitseliit - referaat

Käsikäes Kaitseliiduga Kaitseliidu eriorganisatsioonina töötasid Naiskodukaitse jaoskonnad samanimeliste Kaitseliidu üksuste juures. Naiskodukaitse tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. Majandusala eesmärgiks oli raha kui ka muude aineliste vahendite hankimine Kaitseliidu majandusliku külje kindlustamiseks ­ selleks viidi läbi korjandusi, korraldati erinevaid tasulisi üritusi ja loteriisid, otsiti sponsoreid. Naiskodukaitse jaoskondade kohustuseks oli omateenitud rahalistest vahenditest tasuda oma malevkonna meeste toitlustuskulud Kaitseliidu väljaõppelistel üritustel. Lisaks sellele toetati Kaitseliidu malevkondi rahaliselt kas perioodiliste või üksiktoetustega. Näiteks suutis NKK Tallinna ringkond 1930.aastate teisel poolel arvestada aastas 12 000 krooni suuruse eelarvega, kuigi tunnistades, et sellise summa hankimine nõudis ringkonnalt energilist organiseerimist, sest toetussummade saamine oli muutunud

Sõjandus → Riigikaitse
36 allalaadimist
Eesti ajaloolised institutsioonid
11
doc

Eesti ajaloolised institutsioonid

Linnavolikogu koosnes linnavalitsusest ja linnapeast. Neid valisid kõik kinnisvaraomanikud. 7. Väeteenistuskomisjon. (1874-1918) 1874 - mindi üle nekrutisüsteemilt üldisele sõjaväekohustusele, moodustati väeteenistuskomisjonid ja sõjaväehobuste jaoskonnad. Väeteenistuskomisjoni ülesanded olid: üldine järelvalve ja kontroll noorsüdurite võtmise läbiviimise ja sõjaväekohustuse alla kuuluvate isikute üle, noorsõdurite igaastase kubermangunormi jaotamine jaoskondade vahel, noorsõdurite meditsiiniline läbivaatus ettenähtud juhtumitel, maakondlike väteenistuskomisjonide aruannete ning kaebuste läbivaatamine, aruande koostamine iga-aastase noorsõdurite võtmise kohta sise- ja sõjaministeeriumi jaoks. 8. 1888. politseireform. Politseikordnik, urjadnik. 9. juuni 1888 oli politseireform. Politsei moodustasid: maakonna politseiülem (vanemabi, nooremabid, urjadnikud vallas), linna politseimeister (jaoskonnaülem ehk pristav, rajooni

Informaatika → Infoteadus- ja...
65 allalaadimist
Finantsnäitajate arvutamine
171
xls

Finantsnäitajate arvutamine

Elekter 14000 70000 84000 Seadmete hooldus ja remont 13000 65000 78000 Kokku 112000 220000 332000 Kuna üldkulud moodustavad % nende jaotus toodete vahel võib oluliselt mõjutada omahinda ja müügihinda Arvutage toodete omahind kasutades 3 meetodit: 1) traditsiooniline (katlameetod) meetod, mis põhineb ühel kulukäituril 2) Jaoskondade kulukäiturite baasil 3) Kasutades meetodit 1) Traditsiooniline meetod, kululätur masintunnid Üldkulude määr =ÜK/Mas-h = Toode X Esmaskulu Üldkulud Kokku Ühikule Toode Y Esmaskulu Üldkulud Kokku Ühikule 2) Kasutades jaoskondade ühist jaotusbaasi, kulukäiturit 1. jaoskonna kulumäär=OÜK/inim-h = 2. jaoskonna kulumäär=OÜK/mas-h = Toode X Esmaskulu Üldkulud 1.jaoskond 2.jaoskond Kokku Ühikule Toode Y Esmaskulu Üldkulud

Majandus → Majandus
115 allalaadimist
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad), tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmidus, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Tänu arvutite ja interneti kasutamisele selguvad valimistulemused täna palju kiiremini kui kümmekond aastat tagasi. Kui varem kulus sellele päevi või koguni nädal, siis nüüd on valimiste mitteametlikud tulemused teada juba 3–4 tundi peale jaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse pärast seda, kui on läbi vaadatud ka kõik laekunud apellatsioonid või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Viimastel aastakümnetel on valimiskampaaniatele kulutatud üha rohkem raha, mida põhjustab reklaami tähtsuse kasv kõigis valdkondades. Valimisreklaame tellitakse elukutselistelt spetsialistidelt, üha rohkem kasutatakse reklaami- ja suhtekorraldusagentuuride teenuseid kampaania korraldamises

Ühiskond → Ühiskond
11 allalaadimist
Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine
71
doc

Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine

Taolisi koolitusi korraldavad tootjafirmad ja maaletoojad ning on ettevõtte ehitus- ja tootmistöötajatele ning hooldetehnikutele kohustuslikud. Vajadustest lähtuvad ja tellitud koolitused on ette nähtud iga uue katlamaja ehitamisel ja käiku andmisel, sellekohane info on kajastatud ka ehituslepingutes ning koolitused korraldatakse katlamaja seadmete, automaatika, seadistuse, käivitamise ja tööpõhimõtete kohta. Ehitusjuht, tootmisjuht, klienditeeninduse juht ja jaoskondade juhatajad otsustavad oma töötajate koolituse, kooskõlastades need eelnevalt ka juhtkonnaga ning suunavad oma alluvad koolitustele. Nimetatud juhtide alluvad ei näita üldjuhul initsiatiivi koolituse saamiseks või ei saa koolitusi omal algatusel. Elektrijaoskonna juhataja tegeleb lisaks oma alluvatele ka teiste osakondade töötajate elektrialase koolituse korraldamisega, töökeskkonna volinik tegeleb kõikide katlamajade personali

Majandus → Personali juhtimine ja...
18 allalaadimist
KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING
194
pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

Kulude käitumuslikust aspektist lähtuvalt tuleks ASis Piimatööstus eristada:  muutuvaid kulusid,  püsivaid kulusid ja  segakulusid. Aluseks võttes kontoplaanis toodud tootmislikke kulusid võime muutuvatena käsitleda näiteks järgmisi kulusid: 1) tooraine ja materjalide kulud; KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 21 2) teatav osa tehnoloogilisest elektrikulust, näiteks separatsiooniprotsessi, pulbri- jaoskondade jmt elektrikulu; 3) külmakulu jäävee tootmiseks. Lisaks muutuvatele kulude on omahinna leidmisel vajalik samuti püsivate kulude määratlemine. Aluseks võttes kontoplaanis toodud tootmislikke kulusid võime püsivatena käsitleda järgmisi kulusid: 1) tootmisliku põhivara amortisatsioon; 2) palgakulud (koos sotsiaal- ja ravikindlustusmaksuga); 3) tehnoloogiline soojus; 4) teatav osa tehnoloogilisest elektrikulust (pesuprotsessis jm);

Majandus → Finantsjuhtimine
200 allalaadimist
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

valimiskomisjonide tegevust kogu riigis, tagab valimisdokumentatsiooni valmistamise ja jaotuse ning juhendite koostamise seaduse alusel, valimiseelarve ja teiste ressursside jaotamise, lahendavad valimisproteste lõppinstantsina ja teostavad järelevalvet alamate komisjonide tegevuse üle. P. 4. VALIMISSÜSTEEM Valimissüsteem tähendab valimisreeglite kogumit valimisringkondade ja jaoskondade süsteemi kujundamisel, mandaatide arvu määramisel, hääletamise korraldamisel, hääletustulemuste kindlakstegemisel ning selle alusel mandaatide jaotamisel. Hääletustulemuste kindlakstegemise viiside: - - metodoloogiline aspekt tähendab matemaatiliste ja muude reeglite rakendamist tulemuste kokkuvõtete tegemisel ning mandaatide jaotuse määramisel; - org.-tehniline aspekt tähendab reeglite kogumit kuidas valimiskomisjonid peavad

Õigus → Õigus
43 allalaadimist
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

ja avalikustamise; 3) selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise. Asjaomane volikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta pärast kõigi eelpool nimetatud küsimuste lahendamist. Valimisringkondade ja 1 -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide ja jaoskonnakomisjonide moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad samased otsused võetakse asjaomaste omavalitsusorganite poolt vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras vastavalt taotletavale haldusterritoriaalsele korraldusele. Nimetatud otsuste jõustumise ajana sätestatakse Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumise aeg. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitab asjaomane

Õigus → Õigus
786 allalaadimist
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Kõrgema juhtimispersonali (tippjuhtide) hulka kuuluvad organisatsiooni juht, nõukogu ja juhatuse liikmed, juhi asetäitjad peamiste tegevussuundade alal(turundus, ökonoomika, finantsid ja arvestus, tootmine, personal) ning iseseisvate struktuuriüksuste (filiaal või tütarettevõte) juhid (juhatajad), kes alluvad vahetult organisatsiooni tippjuhile. Keskmise taseme (keskastme-) juhtide hulka kuuluvad ettevõtte suurte allüksuste juhid (tootmisüksuste, tsehhide, jaoskondade, osakondade juhatajad või direktorid). Madalama astme (esmatasandi) juhtideks on meistrid, brigadirid, vahetuse ülemad, sektsioonijuhatajad jt., kelle alluvad tegelevad vahetult toodangu valmistamise või tarbijatele teenuste osutamisega. Juhtimisastmete tundmaõppimine võimaldab paremini mõista juhtide karjääriga seonduvaid probleeme. Üldiselt mõeldakse karjääri all juhi ametialast kasvu, ametiredelil ülespoole liikumist, millega kaasneb kõrgem prestiiz ja sissetulek

Majandus → Juhtimine
301 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun