1829 sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas caudillo Juan Manuel de Rosas. Buenos Aires kuulutas 1854 end iseseisvaks. 17. septembril 1861 Iseseisev riik ja t änapäev 20. sajandi alguseks oli Argentinast saanud üks LõunaAmeerika tähtsamaid riike 25. mail 2003 astus ametisse president Néstor Kirchner. Tema esimeste reformide seas oli diktatuuriaegsete kurjategijate immuniteedi kaotamine. Tekkis elanikkonna iseorganiseerumine piquetero'de nime all. Nad hankisid riigist sõltumatult ise toitu ning korraldasid haridust, keeldudes riigi abist. 28. oktoobril 2007 toimunud presidendivalimised võitis Néstor Kirchneri abikaasa Cristina Fernández de Kirchner, kes astus ametisse 10. detsembril. Ühiskond Ajalooliselt Argentina on tihedamalt seotud Euroopaga kui teiste riikide läänepoolkeraral . Argentiina inimesed tundsid rohkem sugu Hispaania , Itaalia ja
põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1. STALINI AEG (kuni 1953) 1944. aasta sügisel okupeeriti Eesti taas Nõukogude Liidu poolt. Tolleaegne (ka hilisem) Nõukogude Liit kujutas endast stalinistlikku totalitaarset süsteemi. Maha surutud kõik tsiviilühiskonnale (kodanikuühiskonnale) omased tunnused: · esindusorganite demokraatlikud valimised · parteide paljusus · sõltumatu kohus · vaba ajakirjandus · isiku-ja loominguvabadus · ühiskonna iseorganiseerumine Ühiskonda hoiti hirmu ja terrori all. Süsteemi sees valitses ränk plaanimajandus, välismaailmale püüti tõestadam et toimub ,,maailma kõige eesrindlikuma ühiskonna areng ja õitseng". Stalinism lähtub sellest, et sobiva õpetusega on võimalik muuta nii ühiskonda, majandust kui isegi mõningaid loodusseadusi. Rahva mälu püütakse kustutada põhimõttel ,,mis silmast, see südamest", hävitades kultuuripärandit. 1944. aasta septembris sai EKP ette Nikolai Karotamm
3) KUST? Tegevpõhjus: aktiivne alge, mis muudab võimalikkuse tegelikkuseks, muudab mateeria vormiks. Organisaator. 4) MILLE JAOKS? Sihtpõhjus: asja eesmärk, asja koht, otstarve mingis tervikus. Lõppkokkuvõttes kosmoses. Need neli kirjeldavad inimese tervikliku praktilise tegevuse skeemi. Kui meil on 1,2 või 3 põhjust, ei saa me reaalsust, vaid pildi (teadus tegeleb pildiga). Reaalsus kõik 4 põhjust. Neli Aristotelese põhjuse liiki on iseorganiseerumine (ei saa välise tegevusega organiseerida), 3 esimest on organiseerimine. Muutus eeldab asja, mis muutub ainel on oma aineline koostis (materiaalne põhjus) ja sisemine olemus (formaalpõhjus). Miski käivitab muutuse (tegevpõhjus) ja miski määrab tulemuse (sihtpõhjus). Kõik protsessid on pöördumatud. Masinad ei ole keerulised, on komplitseeritud. Reaalne elu on keeruline. Prigogine iseorganiseerumisega tegelenud Nobeli preemia. Iseorganiseerumise skeem:
Eesti ühiskond venestamise tingimustes: 1870.a loeti ühiselt "Kalevipoega" Eesti Üliõpilas Seltsis - EÜS 1884.a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus - 4.juuni üle-eestiline lipupäev Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.a rahvaluule suurkogumine - J.Hurt "Vana Kannel" Venestusreformide tulemused: 1) sotsiaalse mobiilsuse kasv, õhutas eestlaslikku kodanikutunnet, vähenes baltisakslaste autoriteet. 2) edenes eesti ühiskonna iseorganiseerumine 3) omaalgatuslik eneseharimine. Õpiti vastu hakkama! Eesti poliitiline maastik XX.saj algul: K.Päts: Ideed - majanduslik ja poliitiline võitlus, tuleb parandada majanduslikku olukorda Väljaanne - "Teataja" Toetajad - venelased (demokraatlikud vene jõud) J.Tõnisson: Ideed - rahvusliku eneseteadvuse arendamine (venestamise ja saksastamise vastu) Väljaanne - "Postimees" Toetajaskond - eestlased (peamiselt Eesti haritlased)
