täiskasvanuks saamiseni. Millal aga avastame me endas nii palju julgust, et teadvustada need kitsendavad uskumused, murda neist läbi ning hakata tegutsema oma unistuste teostumise nimel? Äkki mitte kunagi? Või alles siis, kui olukord läheb nii valusaks ja võimatuks, et enam kuidagi teistmoodi ei saa? Vahest olemegi võtnud omaks usu, et elu ongi sooritamiste rida, kus üks kohustus järgneb teisele, üks hirm ajab teist taga ning iseolemine on totaalselt ununenud. Oleme nagu kõrkjad tuules, keda iga uus iil uude ilmakaarde painutab ning teised inimesed, juhuslikud olukorrad, maailma poolt pealesunnitud tegevused ohvriks vormivad. Valu on hea lähtekoht – paljud meist hakkavad endale ja oma valikute tulemusele otsa vaatama alales siis, kui halb enesetunne selleks signaali annab. Paljud kannatavad mõnuga edasi.
Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ja teadmises, mille saame emapiimaga, vanaisa juttudest ja kooliraamatutest. Monumente püstitatakse ikka juba lahkunutele. Minu arvates on EV rahvusriik, mis loodi 1918.aastal selleks, et garanteerida siin rahvusele iseolemine ja igale eestlasele vabadus sõltumata tema haridustasemest, soost või vanusest. Rõhutaks sõnu igale eestlasele, sest venelane, kes elab meie maal, saab riigilt toetus kuid ei räägi meie keelt ega pea seda isegi mitte vajalikuks, ei vääri Eesti vabadust. Mul ei ole venelaste vastu midagi kui nad on korralikud inimesed ja austuse ära teeninud. Just ära teeninud, sest austus ei tule ju niisama, selleks peab midagi ka ära tegema ole sa siis eestlane või venelane
Ent eestlastele ei olnud ristiusk meeltmööda ja nii asuti oma iseseisvust ja usku mõõgaga kaitsma. Kahjuks ei olnud kehvasti varustatud ja keskvõimuta eestlastest elukutselistele sõduritele, kes end ristilipu alla koondasid, vastast ja peale rohket verevalamist alistus kristlastele ka viimane eestlaste kants- Valjala linnus. Aasta oli siis 1227. Ent siiski ei kustunud eestlaste mälestus vabadusest. Aastal 1343. tehti viimane meeleheitlik katse taastada õnnis iseolemine- Jüriöö ülestõus. Edukalt alanud ettevõtmine kulmineerus petlike läbirääkimistega Paide linnuses. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. Viimasena alistusid saarlased. Maale tuli rahu. Rahu sai otsa aastal 1558, kui Ivan IV Julm saatis oma väed vallutama Liivimaad. Oma strateegilise asukoha tõttu tõmbas Eestimaa sõtta ka teisi riike ja sõja lõppedes jaotati Eesti-ja Liivimaa Rootsi, Poola ja Taani vahel
Võimalik ka, et iseseisvumine oleks siiski toimunud, kuid mingil teisel teel. Aga ,,oleks" ajaloos ei maksa ja väikestel rahvastel tuleb tihti valida halva ja veel halvema vahel. Ärkamisaeg suutis võita aastasadu laiutanud saksa ja vene kultuurilise üleoleku. Tänapäevase pilguga vaadates ei suutnud ta aga täielikult ära kaotada pärimuslikku põliskultuuri, ilma milleta näib eesti kultuuriline iseolemine üpris ettekujutamatu. Lydia Koidula F. R. Faehlmann Jakob Hurt Kasutatud kirjandus: · M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent ,,Eesti ajalugu I" Tallinn 2005 · http://maatundmine.estinst.ee/kohad/annemagi/arkamisaeg-eestis/ · arhiiv.koolielu.ee/files/esitlus[4].ppt
Niisamuti on ta jätkuvalt kriitiline kaasaja tasakaalutult maskuliinse ühiskonna suhtes. Pealkirjaga näib ta ühtlasi küsivat, kas naise jaoks loomulik roll ja elu on muutunud juba millekski peaaegu müütiliseks. See on temaatika, millega raamat algab. "Luigeluulinn" koosneb neljast eristatust ja eristuvast osast, mis on siiski üksteisega seotud ja üksteist täiendavad. Raamatu esimeses osas arutleb Kristiina selle üle, kuidas kaotatakse iseolemine (näiteks luuletustes "olin seltskonnas, kus üks tüdruk" või "mida teha nukkudega"). Tegelikud tunded asenduvad libatunnetega, ehedus mattub komplekside ja propagandatulva alla. Kristiina räägib siin tüdrukust, kes naeratab pagana normaalselt, räägib beibedest pargipingil "Annabellat" lappamas ja laskmas ajakirjal nende eest otsustada, millised nad peaksid olema või välja nägema, ja ka naistest, kes pole oma eluga õppinud muud kui muutumist "magusaks igavaks ja nägusaks nukuks"
Saksamaa rahvus, aga väga killustatud. Võimaldab Saksamaal ühineda rahvusluse slogani all. Itaalias võitlus välisvõimu vastu, paljudes regioonides Austria ülemvõim. Eestis 19. saj 60ndatel rahvusliikumine. Keskne idee - jõuda samale tasemel kui baltisakslased. Tugev saksa kultuurimõju, taheti 'järgi teha.' 1869 laulupidu sakslaste eeskujul. Kötzebue orgunnis esimese teatri Tallinnas (saksa), 1870 sündis Eesti rahvusteater Vanemuine. 20. saj tõuseb päevakorda rahvuslik iseolemine. Interlude: eksamis sarnasused, erinevused!! Saksamaa killustatud. Napoleoni sissetung aitas kaasa vana Saksamaa lagunemisele. Prantslased toovad kaasa demokraatia põhimõtted, kuid Napoleon lähtub oma huvidest Reini Liit. Tuleb viha prantslaste vastu. Voltaire leiab, et haritud inimesed oskavad hästi otsustada, mis on viga ja seda parandada. Vaja harida rahvast. Saksa valgustus küllaltki leebe, algab elitaarse liikumisena.
