Elanikest paljud käivad tööl. Töökohti on väga vähe. Piirkonna majanduslik aktiivsus seisneb eelkõige põllumajanduslikul tegutsemisel. Ettevõtlusvaldkondadena on veel esindatud toitlustus, majutus, marjakasvatus ja jaekaubandus. Põllumajandusega tegelevad paljud inimesed ise, põhiliseks tooteks on piim. Külalistemaja ja toidlustamisega tegeleb Maidla Seltsimaja. Marjakasvatuse ja jaekaubandusega tegeleb OÜ MARJA. Toitlustusega tegeleb Bal Snack OÜ ning Kadarbik.. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb OÜ NEO MEL. Ääsmäel elavad lapsed saavad omandada haridust Ääsmäe Põhikoolis. Ääsmäe esimene koolimaja ehitati 1787 aastal, kuid nüüdseks ajaks on asunud koolimaja juba kolmes erinevad hoones. Nendest uusim on ehitatud . Põhikoolis õpib 135 last. Ääsmäe Põhikoolil on olemas mängu väljak ning kooli taga asuv kergejõustiku ala. Kool pakub arvuti ja interneti
Töökohti on vähe. Piirkonna majanduslik aktiivsus seisneb eelkõige põllumajandusliku ning puidusektori tegutsemises. Ettevõtlusvaldkondadena on veel esindatud toitlustus, majutus, karusloomakasvatus, marjakasvatus ja jaekaubandus. 1Puidutöötlemise suurettevõteks on Varesel asuv AS Toftan. Põllumajandusega tegeleb Võhandu Põllumajanduse OÜ, põhiliseks tooteks on piim. Külalistemaja ja toidlustamisega tegeleb OÜ Ancile. Marjakasvatuse ja jaekaubandusega tegeleb FIE Aarne Musting. Karusloomakasvatusega tegeleb FIE Endel 1 http://www.somerpalu.ee/index.php?categoryid=37 Leius. Tegutseb veel OÜ Osula Perearstikeskus. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb FIE Raivo Simson. Osulas elavad lapsed saavad omandada haridust Osula Põhikoolis. 2Põhikoolis õpib 119 last. koolis on olemas jalgpalliplats ja pallimängude väljak. Kool pakub arvuti ja interneti kasutamise võimalust arvutiklassis. 2008
ole kaup; · tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik; · Omanik-moodustab kaupleja ringi. · Jaekaubandus-müüb kaupa suures sortimendis lõpptarbijale. · Hulgikaubandus-kaupa müüakse suurtes kogustes ja mitte lõpptarbijale. · Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. · Kaubamaja-asub kesklinnas, selgesti eristuvad osakonnad, ühegi osakonna osatähtsus müügis ei ületa 50%. · kiosk- on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv kaupleja tegevuskoht, millel puudub müügisaal. · Müügisaal- on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus
olukord.Talupoegi hakati kaasama maa hindamisele. Koormiste määrad pandi kirja vakuraamatus. 4) Linnad ja kaubandus- linnade majanduslik areng, linnarahvastik, kaubandus 17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele. Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne). Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal. Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega. 5) Religioon ja kirik- luterlus riigiusuna, kirikukorraldus, aadel ja kirik, talurahvas ja kirik
Kui on tegevust toidukaubaga mis nõuab külmiku temperatuuri on vaja ettevõtte tunnustamist ( veterinaaria ja toiduamet ). Paber kandjal kauplemise load enam ei kehti. Majandus tegevuse registrisse kantud ettevõtja peab esitama igal aastal hiljemalt 15 aprilliks kinnituse registreeringu õigsuse kohta. Kiosk: ehitis või ehitise osa, ka vee või õhusõidukis, reisirongis, puudub müügisaal. kauplus: ehitis või ehitise osa, ka vee või õhu sõidukis asuv koht kus tegeldakse jaekaubandusega ja seal on müügisaal. rändkauplus: ühe või mitme valla, või linna territooriumil kaubandusliku teenindamisega mootor sõiduk, millel ei pea olema saali. Tänava ja turukaubandus, kaubandus avalikult üritusel. Neil juhtudel peab kauplejal olema müügipilet. Müügipileti väljastab kaubanduse korraldaja. Tänavakaubanduseks ei loeta müügikoha hooajalist laiendamist, väljas pool siseruume ettevõtte vahetusläheduses.