süsteemiteooria (General Systems Theory). Ludwig von Bertalanffy (1901-1972). Püüd lähendada füüsikat (mis kirjeldas suletud süsteeme) ja bioloogiat mis kirjeldab keskkonnas ennast säilitavaid avatud bioloogilisi organisme). Bioloogilised süsteemid on avatud süsteemid, mis suudavad säilitada oma struktuuri ja vähendada lokaalselt entroopia kasvu süsteemi läbi energia arvel (sellest iseorganiseerumine, self-organisation, autopoiesis (Humberto Maturana, Francisco Varela (1972) mõiste)). Suuremõõtmeliste protsesside uurimine looduses ökosüsteem kui objekt: Vennad Eugene (1913-2002) ja Howard Odum (1924-2002) Fundamentals of Ecology (1953). Eri ökosüsteemi nähtuste vaatlemine terviklikult, pöörates samas kirjeldusraamis tähelepanu ilmastikule, jõgikondadele, taime- ja loomakooslustele.
1. motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, 2. tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele (nagu seda tehakse nt freudismis ja biheiviorismis), 3. teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu 4. motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Motiivide „iseorganiseerumine" kolm seletust. 1. Inimese energeetilised varud on märksa suuremad, kui läheks elus toimetulekuks vaja. Näiteks võiks tuua pensionärid, kes on vanemas eas leidnud endale hulga uusi huvitavaid meelistegevusi. 2. Inimestele on omane püüd kogemustest õppida ja endale aina uusi innustavaid sihte seada. Seega saab motiivi tähenduse ka oma kompetentside suurendamine. 3. Inimesele on omane püüd organiseerida oma mina individuaalset struktuuri. Sellest
· Organism. Ellujäämine, meeskondlik ja maatriksjuhtimine, vajadus keskkonnaga kohaneda. · Aju. Organisatsiooni visiooni, eesmärkide, normide teadvustamine ja väärtustamine. · Poliitiline süsteem. Lahknevate huvidega nõrgalt seotud võrk. Koalitsioonid, võimumängud. · Psüühiline vangla. Juurdunud mõtteviisid, mis takistavad uute võimaluste nägemist ja ideede omaksvõtu. Ebaratsionaalsus, alateadlik käitumine. · Ühiskonnaelu tervikmuster. Iseorganiseerumine, koostegevuse summas sünnib uus väärtus, muutus on isearenev nähtus, mida ei saa ette kindlaks määrata ega juhtida. · Kultuur. Sümboolsed tähendused: koosolekud, struktuur, hierarhia, reeglid, rutiinid. Jagatud tähendussüsteemid: keel, uskumused, tseremooniad, väärtushinnangud, ideoloogiad. · Valitsemine. Valitsemisvahend, mis edendab eliidi huve. 4. Kirjelda, kuidas Jungi poolt defineeritud funktsioonid mõjutavad indiviidi efektiivsust erinevate
Org massiline teke ja areng on ind. ük tunnus. Organisatsioonil ük on ük tüüp kus ühiselule annavad otsustava ilme suured ja väiksed org-d. Tunnused: eksisteerib tööjaotuse alusel, juhtiv allsüsteem loob omad vahendid kontrolliks, luuakse eesmärkide täitmiseks ja hinnatakse realiseerimise tasemel. FORMAALSED ORG neil haldusaparaat, mille funkts kordineerida org tegevust selle säilitamise eesmärgil, liikmeid vaadeldakse funktsionaalselt. MITTEFORM toimub iseregulatsioon ja iseorganiseerumine, huvide erinev jaotus vajaduste ja funkts täitmise vahel Organisatsioonid on: - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim).
