Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming 1923-1925 oli ta eriti töökas raamatugraafikas, illustreerides Juhan Jaigi "Võrumaa jutud. Aastal 1925 illusteeris ta Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Pariisis Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuses sai ta 1925. a üheaastase stipendiumi ning seal valmisid tal järgmised tööd: "Põrgu", "Kabaree" ,"Jutlustaja", "Neegripead", "Claude" ja"Lamav tiiger". Sõjapäevadel valmisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi
Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." ja 1928 Aleksandr Puskini ,,Gabrieliidid". 1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Viiralt suri 55 aastaselt Pariisis, Prantsusmaal, 8
Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksandr Puskini raamatuid. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk).
1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused Järgnev periood oli Viiraltile viljakas eelkõige raamatugraafikas 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 illustreeris Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 19241925 illustreeris Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 illustreeris koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." 1928 illustreeris Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta: puulõikes (kõrg ja sügavtrükis) ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase
1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. 4 Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi
Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene.Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused.Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas.1923-1925 illustreeris viiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ,1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud" ,1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud,1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid".1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi.Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930-1932) , "Kabaree" (1931) , "Jutlustaja" (1932) ,
aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 1916 esimesed puu ja linoollõiked 1917.aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused Raamatugraafikuna viljakus 19231925 Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 Jakob Kõrv "Muinasjutud" 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 "Eesti. Maa, Rahvas. Kultuur" 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Tööde iseloom Varasemad tööd on hilissaksa mõjudega Hilisemates töödes sürrealismPariisi kirev ööelu andis mõjutava tooni Vaba fantaasia moonutatud, imelikud erootilised stseenid "Põrgu" 19301932 "Kabaree" 1931 "Jutlustaja" 1932 30.aastate keskel suund loodusele, lastele, sõpradele, aktidele,
Houdan 61. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes, (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali
61. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père-Lachaise'i kalmistule. Looming ja näitused Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi
Ado Vabbe loomingus asendus avangardism hoopis taltsama impressionismilähedase loodusvaatega. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi Paul Burman ja Villem Ormisson. 20. Nimeta 1918-1940 a. silmapaistvaim eesti graaafik. Nimeta kuulsamad tööd? Eduard Wiiralt, kelle looming sisaldas virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates ja sisulist mitmekesisust. Skulptuur "Vanamehe pea"; raamatugraafika Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ja Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 21. Kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits"? Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal. Marelle Roos 12.klass
3 Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 4 Looming Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi
professor Selmar Werneri juhatusel. Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnika alal. E. Viiralti ärasaatmine Dresdenisse "Pallases" märtsis1922. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt J. Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 J. Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 E.Tennmanni usuõpetuse lugemikud ning 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Oma tolleaegsetes illustratsioonidestusijoonistustes kasutas ta diagonaalselt või horisontaalselt viirutavat laadi, mis meenutas mõneti gravüüri ning oli 1920. aastate kehvasid trükiolusid arvestades suhteliselt hästi reprodutseeritav. "Pallase" lõpetajate näitusel 1924. aasta kevadel moodustasid Wiiralti mahukast väljapanekust lõviosa
ühiskonnakriitikani ja eksistentsaalse traagikani, aga ka usulised tunded ja lihtsalt tunded ja rõõm nähtavast maailmast. Viirald oli virtuoos ja väsimatu, üliviljakas töömees kõigis graafikatehnikates. Ta oli illustreerinud arvukalt raamatuid. Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist ja onupojapoliitikat rünnates. Krusteni peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja vaimukad. 1930
Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. • Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. • Oma esimesel näitusel osales noor „Virve“ kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta LOOMING 1923–1925 illustreeris Wiiralt • Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" • Jakob Kõrvi "Muinasjutud" • Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud • koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" • Aleksandr Puškini "Gabrieliidid„ • Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast" LOOMING Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on • "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür) • "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) • "Jutlustaja" (1932, lito) • "Neegripead" (1933, kuivnõel)
Nagu ka tollane aastakümme, oli tema ka oma ,,kahekümnendates". Tema õpingud võtsid aset samuti kahekümnendates. Sel aastakümnel jõudis ta elada nii Eestis, Dresdenis kui ka Pariisis. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked, samuti 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. Aastatel 1923 kuni 1928 illustreeris Viiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", Jakob Kõrvi "Muinasjutud", Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel osutati Viiraltile au ja autasustati teda Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase
ning mitte pealetükkivad, põhirõhk oli pandud detailidele. Näiteks pildil, kus vana mees laskus kaevu, ei olnud mitte tema kõrval tavaline muld, vaid sinna olid elama joonistatud loomad. Mulle väga meeldisid kujutatavate tegelaste näod ning ilmed, neid oli väga hästi edasi antud. Kõik oli väga täpselt ning jutule sarnaselt edasi antud, et lugejal selge kujtluspilt silme ette tekiks. 5.1 Eesti kunsnikest meeldisid mulle enim Piret Mildebergi illustratsioonid Juhan Jaigi raamatule "Tondijutud". Need olid joonistatud akvarelli ning pastellpliiatsitega. Igal illustratsioonil oli kujutatud tonti erinevate asjadega. Visuaalselt meeldis mulle tont, kellel olid pikad rohelised sarved ning kelle kõrval asjatasid karu ja rebane. Kindlasti on illustratsioonid tontidest seotud tondijuttudega. Iga pilt kujutab ühte lugu, juhtumust tondiga. Iga illustratsiooni keskel on tont, kes teeb või kelle ümber toimub midagi. Värvid
huvi niisugused teosed nagu E. Tennmanni usuõpetuse lugemik, mille neli osa ilmusid 1924. ja 1925. aastal. Illustreerides jälgis Viiralt üldiselt alati täpselt teksti, kuid tänu elavale fantaasiale ja isikupärasele stiilile on tema illustratsioonid vaadeldavad iseseisvate taiestena. Ta oli süzeeliste piltide autor, kes noppis tekstist välja dramaatilised kulminatsioonipunktid, karakterite kokkupõrked või ilmekamad olustikustseenid. Ses mõttes on iseloomulikud illustratsioonid Juhan Jaigi ,,Võrumaa juttude" I osale, mis on tulvil dünaamikat, kirgi, võitlusmöllu, muinasjutulisi ilmutusi. Sugestiivne nägemuslikkus paelub ka mitmetes illutratsioonides Jakob Kõrvi ,,Muinasjuttudele" ning M.J. Eiseni ennemuistsete juttude kogumikule ,,Eesti imede ilmast". Enamasti on Viiralt oma tolleaegsetes illustratsioonides- tusijoonistustes kasutanud kas diagonaalselt või horisontaalselt viirutavat laadi, mis andis
Karl Rumor (Ast) Gailit kõrval teine olulisem uusromantiline kirjanik ja mitut pidi oluline kuju Eesti kultuuriloos. Tema kodanikunimi on Karl Ast. Uusromantiliste tekstideni jõuab Rumor enne Esimest maailmasõda, kõrgtasemeni jõudmine tuleb iseseisvumisega. 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks romaan. Väga eripärane romaan Eesti kirjanduses kas või teemavaliku poolest aineks on äärmuslikud usuliikumised Brasiilias. Juhan Jaik Juhan Jaigi proosa on kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus ja lapsed. Jaik saab ainest sellest folkloorist ja ka jutustamisstiil on sellevõrra maalähedasem. Peamiseks ja kõige tähtsamaks saavad Võrumaa jutud I-II (1924-1933) ja need illustreeris Wiiralt. Imedega seotud asjad ja teiselt poolt õudusmeeleolu. Oluline autor ka lastekirjanduses Võrumaajuttudes pole adressaadi asi päris selge. Ei saa ühemõtteliselt öelda, kas on lastekirjandus või täiskasvanutekirjandus
Pariisis. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui tehniliselt. 20-ndatel domineeris Viiralti loomingus suurlinna pahederohke elu kujutamine ja tihti sünge, isegi apokalüptiline meeleolu. Viiralti kuuslamad teosed tema 1930. aastate alguseni kestnud loominguperioodist on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" ja "Põrgu", aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". 1930. aastatel toimus Viiralti loomingus murrang ning tema suhtumine loodusesse ja inimestesse oli muutunud rahulikult vaatlevaks, austavaks ja südamlikuks. Joonistuse ja trükigraafika tehnikate Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
Varasema loomingu tähenduses hakkavad aga välja tulema toestes ,,Vanad majad" ja ,,Reheahi". Arbijatel on kesksel kohal vormiteadlikkus, aga Kangro ,,Vanade majade" ja ,,Reheahi" hakkab kasutama pärimuste ja legendide hämarat ainest. Neis tuleb otsene seos folkloorse tautstaga ja hakkavad ta luuletustes liikuma nõiad, kummitused jms. Kangro mütoloogilisus tõlgendatakse mingi võrulikkuse või lõunaeestlikkuse sisse. Sellist tendentsi näeme näiteks Jaigi luules ja proosas, aga samas Kangro keelevalik on suhteliselt konkreetne ja teadlik, ta kirjutab valdavadlt Põhja- Eesti kirjakeeles. Kangro näited muutuvad tihtipeale poeetiliselt uskumatuteks (magab ja ärkab ja kirjutab kohe 15 luuletust). Ta on 30ndatel ainus, kes kaevab Ernst Enno luuletustes ja annab välja ka kogumiku. Mari Kalkun Kevadaimus Uued muutused luules tulevad nähtavaks luulekogus ,,September". Enne seda on aktiivses luuleavaldamises ka väike paus
annaabi.ee 