....................................................................................8 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Sooritasin oma praktika Järvamaal Paide Selveris. Selver on üle eestiline kaubanduskett mis tegeleb jaekaubandusega. Paide Selveris töötab 124 töölist, kõik on ära jaotatud erinevatesse osakondadesse. Selveris on 11 osakonda kokku kuhu on töölised tööle määratud ( Juhataja, assistendid, info töötaja, kassapidajad, tööstuskauba töölised, kuivaine,-külmaletitöölised. Lisaks veel koogileti teenindajad, puuvilja väljapanijad ja gulinaarialeti teenindajad ). Mina töötasin mitmetes erinevates osakondades põhiliselt veetsin oma aja kaubasid väljapannes.
aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 5. Äritegevuse alustamine. Jaan X ja Anne Y on otsustanud alustada ettevõtlusega. Kuna Jaanil on kompetents ehitusega tegelemiseks ja Annel toidu käilemisega tegelemiseks siis soovivad nad tegeleda ehitamise ja projekteerimise ning ehitiste ekspertiisi tegemise, toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, jaekaubandusega kus käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril. Kirjelda üksikasjalikult ja lühidalt kõik toimingud ja tegevused kuni tegevuse alustamiseni, et ettevõte võiks alustada tegevust. Viita ka õigusnormidele? Asutamiseks tuleb: 1) Valida oma ärile vastav tegevuse tüüp (ÄS § 4) 2) Tutvuda äriühingute liikidega ning valida kõige sobivam (ÄS § 2) 3) Sõlmida asutamisleping (ÄS § 138)
Tunnustamine: on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse sellise ettevõtte või selle osa,kus toitu käideldakse, vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, välja arvatud ettevõte, kus ladustatakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril; ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte) ja käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril. Seadus sätestab ka konkreetsed nõuded tarbijale teabe esitamiseks. Toit peab olema märgistatud eesti keeles ja viisil, mis tagab edasisele käitlejale ja tarbijale vajaliku teabe toidu kohta. Antav teave ja selle märgistus ei tohi tarbijat eksitada. Kui toidu valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava
ajaliselt määratletud. 1. Ettevõte pakub iluteenuseid. ,,Meie peamine eesmärk on pakkuda naistele ja meestele vajalikke iluteenuseid ühes kohas". Arvan, et eesmärk selgelt sõnastatud, relistlik. Pikaajaline eesmärk. 2. ,,Soovime olla parimad lillekasvatajad." Arvan, et eesmärk on selgelt sõnastatud. Pole mõõdetavalt ja ajaliselt määratletud. Realistlik ja pikaajaline eesmärk. 3. Ettevõte tegeleb jaekaubandusega. ,,Järgmise kuue kuu eesmärk on, et iga meie ettevõtte klient ostaks meie kauplusest iga nädal vähemalt saja krooni eest kaupu." Arvan, et eesmärk on selgelt sõnastatud, mõõdetav, realistlik ja ajaliselt määratletud. Arvan, et tegu on lühiajalise eesmärgiga. Ettevõte lähtub tegevuse korraldamisel turunduskontseptsioonist. Kirjeldage ettevõtte klientide vajadusi, kui tegemist on: · jaemüügiettevõttega ehk kauplusega- füsioloogilised vajadused ja mugavus
seda endale hankida. Samuti näeme, et peale turule tulekut nende hulk väheneb ning tänu sellele ei suurene tulevikus müük nende arvelt. Äriettevõtetele tahame olla vahendajaks, kes tarnib neile Axbo äratuskellasid otse tootjalt. Seega tahksime hakkata tulevikus tegelema hulgikaubandusega, mis aitaks meie ettevõte kasumit suurendada. Põhilisteks äriettevõteteteks, kes meie tooteid ostaksid oleksid firmad, kes tegelevad jaekaubandusega. Tulevikus näeme sellistes klientides meie toote suurima tarbijana 7 Positsioneerimine Tooteks on AXBO äratuskell, mida toodetakse Austria firma poolt, mis tegeleb toodete arendamise ja inovaatiliste toodete pakkumisega. Toodet on tunnustatud erinevate disaini ja innovatiivsus auhindadega. AXBO äratuskella komplekt koosneb äratuskellast ja käepaelast. Käepael pannakse ümber randme
