Kihnu Kihnu · Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud päevadel tehti: Esmaspäev · Esmaspäeva hommikul söödi soojendatud hapukapsasuppi. · Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli.
riidetükist. Karja naiste tanud olid madalad ja nukid ulatusid kuklas kõrgele. Tanud kaunistati geomeetrilise kirjaga ristpistetikandiga. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised tuttmütsi. Tuttmütsid kahanesid 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsideks. Teele minnes seoti nii tanule kui ka ketasmütsile peale ruuduline rätik. Linaseid sinise-valge-, punase-valgeruudulisi rätte kooti ise, neid kanti abu või kampsuni all, välja minnes seoti peakattele. Jalatsitena on Saaremaal kantud kingi. 19. sajandil olid tavalised kõrvadega kingad, mille otsad seoti jala peal kokku paela või naharibaga. Igapäevaselt kanti pättisid. Karja mees Särk Särk õmmeldi kodulinasest kangast. Ka meestesärkidele on iseloomulik lai krae, mida idapoolsel Saaremaal kanti mahapööratult. Särgikrae seoti üles kaelrätiga. Kaelarätt oli tavaliselt sini-valgeruuduline ning linane ja kodus kootud. Vest õmmeldi lambamustast villast. Püksid
Roomlaste rõivastus ning toit Kreeklaste ja roomlaste igapäeva riietus (vastavalt kitoon ja tuunika) oli lõikelt ja välimuselt sarnane: üle õlgade heidetud riidetükk, mis ulatus põlvini. Kreeklastel oli paksem üleriie himation, roomlastel sarnast polnud, kanti lihtsalt mitut tuunikat üksteise peal. Kreeklastel mingit pidulikumat riietust polnud, küll oli aga roomlastel tooga. See oli poolringikujuline rõiva tükk, mis pandi selga nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Tavalised ning natuke vaesemad roomlased kustutasid nälga leiva ja jahust valmistatud pudruga. Vahel oli menüüs ka puu- või juurvilju. Jõukamatel ning kõrgemaseisuslikel oli toiduks aga lihatooted ning muud kallid toidud. Jõukas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas just nagu meiegi oleme harjund seda tegema. Kuna kahvleid ja nuge ei tuntud, võeti toitu näppudega. Joogiks oli tavaliselt vesi ja rikkamatel vein või selle vesilahus.
suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult, värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse- ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein. Sümpoosionid oid kodused pidusöögid. Külalised kogunesid sõpruskonna ühe või teise liikme majas andreionisse, kus heideti lavatsitele. Naised sümpoosionites enamasti ei osalenud
6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna. Konkurentsivaim kõiges. USK Antropomorfsed inimese moodi
Piduülikonnaga riputasid naised ja neiud kaela mitmesuguseid klaas või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele kannaga hõberaha. Jalavarjud. Sukad olid valdavalt ühevärvilised, tavaliselt valged. 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka potisiniseid ja punaseid. Sukad püsisid üleval kirjude sukapaeltega, mis seoti põlve alla. Suvel paljajalu käies olid naistel sääri katmas sukavarred. Jalatsitena on Saaremaal hiljemalt 17. sajandist alates kantud kingi, aja jooksul muutus nii liist kui valmistamistehnoloogia. 19. sajandil olid kõige tavalisemad kõrvadega kingad, mille otsad köideti jala peal kokku paela või naharibaga. Igapäevaselt kanti riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud taldadega pättisid. Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad
Ülerõivad olid valged või helehallid. Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele (vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupes nuga. XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid. Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Kihnu murrak Keeleliselt loetakse Kihnut saarte murde piirkonda. Ühistele murdejoontele toetudes on uurijad avaldanud arvamust, et kihnlased võivad pärineda Ida-Saaremaalt või Muhust, samas rõhutatakse ka murraku tihedaid seoseid Varbla ja Tõstamaaga vanema keelega. Kuna kihnlastele on iseloomulik ka tugev rootsimõjuline lauseintonatsioon ja Rootsiküla (Rotzkull) nimetus esineb kõikides dokumentides juba 16
