· järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. Isotooniline ehk dünaamiline reziim
Lihase kokkutõmme põhineb "libisevate niidikeste" teoorial, kus aktiinifilamendid liiguvad teineteisele lähemale ning toimub sarkomeeri kokkutõmme. Kontsentrilist lihastööd võib iseloomustada kui dünaamilist tööd. Staatiline lihastöö Lihased võivad rakendada pinget ehk sooritada tööd ka ilma liikumata. Muutub küll lihaspinge, kuid lihase pikkus seejuures ei muutu (isomeetriline kokkutõmme). Staatilise/isomeetrilise lihastöö korral toimub ristsillakeste t eke, kuid väline vastupanu on ülemäärane, mistõttu aktiinifilamendid kas muudavad vähe oma asendit sarkomeeris või ei muuda üldse. Staatilise/isomeetrilise lihastöö korral toimub ristsillakeste teke, kuid väline vastupanu on ülemäärane, mistõttu aktiinifilamendid kas muudavad vähe oma asendit sarkomeeris või ei muuda üldse. Kui on võimalik rakendada
II tüüpi lihaskiud on kiirelt ja jõuliselt kontrahheeruvad, ent väsimuse suhtes vägagi tundlikud. Kahe kiutüübi peamine erinevus tulenebki nende kontrahheerumise kiirusest, mis omakorda suures osas sõltub kaltsiumi vabanemisest. (Kehavormi, 2015) Liigutuse igal erineval kiirusel sõltub jõu produktsioon konkreetselt kiutüübist. Dünaamilise kontraktsiooni ajal lihas kas siis lüheneb või pikeneb, produtseerivad kiired kiud palju suuremat jõudu kui aeglased kiud. Isomeetrilise kontraktsiooni korral, kui lihas ei pikene aga lühene (HOIDETÖÖ) arendavad nii kiired kui aeglased lihaskiud võrdse suurusega jõudu. Jõu produktsiooni erinevus kahe kiutüübi vahel tulenebki dünaamiliste kontraktsioonide käigus ja ajal. (Kehavormi, 2015) 6 2. Treening 2.1 Kardiotreening Kardiotreening ehk aeroobne treening on mõõduka koormusega vastupidavustreening. Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks
II tüüpi lihaskiud on kiirelt ja jõuliselt kontrahheeruvad, ent väsimuse suhtes vägagi tundlikud. Kahe kiutüübi peamine erinevus tulenebki nende kontrahheerumise kiirusest, mis omakorda suures osas sõltub kaltsiumi vabanemisest. (Kehavormi, 2015) Liigutuse igal erineval kiirusel sõltub jõu produktsioon konkreetselt kiutüübist. Dünaamilise kontraktsiooni ajal lihas kas siis lüheneb või pikeneb, produtseerivad kiired kiud palju suuremat jõudu kui aeglased kiud. Isomeetrilise kontraktsiooni korral, kui lihas ei pikene aga lühene (HOIDETÖÖ) arendavad nii kiired kui aeglased lihaskiud võrdse suurusega jõudu. Jõu produktsiooni erinevus kahe kiutüübi vahel tulenebki dünaamiliste kontraktsioonide käigus ja ajal. (Kehavormi, 2015) 6 2. Treening 2.1 Kardiotreening Kardiotreening ehk aeroobne treening on mõõduka koormusega vastupidavustreening. Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks
· järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad lihaste reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada.
võimaldavad registreerida lihaste aktiivsust vahetult sportlike harjutuste sooritamise ajal. Biomehhaanilised: · Dünamomeetrilised platvormil: Kõnni toefaasi määramine, Käimise ja jooksmise biomehhaaniline analüüs, Kannakõõluses tekkiva jõu määramine dünamomeetrilisel platvormil üleshüpped. · Dünamomeeteria (isomeetriline ja isokineetiline) meetodit kasut lihaste isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimisel, lihasvastupidavuse uurimisel, lihaste kontrakstiooniliste omaduste uurimisel (õlavarre kakspealihase, reie-nelipealihase jõudu). mõõdab maksimaaljõudu, jõukasvukiirust ja lõõgastumise kiirust; peamiselt kasutatakse selja-, tuhara-, sääre-nelipea- ja säär- kolmpealihase ja motoorse arengu uurimiseks kontraktiilsete omaduste ja EMG aktiivsuse määramiseks.
Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsiooni faasiga (0,05s), atrioventrikulaarklapid on avatud. Vatsakesesisese rõhu tõustes hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaarklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Klappide sulgumisega kaasub I südametooni teke. Peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu jätkub vatsakesesisese rõhu tõus järsult (isomeetrilise kontraktsiooni faas- 0,05s) ja kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis(60mmHg) ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris (8mm Hg), avanevad poolkuuklapid ja veri suruakse järsu tõukega aorti ja kopsuarterisse(vere väljutusfaas 0,25...0,27s). Vatsakese süstol kestab 0,35...0,37 s) Puhkeolekus paiskab vasak vatsake aorti ja parem vatsake kopsuarterisse ühe süstoliga 70-80 ml verd, mida nimetatakse südame löögimahuks. Pärast väljutusfaasi lõppu
B(10;10;5) t(30;20;0) f"= Bu x A", f' k*"4bv li ir j, i I i, i /*,* Tippude A, B ja I koordinaafide jdrgi joonest'ada kolnnurga ABt kaksvaade ja kabinet'projekfsioon, I 5.* Tulef ada prisma killgvaade ja kujuf is risf isoneef rias. I 6,+ Piiramiidi ABCT risf isomeetrilise kujutise jdrgi fulef ada fena kaksvaade. 2 /+ tt. /0 L F*- 2. HARJUTUSTUND 7 3" 4":6" /! = t' 5' 2' 3' 7'a
Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. 38.TETAANILINE KONTRAKTSIOON Tagab lihaste kiired ja suure jõu arendusega liigutused, tavaliselt suunatud liikumised või kehaasendi säilitamine. Tetaaniliste kontraktsioonide puhul on tavaliselt aktiivsed nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. 39.LIHASE TOONILINE PINGE Aluseks kehaasendi säilitamisel, lihaspinge areneb aeglaselt, paljudel juhtudel tegu isomeetrilise lihastööga. 40.HOIAKUREFLEKS Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele (juhul, kui on oht selle häirumiseks). Hoiakurefleksid tekivad pea asendi muutumisel ruumi suhtes ja pea asendi muutumisel keha suhtes. Hoiakurefleksid seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajate lihaste toonuse ümberjaotumises. Kindlustatakse, et raskuskese jääks keha keskele/sisse. Hoiakurefleksid saavad alguse kaelalihaste lihaskäävidest, selle piirkonna naha ja liigese retseptoritest,
Nt hoiad kangi enda ees õhus paigal või lükkad liikumatut objekti. Elastsed elemendid (kõõlused, sidekude lihaskiudude vahel, tsütoskeleti valgud müofibrillide vahel) venivad- tänu sellele saab üldse toimuda isomeetriline kontraktsioon, see võimaldab lihaskiududel jääda sama pikaks, kuigi sarkomeerid lühenevad. Kui elastsed elemendid on välja venitatud ja jõud vastab raskusele, toimub isotooniline kontraktsioon ja raskus tõstetakse üles. Kui koormus on võrdne maksimaalse isomeetrilise jõuga või lihas lüheneb koormuseta- töö on 0, sest lihastöö A= f * d ja sellistel juhtudel on üks komponentidest 0, seega kogu töö on 0. ISOTOONILINE KONTRAKTSIOON Lihase lühenemine konstantse pinge või koormuse juures. Nt raskuse tõstmine konstantse kiirusega. Kontraktsioon, mis tekitab jõudu ja liigutab raskust. Jaguneb kaheks- kontsentriline lihaspinge kasvab, et vastata koormusele ning siis on konstantne ,kui lihas lüheneb ekstsentriline
morfofunktsionaalset küpsust saavutanud · Tugimotoorika arengus on murranguline periood 4.-6. eluaastal, kusjuures täiskasvanule omane küpsus saavutatakse 7.-10. eluaastaks · Laps tugineb esimestel eluaastatel keha tasakaalu reguleerimisel põhiliselt visuaalsele informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni DÜNAMOMEETERIA Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala. Kasutatakse isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Mõõdab: 1) Maksimaaljõudu 2) Jõukasvukiirust 3) Lõõgastumise kiirust. Kasutatakse: Selja-, tuhara-, nelipea, sääre-kolmpealihase mootorse arengu uurimiseks. Isomeetriline dünamomeeteria: meetod isomeetrilisel kontaraktsioonil avalduva jõu mõõtmiseks. Vaatlusalune kinnitatakse kinnitusvöödega jäigalt pingile, käe- ja seljalihaste mõõtmisel haarab kindlalt käepidemest
