Väntmehhanism 1. väntmehhanismi liikuvad osad on: Klob, klovi sõrm ja keps 2. kuiva ja märja hülsi vahe on: Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel
pöörleb väntvõll. Karteri liitepinna külge kinnitatakse õlivann. Mootori külgpindadelt leiame avasid, kuhu kinnitatakse mootori teisi detaile. Silindrid plokis Silindrid võivad olla valatud koos silindriplokiga ja töödeldakse vastavalt kolvile. Silinder on valmistaud eraldi ja hiljem ühendatakse plokiga Eraldi valmistatud silindreid nimetatakse... HÜLSSIDEKS Märghülss Märghülsil on hülsi välimine pool jahutussärgi osaks, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuivhülss Kuivhülss asetatakse silindri ülemisse ossa, et see vähendaks silindri kulumist ja ta jahutusvedelikuga kokku ei puutu Kui silindrid valmistatakse eraldi... Sellisel juhul on võimalik silindriploki ja silindri valmistamine erinevatest materjalidest Kui silindriploki valame alumiiniumsulamist ja silindri valmistame malmist selle moodusega saame valmistada mootori hästi kerge Alumiiniumsulamist silindreid aga pole mõtet valmistada, kuna alumiinium on väga pehme ja
jahautussüsteem 1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring:
sirgjoonelise edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist liikumatud ja liikuvad. Liikumatu osa mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa.
· Eemaldada põhjakate ja mootori jahutusventilaator kojaga. · Eemaldada paisupaagi kork ning vabastada jahutusradiaatori alumine toru. · Kasutada ainult BMW poolt heakskiidetud jahutusvedelikku. · Jahutussüsteem tuleb läbi uhuda veega, kui sinna on sattunud pori või mootoriõli, kuni mustus välja uhutakse. · Lasta välja jahutusvedelik kogumisanumasse. · Jahutusvedeliku kogus süsteemis 8 l., testirõhk süsteemi kontrolliks 1,5 bar. · Täita jahutussüsteem jahutusvedelikuga. · Õhutada jahutussüsteem ning kontrollida lekked, vajadusel lisada vedelikku. · Õhutamine toimub töösooja mootoriga. 5 4. ,,FULL FLOW" ÕLIFILTRI VAHETUS · Eemalda põhjakate ja mootorikate. · Lase mootorist välja jahutusvedelik. · Lase õlifiltrist õlil välja nõrguda. · Eemalda õhurõhu toru sisselaskekollektori küljest.
Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas. Mitteujuv kolvisõrm liigub ainult kolvi silmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades (kuumpress). 4.5 Silindrihülss eraldi valmistatud silindreid nim. hülssideks, mis jagunevad märgadeks ja kuivadeks silindriteks. · Märghülss silinder, mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. · Kuivhülss asetatakse silindri ülemisse ossa, et see vähendaks silindri kulumist, sest silinder kulub alati kõige rohkem ülemises osas. Kuivhülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga. 4.6 Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli-
4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat õhku, kuid EGR süsteemis saab selle klapi abil tekitada suuremat hõrendust sisse- lasketorustikus ning sellega reguleerida heitgaasi kontsentratsiooni õhu hulgas. 8 Heitgaasi jahuti, jahutab silindritesse antavat heitgaasi, et suurendada selle tihe- dust. Heitgaasi jahutatakse jahutusvedelikuga(gaas-vedeliktüüpi soojusvaheti) 17 Arvutijuhitav hõrendusklapp soojendatud õhu klapi juhtimiseks 18 Arvutijuhitav hõrendusklapp heitgaasi tagastusklapi juhtimiseks 19 - Arvutijuhitav hõrendusklapp jahutatud õhu klapi juhtimiseks 22 Jahutatud õhu klapi hõrendusega töötav ajam EGR Heitgaasi tagastus (EGR exhaust gas recirculation) on vajalik NOx sisalduse vähendamiseks väljalaskegaasides: silindrites hakkavad kõrge
