Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse sõltuvalt da-tegevusnimest. gu kui da-tegevusnimes da või a, näiteks ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu ku kui da-tegevusnimes ta, näiteks haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, näiteks ela/ta/gu, haka/ta/gu. 38. Ajakategooriast üldiselt. Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega
Teda küsiti. MITMUS Wir wurden gefragt. Meid küsiti. Ihr wurdet gefragt. Teid küsiti. Sie wurden gefragt. Neid küsiti. Umbmäärane asesõna MAN ja passiiv Enamasti võib lausetes, kus tegijat ei nimetata, asendada passiivi umbmäärase asesõnaga MAN. Tegusõna on siis ainsuse 3. pöördes ja isikulises tegumoes. Sellist lausevormi kasutatakse peamiselt kõnekeeles. Nt. Dieses Haus wurde 1990 gebaut (passiiv). Man baute dieses Haus 1990. Asesõna MAN puhul mõeldakse tegijana alati inimesi.
Võtted, mida pehmetes uudistes võib lubada: 1. Pehme juhtlõik Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav ja identifitseeritud. Tsitaadid. Võib kasutada tsitaati parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte heas sõnastuses. Arvamused. Esitatakse kesksete tegelaste arvamusi, mitte ajakirjaniku. Kehtivad kolm põhimõtet: uudis ei tohi alata teisejärgulise infoga, tähtsaim on leida õige verb, kirjutada isikulises tegumoes. 2. Sissejuhatus Kasutatakse sissejuhatust, kus huvilugu tõstab huvi materjali vastu ja tuumlõik annab tuuminfo. Huvilood on stseen, konkreetne sündmus, jutustus; kontrast, konflikt, vastandus; pakitud algus; embleem; detail jne. Huvilugu peab: esitlema uudise keskseid tegelasi, keskset sündmust, põhimeeleolu; näidata, miks
pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönva kõneviisi põhifunktsiooniks on väljendada kaudset käsku, st kellelegi kolmandale suunatud või kelleltki kolmandalt lähtuvat käsku, nt Tulgu Jüri homme meile. Ah mina tehku päev läbi palehigis tööd! Möönvale kõneviisile on nime andnud võimalus kasutada seda ka möönvas tähenduses, nt Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial. · gu kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu · ku kui da-tegevusnimes ta, nt haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, nt ela/ta/gu, haka/ta/gu. Kõneliigikategooria liikmed Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse
kujunev, alustav kirjandus. Smuulil oli sellesse kujunemisse palju anda - rikas ja jõuline anne, mis kohe tähelepanu äratas. Anne oli esialgu aga selle vajaliku aluse ja kindluseta silmaringi ja maitse kujundamise ning selle kaudu tekkiv enesetunnetus, kriitiline käsitus oma loomingust ja missioonist. Smuul sai kirjanikuna kiiresti tuntuks. Oma esimesed silmapaistva tähendusega teosed kirjutas ta enne, kui oli isikulises arengus ja enesearendamises jõudnud avarama ning sügavama kirjandusekäsituseni. Seda asjaolu tuleb meeles pidada, eriti siis, kui vaatluse ja hindamise all on tema sõjajärgsete aastate looming, selle ebaühtlus ning kaldumine lihtsustava kirjandusemõistmise sõiduvette. Kirjandusliku hariduse puudumist ja vajalikkust mõistis noor ja edukas luuletaja kiiresti. Pidi mõistma kas või juba üksnes seetõttu, et ümberringi olid enamjaolt staazikamad ja hoopis tõhusama kirjandusliku
Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud isikuline Kõneviisid isikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv OLEVIK Elan Elaks(in) Elavat - Elad Elaks(id) Elavat Ela Elab Elaks Elavat Elagu
Nt Tulin suusatamast; -mata, mis väljendab sooritamata tegevust. Nt Ei saanud olla lugemata; -maks, mis väljendab tegevust kui teise tegevuse otstarvet. Nt Tulin lugemaks raamatuid. ma-tegevusnime tunnuseks on -ma, -mas, -mast, -maks, -mata. 16. Partitsiibid. Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus -tav); Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud-partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 17. Pöördekategooria Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast;
