Popkunst USA-s Marii Raba 12b Kuidas tekkis? Popkunst on nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst). 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Popkunst sündiski just sel ajavahemkikul Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just sel ajal sellessamas ühiskonnas elavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Tunnused Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Motiivideks on produktid ja tööstusliku ku...
Ameerika popkunst ja kuulsamad kunstnikud Kunstiajaloo uurimustöö Juhendaja: Aimar Rolf Autor: Kadri Ilves 12.klass Avinurme Gümnaasium 2010 Sisukord: lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert Rauschenberg lk.19-22Larry Rivers lk.23Kuulsad USA popkunstnikud lk.24-26Roy Lichtenstein lk.27-30Andy Warhol lk.31-34James Rosenquist Mis on popkunst? ,,Pop" sõnas ,,popkunst" tähendab ,,populaarset", kuid ka säravaid ja eredaid värve. Kunstivool tekkis 1960.aastal Mõju avaldas neodada...
POPKUNST POPKUNST INGLISMAAL · 1950.aastatel oli inglise kunst liiga tavaline- taheti uuendusi · Uude elukeskkonda suhtuti positiivselt · Tunnustati USA elulaadi ( varem oli peetud labaseks kunstiks) · Popkunst ei olnud ühiskonnakriitiline RICHARD HAMILTON 1922 Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks? POPKUNST USA-s · USA popkunst sündis 1960.a alguses · Kunstnikud olid suurejoonelised · Isikupärase stiiliga · Suured mõõtmed, erilised tehnikad CLAES OLDENBURG 1929 · Kolmemõõtmelised teosed jäljendavad tavalisi objekte (standardtoite) ROY LICHTENSTEIN 1923 · Suuremõõtmelised tahvelmaalid · Teemad koomiksitest, trükistest, plakatitest · Iseloomulik on korrapärane punktistik- maailm koosneb punktikestest teleriekraanil, trükistes M-MAYBE MARILYN JAMES ROSENQUIST 1933 · Plakatikunstnik · Hiigelsuured teosed · Aktuaalsed probleemid, poliitilised sündmused · Õlimaalile lis...
POPKUNST Teke nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) Neodada avaldas popkunsti tekkele mõju 1950. aastate teisel poolel ja 60. alguses hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti Popkunst sündiski sel ajavahemikul Londonis ja New Yorgis Tekkis põhimõte "mida tavalisem, seda popilikum" Tunnused Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev Motiivid: produktid, tööstusliku kultuuri objektid Enamasti tehti hiiglaslikke õlimaale Suunatud tavainimesele Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti Väga sõjavastane Erksad värvid, kontrastid Kasutati koomikseid, kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid USA kunstnikud Andy Warhol Roy Lichtenstein Tom Wesselmann James Rosenquist Jim Dine Robert Indiana Richard Lindner Andy Warhol Ameeriklane Usklikust immigrantide perekonnast Üks seitsmest kunstnikust, kelle teose eest makstud vähemalt 100 miljonit dol...
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Sk...
Kontrolltöö 1. Mida tähendab irratsionaalne stiil arhitektuuris? Milliseid hooneid rajati? kirjelda väljanägemist. boheemlus isikupära rõhitav ja tavalist elu trotsiv stiil. Samuti omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus, mõistust alandav suund. Ratsionalismi vastand- mõistuse jaoks kättesaamatu. Hooned- Teemajake Sanssouci lossipargis, Cheopsi ja Cheaphaeni püramiid, Sfinks 2. Informalism on abstraktsionismi alamlliik. Sellega tähistati abstraktse ekspressionismi kunsti. 3. neorealism- tuntud filosoofia vool. Tuntumad neorealistid on George Edward Moore ja Ralph Barton Perry, kes peale välismaailma ka üldmõistete ja ideaalsete objektide objektiivset eksistentsi, tunnetusteoorias absolutiseerisid tunnetuse sisu sõltumatust tunnetusprotsessist. Neorealistid käsitlesid vastupanuliikumist ja proletariaadi elu, kasutasid dokumentaalset kujutlusviisi ja rahvalikku kõnekeelt...
