Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline. 7.Energia miinimum printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud prosessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. Tõrjutusprintsiip väidab, et kaks ainelist objekti ei saa täpelt samal viisil täita ühte ja sedasama ruumiosa. Mistahes aineline objekt tõrjub teist ainelist objekti. 8.Alusosake on aine kui looduse põhivormi jagatavuse piir, vähim teadaolev portsjon ainet. 9.Printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusega ülistus. Aksioom on tõestamist mittevajav alusväide matemaatikas. Aksioomi kehtivust tõestab see, et kõik temast tulenevad üksikväited osutuvad tõeks. 10.Kaks sündmust on põhjuslikult seotud, kui ühe sündmuse toimumine kutsub teatava vältimatusega esile teisesündmuse. 11.Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi- keha või kehade süsteemi
rivalry - või mõned - 7 Kodumajapidamine - K G Kaup või teenus, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja household - mis jagatakse ilma turu vahenduseta 8 Firma (Ettevõte) - J H Majanduslik hüvis, millel on jagatavuse omadus, võimalus mitte võimaldada tarbida company (enterprise) - hüvist maksevõime puudumisel ja võimetus tarbida seda teiste isikute poolt, kui see , leiab kasutamist kellegi teise poolt 9 Erahüvis - H I Majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente
7. Defineeri energia miinumum printsiip ja tõrjuse printsiip Energi miinumum printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid looduses kulgevad uuritava süsteemi energia vähenemise suunas. Tõrjuse printsiip väidab, et kaks ainelist objekti ei sa täpselt samal ajal täita ühte ja sama ruumiosa. Mistahes aineline objekt tõrjub teist ainelist objeksti. 8. Mis on alusosake? Alusosake on aine kui looduse põhivormi jagatavuse piir, vähim teadaolev portsjon ainet. 9. Mis on füüsikalin printsiip ja mis on aktsoom? Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Aktsioon on tõestamist mittevajav alusväide matemaatikas. Aktsioomi kehtivust tõestab see, et kõik temast tilenevad üksikväitel osutuvad tõeks. 10.Mida tähendab, et sündmused on põhjuslikult seotud? 11.Defineeri töö ja energia
Pascali lõpmatus on mitmepalgeline ja mitmeplaaniline- kord kõneles ta sellest heroilise entusiasmiga, kordhingetarretava traagilisusega. Lõomatus tingib inimese olu ja tunnetuse rohkeid paradokse, olles imbunud nende kõikidesse struktuuridesse, ning võlub inimese mõistust ja "südant".Tema arvates on ainult südamele antud hoomata lõpmatust, mille ees mõistus satub hämmingusse, tunneb oma piiratust ja sageli satub ka eksitusse. Arvude ruumi, aja ja liikumise lõpmatu jagatavuse idees nägi Pascal geomeetria alust. Ta seletas, et jagamatu on struktuuritu tervik, millel ei ole osi ning seega ka ulatust, kõigel , mis on jagatav on nii struktuur, kui ka ulatus. Ent lõpmatult jagatav tervik koosneb jagamatutest osadest. Ja Pascal küsis, kuidas saab "jagamatu", ulatuselt olematu, muutuda ulatuselt olevaks? Kuidas "eimiski" saab tekitada "millegi"? Ilma jagamatuse ideest lahtiütlemise ja sellest loomulikult tuleneva kõikide
erinevate pruulikodade õlled jms. Vallas asju jagatakse ka ära tarvitatavateks ja tarvitamamatuteks. Asi on ära tarvitav kui see otsaterbelisel kasutamisel lakkab olemast või võõrandaakse(TSÜS§52, lõige1). Äratarvitataveteks on asjadeks on toiduained küttematerialid, kütus jms. Äratarvitatamatuteks on asjad mis küll aja jooksul oma väärtust kaotavad kuid mille kasutamine ei seisa asja ära tarvitamises. Sellisteks asjadeks on mööbel masinad väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Jagatavateks asjadeks on raha kullakang vaadis olev vein hoonestamata maatükk jne. Mitte jagatavad on aga sellised asjad mille väärtus jagamisel väheneb või hävineb. Asjade puhul tuleb rääkida ka asja olulisest ja mitte olulisest osast. Mis on mis?? Üksikasi mis kujtab endast kokkupandud asja koosneb erinevatest osadest mid a nim
• Kogu kaasaegne katseliselt kontrollitud osakestefüüsika lähtub osakeste standardmudelist, mille kohaselt aine koosneb kaheteistkümnest fundamentaal- ehk alusosakesest: kuuest leptonist ja kuuest kvargist. Tavalise aine ehituskivideks on vaid kaks kõige väiksema massiga kvarki ning elektron kui levimuim lepton. Ülejäänud alusosakesi saab tekitada vaid laboris ja nende eluiga on väga lühike. Niisiis saab rääkida vaid antud teadmiste tasemel jagamatutest aineosakestest. Jagatavuse piiri ehk inimkonna sisemist nähtavushorisonti on viimase 150 aasta jooksul kogu aeg edasi nihutatud. • Muuseas on ka osakestefüüsikas jäänud kehtima juustulõikamisel ning aatomite lõhkumisel ilmnenud seaduspärasus, mille kohaselt jagatavuse piiri ületamisel ei säili enam jagatava objekti endised omadused. Alusosakesed õigupoolest enam ei jagune väiksemateks samalaadseteks osakesteks, vaid nad muunduvad üksteiseks, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud.
Kõik samed peavad olema võimalikud, sest võimatu kohta ei saa olla obligatsioone.Sisu peab olema seadusega lubatud ja obligatsioon peab olema kindlaks määratud. Objekt peab olema majandusliku väärtusega-rahasse ümberhinnatav. Oblikatsioone võib objekti järgi liigitada: 1. Lihtobligatsioon- ainult üks objekt(rahasumma maksmine) 2. Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma) Objekti jagatavuse järgi: 1. Jagatavad-kohustust anda 5 hobust 2. Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping. Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise.
14. Sisulised (riigiõiguslikud) võimupiirid on a) kolmikmõju; b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees; c) võimu mõjupiirkonna jagunemine. 15. Valitsusest peaksid olema (vähemalt suhteliselt) sõltumatud a) konkurentsi kujunemine, aruandlus ja statistika; b) riigiametid; c) ministeeriumid. 16. Individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristatakse a) inimese bioloogiliseks eksisteerimiseks olulisuse järgi; b) tööjõu taastootmiseks olulisuse järgi; c) hüve jagatavuse ja tarbimise iseloomu alusel. 17. Ühiskondliku kauba (hüve) tootmist finantseeritakse enamasti a) tarbijate vabatahtlike maksete arvel; b) üldkohustuslike maksude arvel; c) ametiühingute poolt. 18. ,Euroopa sotsiaalharta" a) väidab, et igaüks on kohustatud oma heaolu eest ise seisma; b)nõuab, et riigid kindlustaksid inimestele väärika elatustaseme; c) vastandab avaliku sektori teenuseid isikuvabadusele. 19
b)mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum; c) mitmesuguste abinõude ja meetodite keeruline ja pidevalt muutuv süsteem. 65. Interventsionistlik riik a) toetab turgu, b) suunab majandust; c) tegeleb ümberjaotamisega. 16.Individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristatakse a)inimese bioloogiliseks eksisteerimiseks olulisuse järgi; b)tööjõu taastootmiseks olulisuse järgi; c)hüve jagatavuse ja tarbimise iseloomu alusel. J 85.Jaapanlased suhtuvad lepingusse kui a) lõplikusse dokumenti; b)ideaali, mille saavutamine pole tõenäoline. c)algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kujutada. K 19.Kiriku osa avalike teenuste pakkumisel on väiksem, riigi ja omavalitsuste osa suurem a) protestantlikus Põhja-Euroopas; b)katoliiklikus LÕuna-Euroopas; c)ortodoksi maades. 49.Kliendi väikesed kulud hankija vahetamiseks (madalad ümberlülituskulud)
