Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord (2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada: 1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja; 2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus. (3) Haljastusprojekt ja istutusjoonis ning nende muudatused kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga ning istutuse asukoha linnaosa valitsusega, lisaks Tallinna Kommunaalametiga, kui istutustöö tehakse teemaa haljasalal. § 3. Üldised nõuded (1) Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks. (2) Vastavalt istutuskohale määratakse istiku liik ja suurus ning võra ja juurestiku tüüp. Liikide valikul välditakse monokultuuride teket. Tänava- ja pargipuudeks sobivate istikute soovituslik nimekiri on lisas 1 Tallinna tänava- ja pargipuude istikute soovituslik nimekiri.
Lupjamis vajadus K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus. Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust. Põllumaa metsastamine See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele. Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 12 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari kohta. Paremaid tulemusi annab arukase kultiveerimine leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjatel (K), kahkjatel (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjatel (KIg), gleistunud kahkjatel (L(P)g, LPg) muldadel. Kuus
Varreingerjas Kahjustatud tulpide noored võsud kõverduvad ja keerduvad. lehepind muutub laineliseks, tekivad sõlmetaolised puhetised, mille ümber lehekude kolletub. Õiepungad on äbarikud, ühekülgsed ja kuivavad. Kahjustavad palja silmaga nähtamatud niitjad nematoodid. Kahjur levib ka nakatunud sibulatega ja mulla kaudu. Tõrje: 1. Ingerjast tabandunud taimed koos mullapalliga kõrvaldada ja põletada. 2. koristuse järel , samuti istutuse eel , nakkuskahtlased sibulad prakeerida. 3. tulbisibulad hoida enne istutamist 3-5 minutit 35-37°C-s vees. 4. Tulpe samal põllul mitte enne 4-5 aasta möödumist kasvatada. 5. Hoiduda kasvatamisest nartsissi,hüatsindi, floksi, sibula, ja maasika järel enne3-4 aasta möödumist, sest ingerjad kahjustavad ka neid kultuure.
väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV 1
· hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on puudele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik. Istutuse või külviga saadud puukeste (nt. mänd, lehis, tamm, aga ka suhteliselt hästi varju taluv kuusk) ümber kasvavat heina saab niita, kitkuda või maha tallata. Valgustusraie Valgustusraiet kutsutakse ka noorendike hoolduseks. Valgustusraie peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Valgustusraieid tuleb planeerida aegsasti, arvestades ka metsa kasvukohatüüpi ja eesmärgiks olevat puistu liigilist koosseisu
· Putukkahjurite vastu pritsimine · Kaitsevahendite kasutamine imetajate vastu · Lehtpuude tagasilõikamine 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. Inventuuri eesmärgiks on välja selgitada uuenduse areng,mida iseloomustatakse edukuse %-ga.Esimese aasta sügisel hinnatakse külvi-ja istutustöö kvaliteeti kultiveeritud taimede kasvamamineku %-ga. 10.Kasvamamineku leidmine. Esimese aasta sügisel iseloomustatakse kevadsuvisel perioodil tehtud istutuse- ja külvitöö kvaliteeti.Selleks loendatakse inventuuri käigus proovitükkidel eraldi kultiveeritud taimed, mille järgi arvutatakse keskmine kultiveeritud taimede tükiarv hetktaril ning võrreldakse seda selle töö kavas planeeritud taimede hektari tükiarvuga. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? Noorendikuks arvestatakse umber ala, kus ülepinnaliselt kasvab 1500 või enam 1.3 m kõrgust eesmärgipuuliigi(peapuuliigi) taime. 12
raskendatud. Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras. Lapile külvatakse 15-20 männiseemet või 20-30 kuuseseemet. Külvatud seemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse kihiga. 2)Istutamine Istutamine on küll kulukam ja vaevarikkam metsauuenduse viis kui külv, kuid selle eeliseks on taimede suurem suutlikkus võidelda rohurindega ning ebasobivate ilmastikutingimustega. Samuti räägib istutuse kasuks taimede kiirem kasv esimestel aastatel. 3)labidaga istutamine kaeva maasse taime juurekavale vastav auk.Kobesta augu põhjas muld.Aseta taim istutusaugu keskele.Laota taimejuured laiali.Hoides taime püstiasendis, täida istutusauk mineraalmullaga.Tihenda pinnas taime ümber.Kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla.Istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar
Õitseb juuni oktoober. Õied avanevad täispäikeses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid paremaid tulemusi ja kenamaid lilleõisi saab ikka viljakalt mullalt. Roni- ja ripptaim. Üheaastane vääntaim. Võõrasema Viola Võõrasema Viola Õitseb aprill september Erinevad õievärvid Rõdutaim. Pinnakattetaim. Poolvari või päikeseline kasvuikoht. Aedkannike e. võõrasema on meie kliimatingimustes praktiliselt ainuke esimese istutuse taim. Talub -5 kraadist temperatuuri. KASUTATUD KIRJANDUS www.aiamaailm.ee www.hortes.ee www.seemnemaailm.ee
kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti valitakse kuuse puhul istutuse, iseasi kas siis paljas juurseid taimi või potitaimi. Maapinna ettevalmistamine võiks metsauuenduseks toimuda külvipuhul kahel viisil, kas labidaga külvilappide ettevalmistamine või siis masin külv, seda viimast kasutatakse rohkem männiseemne külvamisel. Kuuske pigem istutatakse ja seega on maapinna ettevalmistamine teistmoodi, pinna ettevalmistamine tehakse harilikult suvel või sügisel, praegusel ajal toimub
raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Erinevad istutusmaterjali liiigid, paljasjuurdes ja potitaimed Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelistusetks on see et see on lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida ja on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised on aga seee et kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist utleks eelistada kui on tegemist kuivade muldadega kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad, viljakatel muldadel kus rohttaimestik raskedab tõusmete arengut, niisketel ja märgadel, klmakahjustustele alluvatele muldadel, erosiooniohtlikel muldadel
Mittenarkootilised köhavaigistid) c) Hingamisteede pôletikulise limaskesta ärritust vähendavad (Ekspektoransid ehk rögalahtistid) Köha ravi:specialconsiderations Väikelapsed ja rasedad ◦Köha enamasti iselimiteeruv ◦Köharavimite efektiivsus küsitav ◦Soovitada võib pehmendavaid kurgupihusteid, inhalatsioone ◦Suunata arsti vastuvõtule! Diabeediga patsiendid ◦Insuliini vajadus nii bakteriaalse kui viirusinfekstiooni korral võib tõusta (isegi istutuse korral) ◦Soovitada suhkruvabu preparaate ◦Kui diabeet on kontrolli all, siis võib soovitada lühiajalist kuuri ka suhkrut sisaldavate preparaatidega ◦Kliinilisel enamasti ebaoluline K. Vahenõmm 2018 1. Tsentraalse toimega köhavaigistid: oopiumi alkaloidid (kodeiin) ja nende poolsünteetilised ja sünteetilised derivaadid (dekstrometorfaan). Ravimite köhavastane toimemehhanism, kõrvaltoimed. Kasutamisnäidustused ja vastunäidustused. Oopiumi alkaloidid:
Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvavad metsakasvukohatüübile vastavad puuliigid, mille kogus tagab uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega. Metsakultiveerimine on vajalik: 1) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas; 2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon; 3) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali:
angerpist, h. pohl, h. jänesekapsas (Oxalis acetosella).Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu h. sinilill, h. ussilakk (Paris quadrifolia), võsaülane (Anemone nemorosa) jt. Samblarindes kasvavad laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas-kaksikhammas (Dicranum polysetum) jne. Raiestikud uuenevad looduslikult väga aeglaselt, uuendust pärsib rohttaimede ohtrus, liigne kuivus ja kõrge maapinna temperatuur. Kultiveerida Mä istutuse teel kuni 7000 tk ha-le. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis - 2,1% riigimetsadest ja 2,1% kogu metsamaast samuti. Lubikaloo kasvukohatüüp (lul) Fragmentaarselt esinev kasvukohatüüp paepealsetes kohtades, kuhu jääb pinnavesi pikemaks ajaks peatuma. Muldadest esinevad väga õhukesed kuni õhukesed gleistunud mullad (Kh'g kuni Kh''g) või ka gleimullad (Gh' kuni Gh''). Mullareaktsioon aluseline, muld kevadel liigniiske, suvel aga võib läbi kuivada.
puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised - lihtsam, odavam; on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel.
GFRA 2010 andmetel oli kultuurpuistute 29 ja istandike pindala jõudnud juba 7 %-ni ja pindala 264 miljonit ha-ni ( 2010). Seega on valdav enamus metsadest loodusliku päritoluga, kuid kultuurpuistute osakaal suureneb kiiresti . Mõistete puuistandiku ja kultuurpuistu tähendus on eri riikides erisugune. FAO peab istandikuks kultuurpuistut, mis on rajatud külvi või istutuse teel nii metsamaal asendamaks raiutud puistut või metsastamaks muud maad (Terms and Definitions, 1998). Metsaistandikul on kaks kindlat tunnust: 1) kasutatakse introdutseeritud puuliike; 2) kui rakendatakse kohalikke puuliike, on puistu intensiivselt majandatud, ühevanuseline, puud paiknevad regulaarse seaduga. Istandusi majandatakse tavaliselt lühikese raieringiga ning enamasti kasutatakse kiirekasvulisi puuliike, et saada eeskätt odavat toorpuitu tööstuse tarbeks
uuenemise. on antud kasvukohale õige puuliigi ja päikeseenergia, Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab kultiveerimismeetodi valik. 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse ülepinnaliselt paiknevaidmetsakasvukohatüübile Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. segametsa mõju mullatekkeprotsessidele sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad Külvi eelised - lihtsam on soodsam kui puhtkuusiku mõju), uuemetsapõlve tekke. Puude olemasolu pole Odavam parem mehhaniseerida 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja
); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised - lihtsam odavam parem mehhaniseerida on tagatud juurte normaalsem areng Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem uuenemine kiirem Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut;
puude või tühimikega puuderead ei ole ilusad. Et istutamisel kaotavad puud suure osa oma juurestikust, kannatab ka nende veevarustus. Uuringud on näidanud, et noorte puude hukkumise enim levinud põhjuseks on kastmata jätmine või ebapiisav kastmine. Hinnates noore puu kastmisvajadust tuleb arvestada, et paaril esimesel kasvuaastal toimib puu ainsa veereservuaarina istutamisel juuri ümbritsenud mullapall, kuna juured ei ole veel jõudnud levida sellest väljapoole. Teiselt poolt on istutuse käigus katkenud ka vee liikumise loomulikud teed mullapalli ja seda ümbritseva pinnase vahel, mistõttu on mullapall teataval moel veest isoleeritud. Piiratud mahuga mullapallis oleva vee kasutab puu ära aga mõne päevaga. See tähendab, et kastmisvajadust hinnates ei ole õige otsuseid teha selle järgi, kui niiske on ümberkaudne pinnas, vaid selle järgi, kui niiske on mullapall. Kuigi linnapuude istutamise käigus paigaldatakse tavaliselt ka kastmissüsteem, ei ole
annaabi.ee 
