Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jää- ja külmakõrb". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
külmakõrb, antarktikas, elustik, polaaröö, saara, kliimavööde, külmakõrbed, polaarne, tuuline, lumesajud, 200mm, gröönimaa, vaheldumine, õhutemperatuur, veestik, jäämägi, kihina, taimedest, esindatud, õistaimed, polaarmagun, hülged, jääkaru, sinivaal, polaarrebane, keiser, pingviinid, veeloomad, tursk, lõhe, krevettideKülmakõrb Asukoht ja suuremad riigid Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Polaar- ehk külmakõrbed on need alad jäävööndis, mis on suurema osa aastast jääst ja lumest vabad. Polaar- ehk külmakõrbetes esineb ka kidurat taimestikku. Põhjapoolkeral paikneb see vöönd peamiselt mandripiirist põhja poole jäävatel saartel. Ta hõlmab suurema osa Gröönimaast, Severnaja Zemljast ja teistest sealtkandi saartest. Kliima Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna
Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Jäävööndi iseloomulikud omadused: · Polaaröö ja -päeva vaheldumine · Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed · Liigivaene elustik, peamiselt meredes · Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub · (temperatuurid aastaringselt alla 0° C, sademed lumena)
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. KLIIMA. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond
Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkera jää- ja külmakõrbete ühisjoonteks on laiuvad jääväljad ja lume lagendikud, kus valitseb kestev pilkne öö või pikk loojanguteta päev ja paugub pakane
Nad kalduvad sageli põhja ja lõuna poole, sest maakera pind on ebatasane. Kõige külmem on neist Jäävöönd. Seal ei ole mulda, ega taimi ja inimesi eksisteerib enamasti vähe, kuna seal on aasta läbi külm. Loomadest on seal enamused kõik veeloomad, sest nendel on seal kergem vastu pidada, kui on maismaa loomadel. 2 1. Jäävöönd Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Harilikult tuletab sõna "kõrb" meelde suurt, kuuma, liivaluidetega kaetud maaala. Kuumas kliimas on tõesti kuumakõrbed, kuid nendeni jõuame hiljem. Mis neil siis ühist on? Mõlemas langeb sademeid väga vähe ning taimkate on hõre või puudub hoopis. Kus aga taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Asend Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese
Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond
aastaringselt. Tugevaimaiks tuulteks on mõõdetud 90 m/s. Kõige madalamaks temperatuuriks ajaloos on mõõdetud 89,2 0C. Antarktis on kõige külmem, tuulisem, kuivem ja isoleeritum manner maakeral. Pooluste lähedal on väga külm sellepärast, et päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga alt, peamiselt peegelduvad kiired valgelt lumepinnalt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb pool aastat pilkane pimedus ehk polaaröö, taevast võivad sellal valgustada imeilusad virmalised. Talvekuudel temperatuur üle 20 kraadi ei tõuse, sademeid langeb ainult lumena (aga väga vähe neidki). Aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond ja tuul puhub peamiselt poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. 1 TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi.
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend:
Austraalia Austraalia ja okeaania AntarktiS AntarktiKA TUNDA KAARDILT! KLIIMAVÖÖDE vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv.
Solifluktsioon- külmakergete ja sulavee mõjul pinnasematerjali murenemine ja allalibisemine nõlvadel. Alavööndite iseloomustus Arktikas Jäävöönd Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Nunatakid jääkilbist väljaulatuvad kaljud Kliima: · Arktiline. · Väga külm. · Thule: -11,4º C. · Päikesekiirte langemisnurk väike. · Tagasipeegeldumine. · Polaaröö, -päev. · Kõrgrõhkkond. · Sademeid vähe. Taimestik: · Suvel lumest vabanenud aladel: KÜLMAKÕRBED. · Mikroskoopilised vetikad, seened. Loomastik on liigivaene, elu on seotud merega ning toitumise aluseks on plankton. Jääkaru, muskusveis, morsk, hülged, valgevaal, polaarrebane. Puudub püsiv inimtegevus. Antartika: Taimestik: · Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. · OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. Loomastik:
Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävöönd hõlmab Euroopas väiksema ala kui Põhja-Ameerikas või Aasias. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond
või 21. märtsi paiku. Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku 9. Geograafilised koordinaadid, tähtsamad jooned maakreal. -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest
CO2 neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. 3.Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine maakeral. 1. Arktiline/antarktiline õhumass -Mandriline arktiline õhumass tekib Gröönimaal ja talvisel ajal Jäämere jääväljadel. Arktiline mereline õhumass tekib aga laiemalt Põhja- Jäämerel ja on eelmisest niiskem. 2. Polaarne (parasvöötme) õhumass- Mandriline polaarne õhumass tekib Euraasia mandril, seega näiteks Venemaa aladel ja on talvel arktilisest õhumassist vahel külmemgi, kuid suvel jällegi soe või väga soe, sarnanedes siis temperatuuri poolest lausa troopilisele õhumassile. Mereline polaarne õhumass tekib Atlandi ookeani põhjaosas ja on väga niiske. 3. Troopiline õhumass - Troopiline mereline õhumass tekib Atlandi ookeani 30ndatel ja 40ndatel laiustel (näiteks Assoori saarte piirkonnas). See on väga niiske õhumass, talvisel
Kliimamuutuste mastaap on olnud erinev. Lõuna-ookean on kõige suurema mõjuga kliimamuutustele, sest on kõige suurem. Temperatuur on kõige olulisem kliimamuutuste juures. Merevee temperatuurimuutused on alati tagasihoidlikumad kui maismaal toimuvad muutused. Maismaal on selged klimaatilised muutused. Globaalse kliimamuutusega tuleb kaasa merepinna tõus, sest sooja vee maht on suurem kui külma vee oma liustikud hakkavad sulama Soojem vesi lahustab vähem hapnikku. Antarktikas külmadel talvedel suureneb jää pindala, maht oluliselt ei suurene. Merevee looted on suure tähtsusega mere kasvukohtades (ehk habitaadid) olevate organismide jaoks. Madalas vees (ehk mandrilaval) elavad organismid annavad ligi 90% primaarproduktsioonist. Mandrilava suurus aga muutub vägagi palju, kui merevee tase tõuseb. Kaasneb ka rüsijää toime elustikule madalas rannikutsoonis. Jää kraabib kogu selle põhja segamini ja loob uue situatsiooni
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui