sõjajõududega. Orvas pidid skaudid algul tagasilöögiga leppima, aga järgmisel päeval võeti uus rünnak Orava peale, kuid punased olid sealt juba lahkunud, kogudes jõudu vastulöögiks Kõvera külas. Küla sai vallutatud punakaartlasete seljataha hiilimise ning sealt tule andmisega. 3. aprillil vallutasid skaudid Leikosa ja Gorodistse külad, kus asus punaste polk koos komissaridega. Sealt õnnestus röövida üks komissar, mille peale peata jäänud punased põgenesid. Ivanovo-Boloto´s ei saatnud skaute edu, põhjuseks vaenlase hästi peidetud kuulipildujad. Tagajärjeks ebaõnnestunud üritus Ivanovo-Boloto vallutada ja mitme ülema ja 11 skaudi elu jätmine lahinguväljale. 7. aprillil viidi skaudid Petseri alla. Nad pidid Petseri alt tungima Riia-Pihkva kiviteele, seal läbi murdma punaste kindlustatud joonest ja vallutama Iroboska. Äkilise lühikese löögiga vallutati Babkovo, Barkanova, Lebedõi ja Satrubje küla. Skautide vahetuseks saadetud 2
Mai kuuks oli Eesti vabastatud · Johan Laidoner oli tähtsamaid isikuid Eesti riigi loomises ja iseseisvuse hoidmisel. · 22. juunil 1940 tagandati Johan Laidoner Sõjavägede Ülemjuhataja ametikohalt ja saadeti erru. · 19. juulil 1940 vangistati ta koos abikaasaga Tallinnas NKVD poolt ja mõlemad küüditati Venemaale Penzasse. Nad arreteeriti sealsamas 28. juunil 1941. · 1942. a. viidi Moskva kaudu Kirovi vanglasse. · 19451952 oli Ivanovo vanglas, 1952 viidi Moskvasse, kus mõisteti Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamisel 25-ks aastaks vangi. Seejärel saadeti Vladimiri vanglasse. · Vladimiri vanglas veetis ta oma elu viimased 13 eluaastat · Ta suri 13. märts 1953 Vladimiri vanglas, Venemaal. · Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel
Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm Tehtud valiku eest pidi Laidoner maksma ühena esimestest. Juba 22. juunil 1940 tagandati ta ametist ja 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 23. juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust hoiti teda vahi all 11 aastat. Talle esitatud süüdistuste kohta (Nõukogude võimu vastane relvastatud võitlus Vabadussõja
Tehtud valiku eest pidi Laidoner maksma ühena esimestest. Juba 22. juunil 1940 tagandati ta ametist ja 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 23. juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25- aastane vanglakaristus[9]. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust hoiti teda vahi all 11 aastat. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas
riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud temast suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil see erikorraldusega peatati. Ta oli aastaid Pensa, Kirovi, Ivanovo, Moskva ja Vladimiri vanglates. Vladimiri vanglasse lähetati ta 30. aprillil 1952, kus ta veidi vähem kui aasta pärast suri. 1953.aastal 14. märtsi öösel kell 3:20 maeti. Kahjuks ei selgu ühestki dokumendist täpne matmise koht.