4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat õhku, kuid EGR süsteemis saab selle klapi abil tekitada suuremat hõrendust sisse- lasketorustikus ning sellega reguleerida heitgaasi kontsentratsiooni õhu hulgas. 8 Heitgaasi jahuti, jahutab silindritesse antavat heitgaasi, et suurendada selle tihe- dust. Heitgaasi jahutatakse jahutusvedelikuga(gaas-vedeliktüüpi soojusvaheti) 17 Arvutijuhitav hõrendusklapp soojendatud õhu klapi juhtimiseks 18 Arvutijuhitav hõrendusklapp heitgaasi tagastusklapi juhtimiseks 19 - Arvutijuhitav hõrendusklapp jahutatud õhu klapi juhtimiseks 22 Jahutatud õhu klapi hõrendusega töötav ajam EGR Heitgaasi tagastus (EGR exhaust gas recirculation) on vajalik NOx sisalduse vähendamiseks väljalaskegaasides: silindrites hakkavad kõrge
valmistamine eri materjalidest. Silindri blokk on valmistatud malmist, sellisel juhul saame kergekaalulise mootori. Hülsid jagunevad märgadeks ja kuivadeks hülsideks. Märghüls on silinder, mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutus vedelikuga. Kuiv hüls asetatakse silindri ülemisse ossa, et see vähendaks silindri kulumist, sest silinder kulub kõigerohkem ülemises osas. Kuiv hüls ei puutu kokku jahutusvedelikuga. Väntvõll Väntvõll on jõumomenti edasi kandev masina detail. Väntvõll on kujuvõll, väntvõll muudab kolvidelt kepsude kaudu saadava jõu pöörlevaks jõuks. Väntvõlli osad on esi tapp, võllikaelad, võllipõsk, õlikanal ja tugiäärik. Võllikaelad on kogu võlli suhtes ühel sirgel, see tähendab kui väntvõlli alusel pöörata jäävad nad ühele sirgele. Vändakaelad aga võlli pööramisel ümber võlli kaelte võlli keskmest kaugusel, mis vastab kolvi käigule. Vända ja
töötavad käsitsi. Kaks neist on nüüdisaegsed ning ülejäänud pärinevad varasematest aegadest. Seade 11 toimib arvuti abil jooniste järgi, vastavalt vahetab see ka terasid iseseisvalt. Samuti võib see aparaat asendada ka puurpinki, kuna on võimalik kasutada ka väga väikestes mõõtudes freesiterasid. Freesimist kasutatakse näiteks siis, kui on vaja metalli sisse teha süvendeid või puurida suurt auku. Ka sellel masinal toimib jahutusvedelikuga jahutussüsteem (H. Kukk). Joonis 5. Freespink Värvimine (joonis 6) toimub tehases suruõhukompressoriga, kõrgsurve pihustiga elektrostaatilises väljas. Enne värvimist töödeldakse värvitava materjali pinnad ära, haaveldamise teel, mida teostab haavli- või liivaprits. Suure õhuga paisatakse väikesed metallitükid vastu töödeldavat pinda, jättes selle krobelise ja puhta struktuuriga
Surve poole klapp/kraan peaks olema suletud,sest kui el.mootor hakkab madalatel pööretel ringi käima siis ta ei saavuta max pöördeid ja kuumeneb üle. 11.Töösilinder ja hülss.Valmistatakse üldiselt malmist. Hülsi sisepind on hoolikalt lihvitud, et ei tekiks hõõrdumist kolvi, kovirõngaste ja hülsi vahel. Eristatakse kahte liiki hülsse: kuiv- ja märghülss. Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutukokku jahutusvedelikuga. 12.Laeva abikatel ja tööparameetrid - Abikatel on mõeldud mitte eriti suurte auruparameetritega auru tootmiseks laevas. Auru tootmiseks võib kasutada diislikütuse või masuudi põlemisel eraldunud soojus en, elektri en või diiselmootorite- ja gaasiturbiinideäratöötanud gaaside (heitgaaside) soojusenergiat (s.o utiil-e. Utilisaatorkatel). Abikateldes toodetud auru kasut põhiliselt
Neid kasutatakse väljas või spetsiaalses ruumis. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 8 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Kuivtrafod on kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvõimalused on halvemad ja lubatav voolutihedus väiksem, kuid tuleohtlikkus väiksem. Sünteetiliste jahutusvedelikuga trafosid kasutatakse suurema tuleohutuse tagamiseks. Kasutatavad vedelikud on sovool (SRÜ-s), piranool (USA-s), askarüül (Saksamaa). Need on väga mürgised ja raskesti lagunevad ained. Nende põlemisel tekivad väga mürgised ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi järgi jaotatakse: - reguleeritavad primaarmähiste ümberlülitamisega trafo pingetus olekus, - koormuse all reguleeritavad.