Liikumine kujutab endast samaks jäämise, identiteedi, ja teiseks saamise, teisitisuse, ühtsust. Kuna Platon mõtles liikumist liikumise arche kaudu, milleks ta pidas lõppeks kosmose hinge, siis omistas ta need liikumise olemuslikud momendid ka liikumise algele. Ühtlasi on selliselt mõistetud hing tal käsitletud ka kõigis kolmes suhtes, nii olemise, samasuse kui ka teisitisuse aspektist, millegi vahepealse ja vahendajana jagamatuse kaudu iseloomustatud ideedevaldkonna ja jagatavuse kaudu määratletud meeltega tajutava maailma vahel. Alles kosmose hinge valmistamise järel lõi demiourgos viimase sisse kosmose keha. Kuna hing on juhtiv alge, siis luuakse kõigepealt hing, ja seejärel hinge poolt valitsetav keha. Sellega algab järgnevalt kosmose mittekunagi lakkav elu. (36e) Kuna kosmose hing on osavõtus nii meeltega tajutavast maailmast kui ka ideedemaailmast suudab ta mõlemat tunnetada. Inimhinge struktuur; mikro- ja makrokosmos. Loonud kosmose hinge, valmistab
Vallasasju jaotatakse ka äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks. Asi on äratarvitatav, kui see otstarbekohaselt kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse (vt TSÜS §52 lg 2). Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud). Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti
asjad, teatud aasta veinid. Asendatamatud on eri tellimused, kasutatud autod erinevate pruulikodade õlled jne. Vallasasju ka ära tarvitatateks ja ära tarvitamuteks. Asi on ära tarvitatav, kui see otstabe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Ära tarvitamatud asjad on asjad mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende ära tarvitamises. Mööbel, masinad ja muu selline. Võõrandamiseks on mõeldud raha ja muu selline. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Jagatavateks asjadeks on raha, kullakang, vein, hoonestamata maatükk(kui seda ei takista muud piirangud). Mitte jagamatud on aga asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad: maal, aktsia, vääriskivi. Asjade jaotamisel asjade jagatavateks ja jaotamatuks on olulilne tähtsus kaasosandi ja pärimise jagamisel
Kõik samed peavad olema võimalikud, sest võimatu kohta ei saa olla obligatsioone.Sisu peab olema seadusega lubatud ja obligatsioon peab olema kindlaks määratud. Objekt peab olema majandusliku väärtusega-rahasse ümberhinnatav. Oblikatsioone võib objekti järgi liigitada: 1. Lihtobligatsioon- ainult üks objekt(rahasumma maksmine) 2. Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma) Objekti jagatavuse järgi: 1. Jagatavad-kohustust anda 5 hobust 2. Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping. Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise.
võimalikud, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega; järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega. Järeldus: vastuväide, et see pole füüsikaliselt võimalik, ei mõjuta loogilist võimalikkust. Võimalikkus. Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust. 2.Jagatavuse argument. Argument ilma „mõeldavuse“aspektita. Keha on jaotatav osadeks; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud
Vallasasju jaotatakse ka äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks. Asi on äratarvitatav, kui see otstarbekohaselt kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse (vt TSÜS §52 lg 2). Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud). Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel,
Asi loetakse äratarvitatavaks ka siis kui see kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises. Äratarvitavate ja äratarvitamatute asjade eristamine omab tähtsus asjaõiguslike kasutusõiguste juures, millega kaasneb õigus asja äratarvitamiseks ja kohustus äratarvitatu asendamiseks. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne asja äratarvitamises. Jagatavuse alusel eristataks jagatavaid ja jagamatuid asju. TsÜs-s on selline eristamine välja toomata, kuid varem olid need alaliigid seaduses sätestatud. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Seaduses sätestatud juhul võib jagatav asi osutuda mittejagatavaks. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on tähendus ühis-ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel. Siis kuuluvad jagatavad asjad jagamisele, mittejagatavad
annaabi.ee 