Elu Nõ uko g ude o kupats io o ni ajal, vahis tamine ja s urm 22. juunil 1940 tagandati ta ametist. 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 23. juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. Elu Nõ uko g ude o kupats io o ni ajal, vahis tamine ja s urm 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJ Mi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust. Talle esitatud
Riigiasutustes tehti puhastustöö. 11 Laidoneri elu lõpp 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud tema edasisest saatusest suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil see erikorraldusega peatati. Ta oli aastaid Pensa, Kirovi, Ivanovo, Moskva ja Vladimiri vanglates. Vladimiri vanglasse lähetati ta 30. aprillil 1952, kus ta veidi vähem kui aasta pärast suri. Toimikus on vastav akt: "13. III 1953 kell 14.00 korpuse nr 2 kambris nr 15 suri kinnipeetav nr 11 (st Laidoner)". 14. märtsi öösel kell 3 ja 20 minutit maeti. Kahjuks ei selgu ühestki dokumendist täpset matmis kohta . 12 Kokkuvõte Kindral Johan Laidoner oli mees õigel ajal
eesti armee ülemjuhatajana detsembris 1918 sõjalisi operatsioone Punaarmee vastu, surus jõhkralt maha eesti tööliste revolutsioonilise liikumise, 1924. aastal likvideeris bolsevistliku ülestõusu Eestis. Kasutades ära oma mõju Eesti valitsevates ringkondades, teostas vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu vastu." 1942. aasta septembris viidi Laidoner Moskva Butõrka vangla kaudu Kirovi vanglasse, kuhu jäi kuni 1945. aasta sügiseni. Sealt viidi Laidoner Ivanovo vanglasse, kust ta 1952. aastal uuesti Moskva Butõrka vanglasse toodi. Siin võeti temalt ära kõik isiklikud esemed, isegi kalossid. Hammastelt võeti maha kuldkroonid. Butõrka vanglas algas täielik ülekuulamiste maraton. Ajavahemikul 7. kuni 22. märtsini kuulati Laidoner üle 14 korral, kusjuures tema "süüdistuse" panid ülekuulajad kokku Laidoneri elulooliste andmete põhjal. Tegelikult aga oli Laidoneri saatus juba ette ära otsustatud ja uurijad tegid vaid tellimustööd. 16
Pensa vanglas "Juhtis eesti armee ülemjuhatajana detsembris 1918 sõjalisi operatsioone Punaarmee vastu, surus jõhkralt maha eesti tööliste revolutsioonilise liikumise, 1924. aastal likvideeris bolevistliku ülestõusu Eestis. Kasutades ära oma mõju Eesti valitsevates ringkondades, teostas vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu vastu." 1942. aasta septembris viidi Laidoner Moskva Butõrka vangla kaudu Kirovi vanglasse, kuhu jäi kuni 1945. aasta sügiseni. Sealt viidi Laidoner Ivanovo vanglasse, kust ta 1952. aastal uuesti Moskva Butõrka vanglasse toodi. Siin võeti temalt ära kõik isiklikud esemed, isegi kalossid. Hammastelt võeti maha kuldkroonid. Butõrka vanglas algas täielik ülekuulamiste maraton. Ajavahemikul 7. kuni 22. märtsini kuulati Laidoner üle 14 korral, kusjuures tema "süüdistuse" panid ülekuulajad kokku Laidoneri eluloolisteste andmete põhjal. Tegelikult aga oli Laidoneri saatus juba ette ära otsustatud ja uurijad tegid vaid tellimustööd
või salajastel ametikohtadel olles. Kolm aastat kuni mahalaskmine". 1941. aastal toimunud ülekuulamistel, mida oli kokku 25, ei tunnistanud Laidoner ennast süüdi. 1941. aasta detsembris haigestus Laidoner. 1941. aasta märtsis juurdlus peatati erakorralduseni. 1942. aasta 5. septembri öösel viidi Maria ja Johan Penzast Moskvasse Butõrka vanglasse. 14. septembril saadeti nad Kirovi vanglasse, kust 1945. aastal viidi üle Ivanovo vanglasse. Seal olid nad seitse aastat. Maria ja Johani üksikkongid olid kõrvuti. Neil lubati olla terve päeva koos. 1948. aastal lõhkes Johanil veresoon peas (insult), aga ta paranes ja sai kõnevõime tagasi. 29. veebruaril 1952. aastal otsustatakse juurdlust jätkata ja juurdlus Laidoneri asjas lõpule viia . Samal aastal viidi Laidonerid uuesti Butõrka vanglasse. Ülekuulamiste käigus tunnistab Laidoner ennast süüdi
tavakodanikku, kes vajas tööriideid, kontorisse sobivat ametirõivastust ja pidulikku teatrikleiti, või minna kaasa moejoone järjest põnevamate arengutega.Valiti viimane variant ning hakati selle kallal tõsiselt vaevanägema. Tekkis palju uusi poode ning tootmisvabrikuid. Esimesed trükimasinad toodi Tsehhoslovakkiast.Värvitugevdajaid hakati tellima Inglismaalt ja tänu sellele kasvas valik saja mustrini aastas. Mustrikunstnikud said ettevalmistuse Ivanovo Tekstiiliinstituudis.Nõukogude Liidus 1950-ndatel populaarsed olnud lillemustrilised siidkangad tõid Eestisse venepärase lillelise kleidimoe. Kapronkleit sümboliseeris progressi. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer – polüamiidkiud – leiutati USAs juba 1930. aastatel. Teises maailmasõjas hakati polüamiidi kasutama langevarjusiidi asendajana. 1948. aastal asuti kaproninimelist polümeerkiudu lõpuks valmistama ka Nõukogude Liidus
Saksa-Vene sõja alates, 22. või 23. juunil 1941 pandi nad koduaresti, 28. juunil nad arreteeriti ja pandi kohalikku vanglasse; J. Laidoner esialgu üksikkongi. 1941.aastal küüditati Venemaale ka Laidoneride kasupoeg Aleksei, kes samal aastal suri. 1942 .aasta augustis viidi Johan jaa Maria üle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus nad olid nädala. Edasi viidi nad Vjatka vanglasse, kus nad olid 3 aasat üksikkambrites. 1945. aasta sügisel viidi Laidonerid Ivanovo vanglasse, kus nad olid 1952. aastani. siin oli Johan Laidoneril 1948. aastal esimene insult ja 1949. aastal teine. 1952. aasta algul viidi nad mõlemad jälle Moskvasse Butõrka vanglasse; sama aasta aprillikuus teatati mõlemale, et neile on mõistetud 25 aastat vanglakaristust. Sama aasta maikuust viidi nad Vladimiri linna erivanglasse, kus Johan viidi oktoobris vangla teise ossa, jättes Mariale mulje, et ta mees on hoopis minema viidud. 13
Ainult et reisigruppi pääses teenete eest, kõigil see ei õnnestunud. Igas reisiseltskonnas oli ka nn nuhk e koputaja, kes moraali järgi valvas. Osa saadi teiste riikide ja oma isamaa elust. Selgub, et kui erinevad riigid ja rajoonid saavad omavahel läbi, läheb ostus müügis paremini, aga kui suhted lähevad teravaks, mõjutab see negatiivselt majandust. Käsitletud Punalippudes esinenud kohanimed: Sevastoopol, Balkan, Pariis, Austraalia, Ivanovo, Inglismaa, Lääne - Saksa, Moskva. 1 3.3. Vooremaa 1991-1992 20. Kümnendat korda viibib Eestimaal Taani Uge rahvaülikooli direktor Carl Vilbaek. Alates 1991. aasta veebruarist on ta olnud tööl Baltimaades, tutvustamaks Taani koolisüsteemi ja jagamaks kogemusi psühholoogilise koolituse vallas. Eesti kool on väga sarnane Taani omale. Te olete kooliuuendustega õigel teel, aga meie teeme Taanis veel liiga palju
Kindral Laidoner maksis oma armee ja kogu rahvaga poliitikute saatusliku vea eest. Laidoneri elu lõpp 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud tema edasisest saatusest suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil see erikorraldusega peatati. Ta oli aastaid Pensa, Kirovi, Ivanovo, Moskva ja Vladimiri vanglates. Vladimiri vanglasse lähetati ta 30. aprillil 1952, kus ta veidi vähem kui aasta pärast suri. Toimikus on vastav akt: "13. III 1953 kell 14.00 korpuse nr 2 kambris nr 15 suri kinnipeetav nr 11 (st Laidoner)". 14. märtsi öösel kell 3 ja 20 minutit maeti. Kahjuks ei selgu ühestki dokumendist täpne matmise koht. ARHITEKTUUR JA KUNSTIKOOLKONNAD Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal
Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn c. Ukraina Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn
annaabi.ee 