vaateklaas. 2.Silindrid Enamjaolt on silindrihülss ja silindrisärk valmistatud ühes tükis ja sell juhul kompressori jahuts toimub õhkjahutus teel ja, et suurundada jahutuspindu siis selleks on silindrisärk väljalastpoolt varustatud jahutusribidega.Silindri – särgis võivad olla süvendid madalsurve – ja kõrgsurveklappide jaoks. Vesijahutus kompressoritel on silindrihülss ja silindrisärk valatud eraldi, ning kokku monteerides jääb nende vahele tühi ruum, mis täidetakse jahutusvedelikuga, ning nimetatakse jahutussärgiks.Sellistel kompressoritel võivad silindrisärgid olla varustatud kontrollluukidega jahutussärgi sisu kontrollimiseks ja puhastamiseks Mitme astmelistel kompressoritel võivad silindrid olla valmistatud eraldi ja pärast kokku mondeeritud. 4. Silindrkaas Valatakse malmist, võivad olla veega jahutatavad. Omavad uurdeid klappide jaoks. 5. Kompressori kolvid Tandemtüüpi kolvid on 2 või 3 astmelised, valmistatud kas malmist või
Kuiv varrukad saab pressitud vanemate mootorite remont kahjustatud balloone. Märg Sleeves: Wet sleeves are designed to withstand the loads generated by combustion pressure. Märg varrukad on ette nähtud taluma koormusi loodud põletamine survet. The sleeves are in direct contact with engine coolant. A rubber or copper O-ring (yellow circle) is used at the bottom flange to prevent coolant from leaking into the crankcase. Varrukad on otseses kokkupuutes mootori jahutusvedelikuga. Kummist või vasest O-rõngas (kollane ring) kasutatakse allosas äärik takistada jahutusvedeliku lekkimist karter. The cylinder head gasket prevents any coolant leaking through the top. Silindripea tihend takistab jahutusvedelik lekib teel tippu. Väntvõll Väntvõll: The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one
tasakaalustamata jõud. Mootoriplokk koosneb üldjuhul järgmistest sõlmedest: a) mootoriplokk; b) plokikaaned; c) karter; d) karterikaas/õlivann Mootoriplokk võib olla valmistatud monoliitsena, st tervikplokina või on komplekteeritav erinevatest osadest. Mootori plokke võib liigitada alljärgnevalt: a) vedelikjahutusega; b) õhkjahutusega; c) kuivhülssidega (on ümbritsetud kõikjal plokimaterjaliga); d) märghülssidega (puutuvad kokku jahutusvedelikuga); e) diiselmootoriplokk; f) ottomootoriplokk; g) vahetatavate hülssidega; h) sõltuvalt ploki konstruktiivsest kujust, mille tingivad silindrite asetused (näiteks: tähtmootori plokk). 12. Plokikaane tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootori silindrit katab silindripea. Mitme silindri ühist peade komplekti nim. plokikaaneks.Plokikaas valmistakse üldjuhul AL-sulamist.On olemas õhk- ja vedelikjahutusega mootorite plokikaaned.
1.4. Jahutussüsteem Jahutusüsteem koosneb veepumbast, termostaatklapist, jahutusradiaatorist, salongi soendusradiaatorist, mootoriõli soojusvahetist ning ülerõhu ja alarõhu klappidest. Veepump asub 12 mootori eesküljes ning käitatakse seitsme soonelise lisaseadmete rihma abil. Mootoriõli soojusvaheti ülesanne on hoida mootorõli temperatuur jahutusvedelikuga samas piirkonnas. Jahutussärgis puudusid silmaga nähtavad kahjustused või ladestused. Termostaatklapi avanemise temperatuur on 78 kraadi. Jahutussüsteemi ülerõhu klapi avanemise rõhk on 1,1 bar. Süsteemi kogu mahtuvus on 5,4 liitrit. Teostati ka veepumba ülekande arvutuse väntvõlli pöörlemissageduse suhtes, kasutades K24A3 mootorile kuuluvate detailide parameetreid, leides ülekande suhtarvu i. D2 155
seisustusega. Mõlemal juhul austeniidis on vähe süsiniku ja isegi osaliselt võib säilida ferriit. Paratamatu nendes kohtades, kus on süsiniku vähem, karastamisel kõvadus ei tõuse. Ka vale karastuskeskkond võib olla täppilise kõvaduse põhjuseks, kui aurumullid ei lase jahutusvedeliku detaili pinnale. Defekti parandamisviisiks on termiline eeltöötlemine (normaliseerimine), mis ühtlustab metalli struktuuri enne karastmist, ja detaili aktiivne kontakt jahutusvedelikuga. Kõrgendatud hapruse põhjuseks on reeglina liigne karastustemperatuur, mille tulemusena kasvavad suured austeniidi terad ja tekkib jämeteraline martensiit karastamisel. Mehaanilistel katsetel lõõgiga selline teras näitab madala sitkuse, kuigi staatilistele omadustele (kõvadus, tugevus) see ei mõju. Defekti eemaldamiseks terast teistkordselt karastatakse õigest temperatuurist.
- soojuskadudest heitgaasidega qhg ja Mootori pöörete reguleerimine ja sõukruvi sammu H/D näitude järgi , arvestades lubatud mehaanilist ja termilist koormatust. reguleerimine toimub vastavalt kontrollerile sisestatud programmile, - soojuskadudest jahutusvedelikuga qj.v. ehk i (q h.g..+ q valmistaja tehase poolt väljatöötatud diagrammi järgi, mis haarab kõik võimalikud manööver ja ekspluatatsiooni reziimid. Püsireziimid valitakse optimaalse kütuse efektiiverikulu ,
annaabi.ee 