Kirjuta loomulikult ja lihtsalt. 2. Vali sobiv väljenduslaad. 3. Väljendu selgelt ja täpselt. 4. Väljendu lühidalt, väldi paljusõnalisust. 5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu. Sageli tekib probleem, missuguses isikus väljenduda, nt kas kasutada mina-vormi (Käsitlen selles uurimuses...), meie-vormi (Käsitleme selles uurimuses...), umbisikulist tegumoodi (Selles uurimuses käsitletakse...) või hoopis sõnastada viimane näitelause isikulises tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4 TÖÖ VORMISTAMINE Tekst vormistatakse arvutikirjas: Times New Roman, tähekõrgus 12 (v.a pealkirjad),
Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija -ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) Kõneviisid isikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv OLEVIK Elan Elaks(in) Elavat - Elad Elaks(id) Elavat Ela Elab Elaks Elavat Elagu
lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid oleviku ja mineviku partitsiip nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. 23. Partitsiibid - Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus ta/v). Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud- partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 24. Pöördekategooria - Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus
2007: 23). Kulli järgi on tarbetekstis sünonüümide ehk samatähenduslike sõnade tarvitamine piiratud ning reguleeritud (Kull 2000: 12). Kui eelnev puudutas teksti sõnavara kasutust, siis sellega teksti konkreetsus ei piirne. Sama nõue kehtib ka grammatikalistele vahenditele. Soovituslik on kasutada ainsuse vormi ja seda eriti liigimõistetest rääkides. Lisaks on hea kasutada isikulist tegumoodi, sest selle väljenduslaad on mõjusam ning isikulises tegumoes esitatud tegevusverbid muudavad teksti elavaks ja dünaamiliseks. 9 1.2.3 Teksti tihedus Eelnevatest alaosadest selgub, et hea tekst on selge ja konkreetne, mistõttu tuleb vältida lugeja tarbetu informatsiooni ülekuhjamisega. Selle all mõeldakse, et kirja tuleb panna vaid need mõtted, mis on seotud konkreetse teemaga, mida käsitletakse. Kasik selgitab, et liigsõnalisus tekib peamiselt kolmel põhjusel:
Igal teemal-ideel on selle juurde sobivad verbid. Konkreetsuse annab sisukas, täpne, aktiivne verb. Tuleb vältida tühje üldisi verbe. Lisaks: mõnikord kargab enne kirjutamist reporterile hea sõna pähe ja ta otsustab kohe, et see peab minema juhtlõiku. Selle kohta kehtib üks põhimõte: ei tohi otsustada liiga vara, sõna võib olla sobimatu ja hakata reporterit aitamise asemel kammitsema. • Kui vähegi võimalik, tuleks juhtlõik kirjutada isikulises tegumoes, mitte umbisikulises. Umbisikulist tegumoodi tuleks kasutada vaid siis, kui isik või asi, kellele-millele tegevus on suunatud, on tähtsam kui tegutseja, või kui isik pole teada. • Kõva uudise juhtlõigus ei kasutata otsetsitaati, vaid parafraasi. Otsetsitaadid tulevad kõne alla ainult pehmetes uudistes, mis annavad edasi prominentide sõnu. • Sõnamängud, metafooride kasutamine jms on ohtlikud. Uudise juhtlõik peab edasi
toimumise aega, modaalsust ja põhjuslikkust. (Nt: ,,Toimub prügistamine"; ,,Tagajärjeks olid meeleavaldajate vigastused") Kas laused (verbid) on aktiivsed või passiivsed? Kõiki tegevusprotsesse saab edasi anda nii aktiivsete kui passiivsete verbidega, eesti keele terminoloogias isikulist või umbisikulist tegumoodi ehk tegevikku versus tehtavikku kasutades. (Nt: Näiteks saaksime fakti esitada nii isikulises tegumoes ,,Politseinikud vigastasid mitut meeleavaldajat" kui ka umbisikulises tegumoes ,,Mitut meeleavaldajat vigastati politseinike poolt". Kui tegijamäärus (,,politseinike poolt") otsustatakse ära jätta, jääb tegija ja põhjuslikkus ebaselgeks.) Diskursusanalüüsis tuleb teha vahet, kas umbisikulist tegumoodi ilma tegijamääruseta kasutatakse lihtsalt korduse vältimiseks
Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku) Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, näiteks ela/ta/gu, haka/ta/gu. 38. Ajakategooriast üldiselt. Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). 39. Olevik e preesens, iseloomustus ja näited.
annaabi.ee 