· paraneb luude tihedus (mineraalisisaldus) · suureneb lihaste ja luude mass · väheneb keha rasva hulk · suurendades liigeste stabiilsust 1) Isomeetriline (staatiline). Selle reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata. Suured staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja kutsuvad suhteliselt kiiresti esile väsimuse, kuna nendega kaasneb hingamispeetus, lihaste hapnikuvarustuse vähenemine. Isomeetrilise pingutuse suurus määratakse tahtepingutusega. Staatilised pingutused võimaldavad arendada lokaalselt üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises tunnetada on väga raske. Maksimaaljõu arendamisel on soovitatav lihaspinge aeglane kasv ja kestev hoidmine- see omakorda nõuab energiakulu, mis stimuleerivad jõuvõimeid määravaid närvi-lihasaparaadi adaptatsioonilisi muutusi. Need muutused võivad olla sügavamad kui
vigastust. Seega, mida tõsisem on vigastus, seda suurem on risk pikaajalisteks probleemideks ning patsient peab olema sellest teadlik. Kõik lihaste tugevdamise harjutused või meetodid peaksid jääma luumurru paranemise sellese faasi, kus murd on stabiliseerunud, kuid kui lihasjõudu parandavaid harjutusi sooritataksegi kalluse tekke ja murru stabiliseerumise perioodil, peab murru piirkond olema toetatud. Korrektse isomeetrilise jõu peab saavutama (väikeste raskuste ning suure kordustearvuga) enne jõutreeningut (suured raskused, väike korduste arv). Isokineetiline treening võib alata küll pärast kalluse teket, kuid kindlustama peab luu toetuse. Et patsient ei treeniks liiga suurte raskustega, peab jõulimiiti testima. Keharaskuse kandmine Kui luumurd ja lihasjõud lubab, suureneb keharaskuse kandmine alajäsemele. Tavaliselt
Murdmaasuusatamises on viimane olulisem, eriti pikemal distantsil. Eristatakse ületavat ehk kontsentrilist tööd, mille käigus lihased lühenevad ning järeleandvat ehk ekstsentrilist tööd, mille käigus lihased pikenevad. (Ibid) Eristatakse isoinertsiaalset, isomeetrilist ehk staatilist ja isokineetilist lihaskontraktsiooni. Isoinertsiaalse lihaskontraktsiooni puhul muutub jõu rakendamine liigutuse eri faasides sõltuvalt keha asendist. Isomeetrilise lihaskontraktsiooni ehk staatilise pingutuse puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata. Isokineetilise lihaskontraktsiooni puhul muudetakse spetsiaalse aparatuuriga liigutuste välist vastupanu liigutuste kestel (limiteeritakse kiirust ja tagatakse lihase maksimaalne koormus kogu amplituudi kestel). Treeningutel kasutatakse eelkõige isoinertsiaalset, isomeetrilist või nende segarežiimi. (Ibid) Eristatakse isoleeritud ja funktsionaalset jõudu
samaaegselt väga head aeroobset võimekust ja hästi arendatud jõuvõimeid. Sellepärast on sõudmises vajalik kasutada spetsiifilisi jõu arendamise programme, mis ei ole sarnased teiste spordialadel kasutatavate jõutreeninguprogrammidega. Tuleb arvestada, et lihasjõu arendamine on väga spetsiifiline ja nõuab treenerilt väga häid teoreetilisi teadmisi. Lihastöö rezhiimid jõu arendamisel on isomeetriline, isotooniline ja isokineetiline lihaskontraktsioon. Isomeetrilise rezhiimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata. Suured staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja kustuvad esile suhteliselt kiiresti väsimuse. Staatilised pingutused võimaldavad arendada lokaalselt üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada erinevaid sporditehnika elemente. Isomeetriliste jõuharjutuste sooritamisel tuleb arvestada järgmiste põhipunktidega: - suurendada pinget järk-järgult; - mitte hoida maksimaalset pinget üle 6 sekundi;
Kui sealjuures on aktiveeritud raadionupp Current Display, siis kasuta- takse vaateks jooksvat ekraanipilti. Juhul kui aga aktiivseks on muudetud raadionupp Define Window, siis saab käsunupuga Define View Window avada uue alamakna, millelt määratakse akna asukoht joonisel. Käsunupuga Details saab valitud vaate kohta täpsemat infot. Käsuga VIEW avataval dialoogaknal on teinegi vahekaart Orthographic & Isometric Views, millelt saab valida kuue koordinaattelgede suunalise ja nelja isomeetrilise vaate vahel. Nende fikseerimiseks tuleb vajutada käsunupule Set Current. Käsul VIEW on ka käsurea variant nimega `VIEW. Käivitamisel ilmutatakse viip Enter an option [?/Orthographic/Delete/Restore/Save/Ucs/Window]: tähendustega: · ? antakse nimeliste vaadete loetelu; · O koordinaattelgede suunalised vaated Top (võetakse ka vaikimisi), Bottom, Front, BAck, Left ja Right (vastavalt pealt, alt, eest, tagant, vasakult ja paremalt);
annaabi.ee 
