1. Marjakultuuride (sõstarde) kasvatamine 2. Tehnoloogilised võtted 3. Masinad (sobivus antud tehnoloogiasse) 4. Tehnilised lahendused ??? 5. Külvi rajamine Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi
varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel palavate ilmadega • Valge kile ei hoia nii hästi sooja • Kuumal suvel võib aga valge kile taimedel stressi vähendada • Tõhus meetod maasikaistanduses on ajutine multšimine põhuga enne saagi valmimist • Multšimiseks vajalik põhk peab olema umbrohust puhas • Põhu eeliseks teiste multšidega võrreldes on see, et põhukiht on ka peale märgumist õhku läbilaskev • Saepuru tõrjub märgatavalt umbrohte istandikus aga vähendab saagikust Kilemultši paigaldamine • Kile laotatakse spetsiaalse kilepanekumasinaga • Tööks valitakse jahe ilm. • Kui istandik rajatakse tilkniisutusega, siis paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem. • Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust kilet • Pärast kilepanekut peavad olema moodustunud maapinnast kõrgemad - umbes 15 cm kõrgused peenrad • https://www.youtube.com/watch?v=S8lfyOAi-YA Väetamine
] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas kuulub roosõieliste sugukonda
see mõjub taimedele kiiremini. Lämmastikku sisaldava lahusega kastetakse 3-4 korda 10 päevaste vahedega kuni juunikuu lõpuni. Kandeealise istandiku hooldamine Mustikaistanduse kandeea algus on 3. või 4. aastal, sõltuvalt istutatud taimede vanusest. Suure saagi ja kvaliteetsete viljade saamiseks on tähtis risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Õitsemise ajal on oluline järgida, et istandikus on piisavalt tolmeldajaid. Ka soojadel ja päikesepaistelistel ilmadel on tolmeldajaid istandikus vähe näha tuleb neid juurde tuua. Üheks peamiseks tolmeldajate ärameelitajateks mustikate õitsemise ajal on võilill, seetõttu on vaja ümbrust niita. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab saagi valmimist – isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisel. Saagi suuruses olulisi erinevusi ei ole.
leetmuldi orgaaniliste ainete kõrge sisalduse ja nõrgalt happelise keskonna reaktsiooniga (pH 5,5-6). Vältida tuleks tugevalt leeliselisi muldi, millel taimed kannatavad klorofüllivaeguse all. Istutamine: ebaküdoonia istutamiseks on kõige parem kasutada kaheaastast istikut ja istutamine läbi viia varakevadel enne pungade puhkemist. Võimalik on sügisene istutamine, seejuures peab istikuid muldama! Elavtaras peab taimede vahakaugus olema mitte rohkem kui 0,5-1 m, aga istandikus - 1,5 m. Tähtis on juurekaela mitte liiga sügavale istutada, see peab jääma maapinna tasemele. Hooldus: suvel viiakse läbi kolm pealtväetamist: kevadel raputatakse ümber põõsa lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina.
Karusmarjapõõsas võiks olla kahekordne arv oksi. Põõsaste vahe reas m 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,2 1,5 Sõstrad 6 7 8 9 10 12 15 Karusmari 16 18 20 24 30 Igal aastal asendada 1-3 vana oksa uute asendusokstega. Masinaline kontuurlõikus pärast saaki. Suures istandikus lausnoorendus mustsõstral 5.-6. aastal, punasel sõstral 8-10. aastal. 8. Saagi koristamine Aeg – karusmari tehnilises küpsuses juuli alguses, mustsõstar juuli/2-3 (variseb kergesti), punane sõstar juuli/3. Taara – madalad mini-kastid (600x400x125). Mahutavad 8-10 kg. Tööjõudlus käsitsi korjates – musti sõstraid 1,8-2,5 kg/h, punaseid sõstraid 3,0-3,7 kg/h.
Lagedale maale istutamisel tuleb valida lõuna- või edelasuunaline kallak, mis peab jääma tuulevarju. Viinapuudele sobib kergema lõimisega kuivemapoolne muld, mis kevadel kiiremini soojeneb (Kivistik & Niiberg, 2002). Istutamine. Parim aeg istutamiseks on kevadel ja kevadsuvel. Istutuskoha võib juba sügisel ette valmistada, või teha seda kevadel vähemalt kaks nädalat enne istutamist, et varuväetised jõuaksid mullas lahustuda. Mitmerealises istandikus võiks ridade vahe olla 22,5 meetrit. Istutusauk võiks olla 5060 cm sügav ja läbimõõduga 4050 cm. Auk täidetakse huumusrikka mullaga, millesse segatakse 510 kg kõdusõnnikut ja komposti ning fosfor- ja kaaliumväetisi (Kivistik & Niiberg, 2002). Hooldus esimesel kasvusuvel Esimesel suvel toimub peamiselt juurte areng. Kuival perioodil võiks taimi kasta. Taimede toestamiseks tuleks panna ajutised toed (Kivistik, 2014). Võrsete lõikamine
lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta. Optimaalne istutustihedus on 2 x 4 m ning ühele hektarile vajatakse keskmiselt 1000 istikut. Hooldamine Pärast seda, kui istandikus on istikud istutatud ja maa tasandatud, külvatakse muru. Muru külvatakse ka ka kvartalite vahelistele teedele. Astelpaju kasvuaegne hooldamine seisnebki peamiselt muru niitmises ja taimede kasvu suunamises. Kasvueas muru tuleb suve jooksul niita 4-8 korda. Ridade vahed niidetakse traktorniidukiga, istutusribad muruniiduki või trimmeriga. Haigused Vertitsilloosne närbumistõbi seda põhjustab mullas peituv mikroseen Verticillium dahliae. Koorel on
See Texasest pärit viigikaktus on USA lõunaosas populaarne aiataim. Ta sätib oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid kõige vähem tabaks. Nõnda väldib taim ülekuumenemist. Võhma Gümnaasium 2001 DATLIPALMID on Aafrika ja Araabia kõrbete elanike tähtsaim taim.Et datlid kasvavad üksnes emaspuudel, on istandikus vaid üksikud isaspuud õietolmu tootmiseks.Datlipalmid elavad kuni 200 aastaseks. Datlid on väga toitvad ning säilivad riknemata. Tiiu Uibo Datlikobar KÕRBETAIMED TÄÄKLIILIA (Yucca) igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekond agaaviliste sugukonnast (umbes 40 liiki). Tüvi kuni 12 meetrit
Niiskema ja raskema mulla puhul on põhjapiirkondades viinapuud istutatud peenardele, mis ääristatakse tagurpidi mulda torgatud tumedate pudelitega. Need koguvad päikesekiirgust ja parandavad mulla soojusolusid. Samal eesmärgil kasutatakse ka maapinna multsimist tumedate kangastega (kile, peenravaip) või kividega. Viinapuud võib istutada üsna seina äärde, 10-20cm seinast. Tuleb ainult jälgida, et taim ei jääks räästatilgete alla. Taimede vahe võiks olla 1-1,5m. Mitmerealises istandikus võiks reavaheks jääda 2-2,5m. Hea on istutada viinapuud kevadel sooja mulda, seda juhul, kui tegu on lehtedega nõuistikuga. Avamaal on selleks õige aeg pärast öökülmade möödumist, seega juunis. Kütteta kasvuhoonesse saab istutada kuu aega varem, mais. Hooldatud aiamulda võib viinapuu istutada ilma mulda eriliselt ettevalmistamata. Veidi komposti või kõdusõnnikut võib istutusmulla sekka ikka lisada. Kasvuhoone või toatingimustega harjunud istikut tuleb aegamööda harjutada
Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas. Mustikas on heitlehine kääbuspõõsas. Põhiliselt võib peenra rajamiseks kasutada kahte sorti mustikataimi ahtalehelist mustikat või kännasmustikat. Ahtalehine mustikas kasvab 20-30 cm kääbuspõõsana. Taimed on isepaljunevad- välimised külgoksad kasvavad pinnases põõsast kaugemale ja juurduvad, laiendades nii pikkamööda oma leviala. Taimed vajavad viljastumiseks teise isendi õietolmu. Ahtalehise mustika istandikus on oluline mustikaõite risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Mustika viljad valmivad üheaegselt ja kaaluvad kuni 1 gramm. Talvel kaitseb põõsastesse kogunev lumi oksi ja pungi külmumast. Kännasmustikas kasvab 1-3 meetri kõrguse põõsana. Marjad on suured- kuni 10 grammi. Talvine külm kahjustab tihti põõsaid ning seega on neid vaja katta. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab aga saagi valmimist
- veine. Karusmarja hinnatakse meetaimena, õitseb marjapõõsastest kõige varem. 12. Suurimad maasikatootjad maailmas (2008. aastal). USA Hispaania Türgi 13. Maasika olulisus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Vee rikas, Kaalium, kaltsium fosfor C vitamiin 14. Nõuded maasika koristamisel. Ühe hektari saagi koristamiseks läheb vaja 15 20 inimest. Saagiperiood istandikus kestab keskmiselt 4 nädalat. Taaraks sobivad plastkastid mahutavusega kuni 8 kg marju. Korjamiseks sobivad 3 4 kg mahutavad nõud. Korjamiseks kasutatakse ka 1 kg mahutavusega karpe (koos pakendiga müüdavad marjad Maasikas on väga kergelt riknev mari. Koristamisel peab vilju käitlema võimalikult ettevaatlikult. Marju ei tohi: - kokku suruda, - korjamisel anumasse visata,
Energia 32 kcal Toiteelementide sisaldus Kaltsium 16,0 mg Raud 0,41 mg Magneesium 13,0 mg Fosfor 24,0 mg Kaalium 153 mg Naatrium 1,0 mg Vitamiine C-vitamiini 58,8 mg B-rühma vitamiine 6,3 mg (B4 5,7 mg) E-vitamiini 0,29 mg 14. Nõuded maasika koristamisel. Maasikaid koristatakse käsitsi. Ühe hektari saagi koristamiseks läheb vaja 15 20 inimest. Saagiperiood istandikus kestab keskmiselt 4 nädalat. Taaraks sobivad plastkastid mahutavusega kuni 8 kg marju. Korjamiseks sobivad 3 4 kg mahutavad nõud. Korjamiseks kasutatakse ka 1 kg mahutavusega karpe (koos pakendiga müüdavad marjad). Maasikas on väga kergelt riknev mari. Koristamisel peab vilju käitlema võimalikult ettevaatlikult. Marju ei tohi: - kokku suruda, - korjamisel anumasse visata, - kastidesse panna liiga paksu kihina.
teisiti. ︎Mastaabid linnas ja maal on erinevad! Maal algab kodu piir krundipiirist, mitte välisukse tagant! Õuealale, aeda, istandikku, jm. võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne. Põllumajanduslik maa – heinamaa, põld, karjamaa... Ei ole lubatud liikuda külvil,orasel,viljas,istandikus ja mesilas; samuti kohas, kus liikumisega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. ︎Ära roni alale, mida maaomanik aktiivselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega riku omandit! Liikumine – veekogud Avalik kasutamine: suplus, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük
tähistusega, siis on vajalik selle läbimiseks omaniku luba. Ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda piirdeks ei loeta. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Talvel võib jääl liikumist keelata või reguleerida Päästeamet. Igaühe liikumine ei ole siiski lubatud külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas, samuti kohas, kus sellega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi alal puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühele kasutamiseks avatud vähemalt 4 m laiused kallasrajad. Laevatatava veekogu ääres on kallasrada vähemalt 10 m laiune, suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, peab maaomanik jätma veepiirile
annaabi.ee 
