XIII [153] Perekonna advokaat teeb Hedvigile silma, Hedvig hoiab eemale. Elsa mees sureb ära. XIV [166] Elsa ema sureb ära, Jakobi vanaema sureb ära. Jakob läheb Elsaga tülli ja lahkub Abnerite juurest. XV [178] Elsa palub Jakobi tagasi, Jakob abiellub Elsaga ja pärib kõik Abneri vara. Vana Abner sureb. 2. osa I [191] Valmistatakse ette endiste Abnerite, nüüd Kadarike poe 75. juubelit. Elsal ja Jakobil on 7 poega, Elsa poeg Rudolf elab eraldi, kuna läks Jakobiga naisevõtu küsimuses tülli. II [203] 12 lehekülge sellest, kui võõrad kõik kõigile on. III [215] Toimub Kadarike poe juubelipidu. IV [226] Jakob käib igasugustel sugulastel külas. V [237] Jakob plaanib äärelinna harupoe avada ja räägib sellest venna Villemiga. Kadarike sell Martin Treppan teeb sama pere, Jakobi ja Elsa tütrele Selmale abieluettepaneku.
mulle palju vähem“ (lk 135). Eevat süüdistati ka selles, et tema Timole valitsusevastased mõtted pähe pani, sõimati sõnniku sigitiseks (lk 69). JAKOB Teose minategelane Jakob Mättik – kirjeldab Võisiku mõisniku Timotheus Von Bocki elu enese vaatenurgast. Peategelase Timo iseloomust, mõttemaailmast saab aimu – Timo käsikirjade kaudu. Jakob on n.ö. Puškinlik tegelane, kes kirjeldab asju, mida ta isegi päris ei mõista. Jakobil on tähtis roll kuna ta mõistatab lahti mõistatuste maailma, mis tiirleb Timo ümber. Jakob on väljamõeldud tegelane, Eeva vend, Timo nään. Timo oli eksinud, ta ei suutnud leida oma kohta maailmas, ta võitles tihti selle üle, et kas tema koht peaks olema oma õe kõrval, saksana või peaks ta minema tagasi vanemate juurde, võtma üle isa talu “Olen osalt eesti- ning prantsuse, osalt saksakeelse käsikirja võõrkeelsed osad.“ Jakob oli ametilt maamõõtja
J. Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel, ning andis välja selle 2. täiendatud trüki 1893. aastal. 1901 aastal pani Jakob Hurt õpetaja ameti maha ja hakkas oma vana teoseid ja kirjutisi läbi töötama. 1902-1907 aastatel jõudis Hurt trükkimisse ettevalmistada kolm köidet ,,Setokõisi laol" Avaldas 1903 aastal uurimuse "Eesti sõnadest -line lõpuga", mida saab hetkel lugeda Üliõpilaste Seltsi ,,Albumist" Jakob Hurda ema oli Marie Hurt ja isa Jaan Hurt. Jakobil oli kaks õde Eva ja Ann, ning üks vend Otto Hurt. Hurdal oli naine Eugenie neiupõlvenimega Oetteli. Jakob ja Eugenie laulatati 22. juunil 1868, ning neil sündis 6 last kellest ainult 4 suutsid elada vanemaks kui 10 aastat. Hakob Hurt jäi 1906 aasta detsembris haigeks ning 1907 aasta 13. jaanuaril surigi mees, arvatavasti pimesoole tõppe. Hurt maeti 17. jaanuaril Tartusse. Tänapäeval on Jakob Hurdast kaks mälestussammast, millest üks asub Tartus Vanemuise pargis, ja
Jakob Hurt Jakob Hurt on sündinud 22.juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni
ahastusest oma haiget poega nähes, samas rõõmu tundes, et tema poeg jälle kodus oli, nii pime, et ei näinud ega kuulnud muud enda ümber, kui vaid poega. Tema jaoks möödusid päevad pidevas lootuses, et poeg saab terveks. Kuni lugu jõuab kulminatsioonini, kus mees sureb ja Mareti emasüda puruneb. Matustel nägi Maret soldatit, kes oli talle kukru andnud ja kuulis temalt, et Jakobil selliseid haavu ei olnud kui mehel, keda Maret mattis – see oligi puänt – üllatav pööre – Mareti mõistmine, et mees, kelle eest ta oli hoolitsenud, keda matnud ja leinanud, ei olnudki tema poeg. 2. Kirjuta iga loetud novelli kohta üks lause, mis Sinu arvates seda kõige enam iseloomustab, mis Sinu jaoks selle novelliga seostub. „Suveöö armastus“ – See novell toob minu meelest hästi välja selle, kui erinevalt mehed ja