Rõivastus Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika ka see oli üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuv riidetükk. See oli sarnane kreeklaste kitoonile. See oli ka kogu rõivastuseks ja külmadel ilmadel kanti mitut tuunikat üksteise peal. Pidulikel sündmustel kanti, aga toogat. See suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükste kandmine oli roomlastele väga võõras ja jalatsitena kasutati sandaale. Toit Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru ja vahepeal ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikkamad roomlased sõid kolm korda päevas. Hommikusöök oli tavaliselt kerge ja nii sellel kui ka lõunasöögil söödi eelneva päeva pidustuste jääke. Õhtusöök oli kõige uhkem ja enamasti peeti seda külalistega, mis oli väga rikkalik ja uhke. Roomlaste elamud
istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud. Kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena kasutati sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju; küüslauku ja kala. Liha söödi harva, peamiselt siis kui jumalatele ohvreid toodi. Küpsetamiseks kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamiseks joogiks oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Aristokraatial oli kõigis eluvaldkondades olulisim osa, sest rikastel oli aega ja raha pühenduda enda täiendamisele ja oma mõtete avaldamisele
joosta ja kuidas joosta. Püüamegi anda esmaseid nõuandeid. KUS JOOSTA kõige sobivamad jooksuks on metsasihid või rajad, tõusude ja langustega maastik , pargiteed. Kui neid ei ole, siis võib kasutada maanteid. Mitte joosta asfaldil, see põrutab jalgu! JOOK SUVAHENDID riietuseks sobivad kõige enam villased või puuvillased riietusesemed ja tuulepluus. Riietus peab olema avar ja ei tohi soodustada liigset higistamist. Jalatsitena sobivad pehme tallaga jooksukingad, ketsid. Hea on kuu leiad omale võrdsete võimetega jooksusõbra. Jooksu alusta kodu või kooli juurest. Jooksu lõppedes katsu ennast pesta sooja veega, selle võimaluse puudumisel vaheta märg pesu kuiva vastu. Väga soovitav on peale jooksu kas palli mängida või võimelda 3040 minutit. Algkursuse läbimisel on sinu jooksukiiruse määrajaks pulss, mis peab lööma 130160 lööki minutis (2327 lööki 10 sekundi jooksul).
Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega. Riietus ja toit kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külma ilmaga tõmmati selle peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud, seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks rohkesti puu- ja köögivilju, sh eriti küüslauku ja kala. Liha söödi suhteliselt harva. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli tugevalt veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Nad etendasid ühiskonnas olulisimat rolli. Neil oli aega tegeleda mõtlemise ja enda arendamisega. Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem, mis tõi sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevate
Kreeklaste rõivastus Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel moel väljaõmmeldud rõivaid. Rõivastus piirdus ühe või kahe üle heidetud riidega. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul lisati sellele paksem pealisriie himation. Viimast võis kanda ka palja ihu peal. Pükse kreeklased ei kandnud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena olid kasutusel peamiselt sandaalid. Ateena pidustused: Panathenaiad Nagu kõigis linnriikides, nii jätkus Ateenaski pidustusi aastaringselt. Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset
Kreeklaste rõivastus Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel moel väljaõmmeldud rõivaid. Rõivastus piirdus ühe või kahe üle heidetud riidega. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul lisati sellele paksem pealisriie himation. Viimast võis kanda ka palja ihu peal. Pükse kreeklased ei kandnud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena olid kasutusel peamiselt sandaalid. Ateena pidustused: Panathenaiad Nagu kõigis linnriikides, nii jätkus Ateenaski pidustusi aastaringselt. Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset
ainuvalitsuse, mis põhineb poliitilisel ülemvõimul. Vana-Kreeka eluolu ja perekond : Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud toogasid. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Naised pidid alluma oma isadele, meestele, poegadele või vendadele. Naised elasid eraldi majaosades
annaabi.ee 