(Mallene 2002, 44) Jaekaubanduse peaülesanne seisneb tootmise ja tarbija vahelise vahemaa ületamises, pakkudes selliseid tooteid ja teenuseid, mis vastavad tarbijate vajadustele ja soovidele. (Tonndorf 1995: 9) Gilbert (2003) on öeldud, et jaekaubandus on iga ettevõtmine, mis suunab oma ettevõtluseesmärgid lõpptarbija vajaduste rahuldamisele ja toetub selles tegevuses organisatsioonilisele toodete ja teenuste müügile. Jaekaubandusega tegelevad nii tootjad, hulgimüüjad kui jaekaupmehed ise. Enamasti tegeleb jaekaubandusega siiski jaemüüja, selleks on ettevõte, kelle müüginumbrid tulenevad peamiselt jaemüügist. Käesolevas uurimustöös on keskendutud kauplusepõhisele jaekaubandusele. Selleks, et jaekaubandust tervikuna paremini mõista, on oluline alustada selle üksikosade lahkamisest. Käesolevas uurimustöös on jaekaubanduse analüüsimine jagatud neljaks osaks
21 3.1.2 Maksevalmidus See suhtarv näitab ettevõtte suutlikust tasuda oma lühiajalised kohustused bilansipäeva seisuga. Maksevalmiduse arvutamisel jagatakse likviidsed käibevarad lühiajaliste kohustustega.(4 lk104) Kui vaatame finantsõpikuid, on rusikareegel, et maksevalmidus peab olema suurem kui 100% või 1 kord. Sarnaselt eelmise suharvuga, tuleb hinnangu andmisel lähtuda tegevusalast. Jaekaubandusega tegelevas ettevõttes võib maksevalmidus olla 70-80% ilma, et sellega kaasneksid riskid. 600.0% 530.5% 534.4% 500.0% 417.3% 400.0% 312.1% 289.5% 300.0% 200.0% 138.1% 100
Arvestades kapitali kui erilise tulemiteguri staatust ja sisu on see näitaja suure üldistusjõuga kaubandusettevõtte jaoks e-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. müügisaal on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks. .
26 Täpsema tulemuse saamiseks tuleks nimetajas kasutada keskmist vara. Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: NI (5.26) PM = , S kus PM käiberentaablus (puhaskasumi tasemel), S müügikäive. Hinnangu andmine käiberentaablusele sõltub tugevasti ettevõtte tegevusalast. Näiteks jaekaubandusega tegelevates ettevõtetes on see tavaliselt madalam (heaks näitajaks võib pidada isegi 1%list tegevustulukust), muudes teenindus- ja vahendusfirmades peaks see olema oluliselt kõrgem (nt 20 %). Omakapitali rentaablus (return on equity) näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Arvutuskäik on järgmine27: NI (5.28) ROE = , E kus ROE omakapitali rentaablus.
Tegevuskoht. Tegevuskoht on hulgikaubandus, jaekaubandus, toitlustus või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis, hoiu või muu ruum. Müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus loetakse üheks müügikohaks. Kauplus, kiosk ja rändkauplus Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. 4 Kiosk on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel puudub müügisaal.
Jaekaupmehed valivad teenuste järgi. Hulgikaubanduse juhtimine Turundusstrateegia. Iga hulgibaas valib välja missuguste toodetega tegelema hakkab; milliseid teenuseid pakub; hinnakujundus. Hulgikaubabaas annab ainult informeerivat reklaami; isiklik müük on põhiline. Tuleb tagada vastuvõetav lisatulu; kaubavaru peab liikuma küllalt kiiresti. NB! Raha peab ringi käima. Hulgikaubanduse suunad: konglomeraadid - tegelevad nii hulgi- kui jaekaubandusega kasvab ettevõtete endi hulgibaaside osatähtsus 45 ei pakuta hulgibaasi poolt nii palju teenuseid, ei hoita ise kõiki neid üleval, vaid tellitakse vajadusel; vähe töötajaid (rohkem pole vaja) 10-12 inimest suurem tähelepanu efektiivsusele ja teenindusele sihtturu valik. JAEKAUBANDUS Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes)
annaabi.ee 
