Läti piiril asuvad väed allutati 27. märtsil moodustatud 3. diviisi juhatusele eesotsas kindral Põdderiga. Tema asemel asus Kaitseliitu juhtima Eduard Alver. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Krlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juuni). Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil Landeswehri väed. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. Järgnevate lahingute käigus jõudsid Eesti väed ning soomusrongid, koos Eestis formeeritud läti väeosadega Riiani ning taastasid Läti iseseisvuse. Sõda Nõukogude Venemaa vastu
26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna • 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 • 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda. • Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu
lõpule viimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil Poola vägedele ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Karlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud Läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juunini). Juunis 1919 põrkasid Eesti-Läti väed kokku Saksavägedega, kes üritasid allutada Lätit oma võimule. Selle kokkupõrke tagajärjel toimus Landeswehri sõda. Landeswehri sõda kestis 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919. 10. juunil üritati sõlmida rahulepingut, mis aga kahjuks ebaõnnestus ja tekkis uus konflikt. Mõlemad pooled tegid mõned vastupealetungid ja 2. juuli õhtul hakkasid vaherahu läbirääkimised, mis seekord õnnestusid. 3
enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Vene elanikkonnaga alad anti haldamiseks üle Põhjakorpusele. Viimane muutus ka peamiseks sõjaliseks jõuks selles jõugus. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200- kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti. Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Juunis 1919 viis see tegevus kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on Eesti Vabariigi Võidupüha. 9 Landeswehri sõda Landeswehri formeerimine Lätis algas seal elavate balti sakslaste algatusel. See toimus
september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704 · Narva lahing, 10. juuli 27. august 1704 · Jakobstadti lahing 26. juuli 1704 · Poseni lahing 9. august 1704 · Punitzi lahing 28. oktoober 1704 · Gemäuerthofi lahing 16. juuli 1705 · Fraustadti lahing 3. veebruar 1706 · Kaliszi lahing 19. oktoober 1706 · Holowczyni lahing, 4. juuli 1708 · Lesnaja lahing (9. oktoober 1708, Juliuse kalendri järgi 28. september, Rootsi kalendri järgi 29. september 1708) · Poltava lahing (8. juuli 1708, Juliuse kalendri järgi 27. juuni, Rootsi kalendri järgi
september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704 · Narva lahing, 10. juuli 27. august 1704 · Tartu vallutamine 1704 12. juuli · Jakobstadti lahing 26. juuli 1704 · Narva vallutamine 9. august 1704 · Poseni lahing 9. august 1704 · Punitzi lahing 28. oktoober 1704 · Gemäuerthofi lahing 16. juuli 1705 · Fraustadti lahing 3. veebruar 1706 · Kaliszi lahing 19. oktoober 1706 · Holowczyni lahing, 4. juuli 1708 · Vinni lahing 1708 · Lesnaja lahing (9. oktoober 1708, Juliuse kalendri järgi 28. september, Rootsi kalendri järgi 29. september 1708) · Poltava lahing (8
Tihti puhkes kriise ning rahval puudusid toiduvarud ning elukoht. Peale enamlaste pealetungi Narva aladele muutus Eesti peaeesmärgiks riigielu taastamine. Kuid riigisisene olukord ei paranenud sugugi. Hakkasid tekkima salaorganisatsioonid, mis üritasid alustada linnades mässe. Õnneks peatati nad ennem, kui neil oli võimalust tegutseda. Lõunarindel edukalt võidetud ratsaväe läbimurre tõi eestlastele eelise vaenlase ees, mis sundis enamlased taganema. Jakobstadti suunduv puhastusretk viis kokkupõrkeni Landeswehriga, mis leidis aset 1919. aastal. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Seda päeva hakati kutsuma Võidupühaks. Peale võidukat saavutust Landeswehriga hakkas eesti suunduma rahu poole. Kuigi enne rahulepinguni jõudmist ründas Punaarmee veelkord Narva alasid, suudeti see ära kaitsta.
Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari (Valmiera) ja Mariendburgi (aluksne) hõivamine. Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks, punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200- kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti (jekabpils). Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest 22 puhastatud. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia: saksa okupatsioon Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da (05.04.2006)) Landeswehri sõda Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma territooriumil läti väeosi. Muidugi ei tahetud seda ainult omakasupüüdmatutel ajenditel: ilma iseseisva Lätita ei
Ägedad lahingud Orava jaama juures ja Munamäe all panid pealetungijad seisma. Mais 1919 asusid Eesti väed ise pealetungile koos Vene valgearmeega ja kandsid sõjategevuse Eesti piiridest välja. Eesti poolele tulid üle ka Punase Eesti kütidiviisi osad. Pealetungi käigus hõivati Võru rindelt lähtudes Pihkva, Lõunarindelt lähtudes vabastati Põhja- Läti, millega lõigati Venemaast ära Lätis võitlevad punased ja Eesti ratsavägi jõudis hulljulge rünnakuga Daugava äärde (Jakobstadti/Jekabpilsi) Põhjarindel alustas eestlaste toetusel pealetungi Vene valgekaartlaste Loodearmee (Judenitš) Pealetung jõudis päris Petrogradi lähistele, kuid enamaks neil jõudu polnud ja rinne veeres tagasi. Vene valgearmee näol oli tegemist endiste tsaariohvitseridega Venemaal kes soovisid taastada tsaarivõimu. Olid sõjas Eestiga liidus kuigi suhted olid pingelised, kuna valgekaartlased suhtusid Eesti iseseisvusesse valdavalt vaenulikult. Landeswehri sõda (juuni-juuli 1919)
9. mai Ajutine Valitsus astus tagasi, tegevusse astus Otto Strandmani valitsus. 13. mai Algas vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 15. mai Algas Eesti ja Ingeri väe operatsioon Ingerimaa vabastamiseks. 19. mai Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsiooni. 25. mai Eesti vägi vallutas Pihkva. 27. mai Algas Eesti väe pealetung lõunarindel Võru juurest Jakobstadti (Jēkabpils). 30. mai Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi. Sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas 5. juuni Landeswehr'i sõda. Petrogradi all algas punaväe vastupealetung vene valgekaartlaste Põhjakorpuse 19. juuni vastu. 19.–20. juuni Limbaži (Lemsalu) ja Straupe (Roopa) lahing (Eesti väe ja Rauddiviisi vahel). Võnnu (Cēsise) lahing Landeswehr'i ja Rauddiviisiga
järgnesid salajased kokkusaamised. Ööl vastu 24. maid tuli Ritt koos eesliinil valves olnud rooduga üle, avades tee sissetungiks Punaarmee tagalasse. Suunati vabatahtlikud, piki raudteed arendasid pealetungi soomusrongid. Samal hommikul hõivati Irboska ning jõudsid Pihkvasse. Operatsiooni tulemusena võeti 2000 vangi, kelle hulgas domineerisid eesti punased kütid. Lisaks Pihkva kaotusele, punaarmee loobus Riiast, mis langes Saksa vägede kätte. 5. juunil jõuti Jakobstadti rajoonis Väina jõeni, kus kohtuti Poola armee eelsalkadega. Koos Läti Punaarmeega lakkas olemast Läti Nõukogude Vabariik. Landeswehri sõda. Sõja põhjused: poliitiline olukord Lätis; Saksamaa roll; Liibavi riigipööre; EestiLäti suhted. Esimesed kokkupõrked, vaherahu ja Entente'i positsioon: Sõja põhjused: Eestlased tahtsid sõdida balti-saksa Landeswehr'i vastu, sest see oli kättemaks kõikide orjuste aastate eest. Tekkis suur hulk dessertööre, kes ei läinud
Eesmärgiks lahingutegevuse viimine väljapoole Eesti piiridest. See ei tähendanud küll mitte soovi piire laiendada, vaid Eesti territooriumi hoidmist vastase sissetungi eest. See võimaldas ka eesti vägesid sundida PA-d kaitsele ning Eesti RV kontrolli alla langenud aladest loodeti kujundada nn puhvertsoonid. Seda plaani oli Laidoner ellu viia juba jaanuaris- veebruaris, kui nüüd oli võimalik selle juurde tagasi tulla. Põhjakorpus ja tema pealetung Narva suunas .. Marienburg-Jakobstadti operatsioon. Põhjakorpus ja selle pealetung Narva suunas. Eesti pool oli varustanud Põhjakorpust relvastusega. Nii hakati eestlaste-venelaste koostööna planeerima pealetungi Narva taha. Esmased eesmärgid üsna tagasihoidlikud. Taheti liigutada rinnet edasi vaid 20- 30 km kaugusele. Eesmärgiks minna järgmiste suurte teetõkete (jõgede) juurde. Tähtsaimaks sihtpunktiks oli Jamburg (praegune Kinigissepa). 13.05 algas PK pealetung ja osutus uskumatult edukaks
Pigem oli Eesti rahvaväe juhtkonna eesmärgiks peatada Läti Punaarmee jõude, et nad ei saaks saata abivägesid Jamburgi alla. Operatsiooni üldjuhiks sai Viktor Mutt, ... Gustav Johnson. Pealetung algas 27. mail ja järgmiseks päevaks oli Alukse üle võetud. Alluksne vallutamise järel sai Johnson üsna ebamäärase korralduse - võimalusel liikude edasi lõunasse. 5. juuniks jõuti välja Väina jõeni ja vallutati Jakobstadti. Pikk retk, rohkem kui 250 km, Võru alti Väina jõeni oli hävitanud Läti punaste valitsuse kui ka Läti Punaarmee. Eesti rahvaväge oli kujunenud 250 km pikkuse rindejoone kaitsmiseks selgelt liiga vähe. Landeswehri sõda. Esmapilgul toimub, et Landeswehr on justkui Vabadussõjast väljaspool seisev sõda. On ka öeldud, et Landeswehri sõda kõrvalt vaatajale tundub täiesti mõttetud konflikt potentsiaalsete liitlaste vahel. Miks siis ikkagi sõda puhkes?
annaabi.ee 