need, kes tahavad enese eest kätte maksta. ,,Kes midagi tahab, jääb koju. Minu jaoks on ainuõige olla seal, kus mind sunnitakse olema- kui raudnael keisririigi ihus." Ometigi lõpeb Timo elu traagiliselt. Ühel päeval leitakse ta oma kabineti toas surnuna. Tema peas on haavlid, ta on maha lastud. Veidi aega varem harjutas Timo laskmist. Oli see enesetapp? Nii arvatakse. Kuid Jakobit kummitab küsimus: mispärast on ta peas haavlid, kui ta harjutas kuulidega? Jakobil on Timo surma kohta oma versioon, milles mängib tähtsat rolli nende kunagine mõisavalitseja Leming, kes osutus nuhiks. Nüüdki tuli ta Timo kabinetti kompromiteerivaid pabereid otsima. Arvatavasti sattus Timo talle peale ja Leming haaras seinalt ettejuhtunud haavlipüssi ning tulistas, põgenedes akna kaudu. Küsimus Timo surmast jääbki lahendamata, nii nagu see ka ajaloos on. Kuid teoses püstitatud küsimus leiab kindla
need, kes tahavad enese eest kätte maksta. ,,Kes midagi tahab, jääb koju. Minu jaoks on ainuõige olla seal, kus mind sunnitakse olema- kui raudnael keisririigi ihus." Ometigi lõpeb Timo elu traagiliselt. Ühel päeval leitakse ta oma kabineti toas surnuna. Tema peas on haavlid, ta on maha lastud. Veidi aega varem harjutas Timo laskmist. Oli see enesetapp? Nii arvatakse. Kuid Jakobit kummitab küsimus: mispärast on ta peas haavlid, kui ta harjutas kuulidega? Jakobil on Timo surma kohta oma versioon, milles mängib tähtsat rolli nende kunagine mõisavalitseja Leming, kes osutus nuhiks. Nüüdki tuli ta Timo kabinetti kompromiteerivaid pabereid otsima. Arvatavasti sattus Timo talle peale ja Leming haaras seinalt ettejuhtunud haavlipüssi ning tulistas, põgenedes akna kaudu. Küsimus Timo surmast jääbki lahendamata, nii nagu see ka ajaloos on. Kuid teoses püstitatud küsimus leiab kindla
Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid ja Hurt suundus Peterburi elama, lahkudes 1880. aasta sügisel Eestist. 7. Hurda pereelu ja suhted Jakob Hurda ema oli Marie Hurt ja isa Jaan Hurt. Jakobil oli kaks õde Eva ja Ann, ning üks vend Otto Hurt. Valjust kasvatamisest hoolimata polnud Jakob Hurda elu lapsepõlves ja vanemate majas sugugi rõõmutu. Küla- ja koolielu pakkus poisi jaoks lõbu. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Et isa oli tal koolmeister, sulasid Jakob Hurdale kool ja kodu koguni ühte, ei olnud seal mingit vahet. Hurdal oli naine Eugenie neiupõlvenimega Oetteli. Jakob ja Eugenie laulatati 22. juunil 1868,
põgeneda, kust neid üles ei antaks Venemaale (šveits) - (1818) Georg von Bock, Timo vend, väga viisakas, pani liikvele jutu, et timo saatis keisrile häbematu kirja, kuid see oli kirjutatud siiski väga rüütellikult, üllalt - Peale Timo vangistamist, tuli veel üks suur hoop, Timo võlad ületasid Võisiku talu väärtuse, keisri käsuks võlgade kindlaksmääramine võlausaldajate registreerimise abil - Võisiku mõisal, ehk Eeval ja Jakobil oli nüüd 100 000 võlgu kaelas - Eeva otsustas riiga sõita, ise 7 kuud rase, ülemfiskaali jutule, valisid pehmete vedrudega tõlla, sõitsid 3 päeva - Salanõunik ütles, et osa Timo võlgadest on suudetud tasakaalu viia ning nüüd on vaid 40 000 alles, konkurssi ei tule, aastas 3000 on neile tagatud, (peamine võlausaldaja – Stedingk – loobus oma nõudmistest e 60 000st) - Kuna mõisal peremeest polnud otsustati see kõrgeima käsu poolt rendile anda (teate