12. KLASS. KUNST. KONTROLLTÖÖ NR. 3 VASTAMINE - APRILLI TEINE NÄDAL. Kasutatav õppematerjal. Õpik 12. klassile. Jaak Kangilaski ,, Kunstikultuuri ajalugu." Postimpressionismist uue meediani. Jaak Kangilaski ,, Üldine kunstiajalugu". Internet. Kordamisküsimused. 1.Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USA-sse eriti New Yorki. 2.Mida tähendab tegevusmaal? Kes oli tuntud tegevusmaalija? Kuidas tööd valmisid ja välja nägid? Abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamisviis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimisprotsess muutus kohati vaatemänguks. Tuntuim oli Jackson Pollock, tema tööd valmisid kõval pinnal(nt põrand), talle meeldis töötada kõigist neljast küljest ja maalimiseks kasutas ta keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru või teiste lisanditega. 3.Mida tähendab internatsionaalne sti...
"Pop kunst nagu modernismi nähtus. Pop art tehnoloogiad. Pop Arti peamised esindajad " Sisukord: Sissejuhatus Peatükk 1 : Pop Art 1.1 Ülevaade 1.2 Põhijooned 1.3 Disaini kontseptsioonid ja teooria Peatükk 2 : Pop arti esindajad 2.1 Roy Lihtenshteyn 2.2. Järeldus 2.3. Kokkuvõte 2.4. Järelsõna Kasutatud materjalide nimekiri -1- Sissejuhatus. Kui minult küsida, millises suunas on kunst kõige vastuolulisem ja sokeeriv, mis suudab panna igapäevaelu ja ülevat kookku, nii massi ja indiviidi, ma vastan kõhklematult - pop art. Ta imponeerib mulle oma julgust, otsekohesust ja stiilsust. Ta on massiivne, geniaalne, ainulaadne ja ei pekstud. Tema lihtne eristada teistest piirkondadest ja ka lihtne meeles pidada. Seega, mina tahaks oma tööd täielikult pühendada selle erakordse stiili, millist ma väga armastan! Meedia ja reklaam - on pop-kunsti peamised teemad , nad on kättesa...
OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt in...
OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt in...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
FOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. kuulsaimad fovistid: · Henri Matisse (18691954) Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid v...
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
American Art Revision Materials Colonial Period Portraiture. The first typically American paintings were illustrated maps but painting remained scarce during C17. There were 4 reasons: settlers came from backgrounds where art was unusual, Protestant attitudes was averse to imagery and painting, the English were not yet distinguished in visual arts and religious art was non-existent. The colonial period is almost entirely limited to portraiture (deemed as `useful' by settlers). These first paintings were made by limners and artisans without formal training and were based on what was popular in England during the Tudors. The paintings are technically unskilled, strongly patterned, flat and linear. Spanish painting in America was mostly religious. In C18, painting was a luxury and necessitated wealth that had by then become available. Portraitures remained at the forefront because the rich could thusly display their status and becaus...
American Art Revision Materials Colonial Period Portraiture. The first typically American paintings were illustrated maps but painting remained scarce during C17. There were 4 reasons: settlers came from backgrounds where art was unusual, Protestant attitudes was averse to imagery and painting, the English were not yet distinguished in visual arts and religious art was non-existent. The colonial period is almost entirely limited to portraiture (deemed as `useful' by settlers). These first paintings were made by limners and artisans without formal training and were based on what was popular in England during the Tudors. The paintings are technically unskilled, strongly patterned, flat and linear. Spanish painting in America was mostly religious. In C18, painting was a luxury and necessitated wealth that had by then become available. Portraitures remained at the forefront because the rich could thusly display their status and becaus...
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal ...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
annaabi.ee 