Nliidus tähendas see vabanemist riigi diktatuurist vajaduste üle - meie ütleme, mis on vaja ja kui palju see maksab. Näiteks leiva doteerimine. Vabaduse teema oluline. Negatiivne vabadus (vabadus riigist) oluline, kuid tekitas pettumise. Kas sellist riiki me tahtsimegi? Vabadus milleks (positiivne vabadus - elustiiliks, tarbimiseks). Pole muud valikut kui valida. Vrd kodanikeühiskonna tõus fosforiidisõja ajal, iseorganiseerumine vaikus peale iseseisvumist. Hedonism ja saavutused mitte koostöö ja suhted. Tarbimine - ühe asja neelamine teise asja järel. Asjakultus. Keller: ühiskondlikus plaanis ütlevad vanad inimesed, et kaubanduskeskusi ei tohiks olla, aga isiklikult see neile meeldib. "Ostmisvõimalusi on palju, aga see ei ole kindlasti minu jaoks", enamus vanadest inimestest käivad virtuaalselt ostmas, windowshopping. Enamus küsitletutest leidis, et tarbimiskultuur on
edasi tegelema Pikalaenupank. 32. EESTI VABARIIGI KULTUUR JA ELU-OLU 1918-1940 KULTUUR EESTIS 1920-1940 Omariikluse tingimustes avaldasid täisväärtusliku kultuurielu tekkimisele ja arengule enim mõju: · Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke · Keskhariduse levik · Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv · Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus · Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk · Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine · Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) · Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) · Kultuuritarbijaskonna kasv · Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke · Riiklik toetus eesti kultuurile Kuna eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrge, hakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed, st kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). Siis järgnes 5-
Kultuur ja heaolu Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke Keskhariduse levik Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk Hilary Karu 65 D 11 EESTI AJALUGU Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) Kultuuritarbijaskonna kasv Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke Riiklik toetus eesti kultuurile Haridus Eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrgehakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta).
kuid jõudu erapooletuse kaitsmiseks ei olnud. KULTUUR EESTIS 1920-1940 Omariikluse tingimustes avaldasid täisväärtusliku kultuurielu tekkimisele ja arengule enim mõju: · Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke · Keskhariduse levik · Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv · Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus · Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk · Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine · Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) · Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) · Kultuuritarbijaskonna kasv · Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke · Riiklik toetus eesti kultuurile Kuna eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrge, hakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed, st kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). Siis järgnes 5-klassiline
Igal juhul mahajäämus mõlemas: jõukus vähe, koodi tundmist vähe. Naiivsus. Estetiseerunud tarbimine väheste lõbu. Kahetpidine suhtumine : naeruvääristav / tõeline maitse. Kahetpidine tõmme ja muutus ka üldiselt: individuaalne kultuur vs objektiivne kultuur (Simmel). Objektiivne kultuur keerukustus, selle ülemvõim individuaalse kultuuride üle. Liiga kiire areng, võõrandumine, et oleks ,,oma". Vrd kodanikeühiskonna tõus fosforiidisõja ajal, iseorganiseerumine Æ vaikus peale iseseisvumist. Hedonism ja saavutused mitte koostöö ja suhted. Tarbimine - ühe asja neelamine teise asja järel. Asjakultus. Vrd Praktika, igapäevategevus vs tarbimine. Soppamine 2002 soppamiskeskuste buum, 1 keskus Tartus, palju uusi Tallinnas. Ületarbimise debatt, Eesti Panga hoiatus, materialismi vastasus intellektuaalide poolt. 2002 Järve keskuse nimeks Soppamise rõõm - esimest korda kirjalikult Æ debatt. Ain Kaalep 2004 ostlemine.
annaabi.ee 