lahkuda ja läks elama Pärnumaale Tahkuranda, päris mere äärde. Kuna põllupidamises rannaäärsetel aladel ei tulnud midagi välja otsustas ta Pärnu linna kolida ja hakata jälle ehitusmeistriks. Jakob Pätsi kohta on teada ka, et tal olevat osanud hästi peast arvutada ja vabal ajal tegelenud ta leiutamisega. Juba Viljandi aastatel oli Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Olga Tumanovaga, kes oli olnud mõisaslapsehoidja. Jakobil ja Olgal oli kuus last, kellest üks oli tütar. Konstantin Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad Tuhkaranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini varajane lapsepõlv suure pere liikmena oli muretu ja turvaline. Ta alustas oma kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. See kestis ainult ühe aasta,
kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Juba koolis ennustati Jakobile teadlase tulevikku. Laienes ka tema silmaring. F.R. Kreuzwaldi seeriateos "Maailm ja mõnda" olevat Hurda arvates tema ees koguni "terve uue maailma avanud". 1852. aasta detsembris lõpetas ta kihelkonnakooli. Isa lootis pojast järglast koolimeistri kohal ning saatis ta 1853. aasta jaanuaris Tartu kreiskooli end
Kuna peab oma hullusehooge ja oma käitumist idevalt allasuruma , kuid ta ei tea kui kaua ta seda veel suudab, ning peab selle ka oma naisele ütlema, kes arvab, et ta päris terve on. Timo tahab selles Jakobi abi, et too naist ettevalmistaks. Jakob palub endale veidi aega seda seedida kuna ta isegi ei tea kas ta on hull või normaalne. Laupäeval 25-ndal veebruaril kell kolm Jakob võttis Timo käsikirja ette, luges seda ning tuli oma järeldusele. Laupäeval, 25-nda veebruari õhtul Jakobil polnud hommikul mahti kohe isegi Timoga neljasilma all rääkida vaid pidid ootama. Ta palus Tima endaga koos lund rookima. Ta rääkis, et jõudis järelduseni, et tema arvates ei ole Timo hull ja kui ongi siis ei leia ta põhjust, miks ei võiks see jant jätkuda ja , et Eevale ei tohiks küll rääkida see ei aitaks paranemisele mitte kaasa. 16-ndal märtsil 1828 Räägi rõika peeglivabrikust, mida Katariina vabrikuks kutsutakse. Laupäeval, 14-ndal aprillil 1828 Jama... mingi vabriku jutt
Kuid kahjuks tuleb saladus tema klassis ilmsiks ning ta satub tõsise koolikiusamise ohvriks. Seepeale moodustavad Inga-Kerstin, Kaila ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid sellest jääb kahjuks väheseks. Raamatu alguses on kõik klassis korras, kedagi ei kiusata ega norita. Kuid kui Jakob ühel õhtul geibaarist välja tuleb, näeb teda tema klassivend, kes kulub viisikusse. Nägija laseb jutu lahti, et nende klassis käib gei. Algab meeletu tagakiusamine viisiku poolt ja Jakobil muutub pea võimatuks selles klassis käimine. Üks näide raamatust: enne vene keele tundi visati Jakobi koolikott kooliaknast välja ning ta pidi ise neile järgi minema, samal ajal irvitasid akende peal tema klassivennad. Jakobi jaoks oli ka positiivset. Nimelt geibaaris leidis ta endale ka kaaslase Andrease. Neil omavahel klappis ning neile meeldis asju arutada. Kuid kahjuks sattus Andrease isa ühel korral oma pojale ja Jakobile peale. Isa vihastas, viskas
" 5) Kavapunktid 1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7. Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma. 8. Jakob kirjeldab olevikku: õemees teatab, et Timo kodu renditakse teisele perele välja. Timo pere saadetakse Kivijala härrastemajja. 9. Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile
" 5) Kavapunktid 1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7. Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma. 8. Jakob kirjeldab olevikku: õemees teatab, et Timo kodu renditakse teisele perele välja. Timo pere saadetakse Kivijala härrastemajja. 9. Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile
annaabi.ee 