Mattole.Liiga pikad nimed. Liiga võõrad keeled. Ärgesiis küsige meilt, mida me mäletame. Rannadpaistavad kaugele merele. Verevas,verises kumas. Enne meid, pärast teid ehitavad korallid uusi saari ja maid.(...)(Jaan Kaplinski: Me peame ju väga tasa käima, silmad maas) Martin Heidegger (1889-1976) Olemine ja aeg (1927), Kunstiteose allikas (1955) Hermeneutika kui maailmas olemise viis Keel ja olemine Kunstiteos: alati sümbol, allegooria. Esemelisus ja kunstilisus Teose iseolemine ,,See Vi on päris kenake, ja ta lihtsalt ei taipa, miks mina tema ümber ei keerle, nagu enamus teisi poisse. Sellel on oma põhjus: kunagi pidasin suhteid ühe sohvrite kohviku ettekandjaga tegelikult on mul selles liinis suhteid olnud rohkem kui ühega ja eks ta olnud üsnagi hea mõne sigaretipaki, teetassi, lihavõileiva ja muu taolise mõttes, see naisterahvas nimelt, ainult
Jumalik on see, et me võime sellele ajaloole anda pidevuse. Selle astme hingelise läbikukkumine on kahtlus. On olemas kolme liiki kahtlust. Sellest kolmekordsest meeleheitest ilmub Kiergekaardil kristlik eksistents. Kristlik eksistents rajaneb kõrgemal rahutuse vaimul. 3. Religioosne teadvus. Religioosne aste elus on elu usus. Usu mõistet ohustab kahesugune järgitegemine: Kui see muutub paljaks pinnapealseks vaimustuseks, idealistlikuks usuks. Toimub teoloogiline lühiühendus, inimlik iseolemine hävineb. Vana inimese, mina surmas sünnib uus inimene. Kõigis oma kirjutistes tegeleb S.Kiergekaard mõistetega: HÜPE ja HIRM (arenemiseks peab olema võimeline hirmu ületamiseks hüpet sooritama.) Nietzsche nõrk tervis, hülgab vanemate usu. Esilagsed eeskujud Schopenhauer ja Wagner. "Nõnda kõneles Zarathustra" - Zoroastrismiga seob Nietzschet üksnes päikese kummardamine. Nietzsche jutlustab Zarathustra
usuline kasvatus, TÜ usuteaduskond, kirikuõpetaja Otepääl (al. 1872), hiljem Peterburis, Eesti Kirjameeste Seltsi I president, rahvaluule ja vanavara kogumine, "Saada suureks vaimult!" C. R. Jakobson (1841-1882), e. Linnutaja, lapsepõlv Tormas, isa köster ja kooliõpetaja, Cimze seminar, köster Tormas, tormakas ja äge iseloom > lahkus Peterburi, 1878 "Sakala" "Kolm isamaa kõnet", 1868-1870 > valguse, pimeduse ja koidu-aeg, jõukas eesti talu, majanduslik iseolemine, terav vastandumine (balti)sakslusele V. Reiman pani aluse eesti ajaloo teaduslikule uurimisele, vedas karskusliikumist, liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas Jaan Tõnisson (1868-1941?), liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas, sünd. Viljandimaal, hernhuutlik kasvatus, TÜ õigusteaduskond, EÜS-i esimees, EkmS, 1896 Postimehe peatoimetaja (kuni 1935), Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, venestamise
Euroopat iseloomustab kalduvus etatismile ning üksmeelekultuuri nõrkus. Euroopat iseloomustab detsentraliseeritus - subsidiaarsus olulisel kohal, mitmetasandiline valitsus, kodanikud on esindatud läbi eur. parlamendi, rahvusparlamendi. etatistlikku riiki iseloomustab: · seadused on ekspertide pärusmaa · kodaniku roll on passiivne · võõrandumine Järeldus: vajame detsentraliseeritud Euroopat, demokraatia tuleb rahvusriikide pinnalt Föderaalsed suhted Euroopas: kohalik autonoomia-iseolemine Ökonomism-praegune loogika poolmarksistlik- kui majandus on korras, siis on ka kõik muu korras Siedentop: euroopalik demokraatia on pärit rahvusriikidest -> kui Euroopa võrdsustatakse ühise turuga, siis on oht, et võim tsentraliseerub ja demokraatlik kontroll turu üle kaob Siedentop: inimeste poliitiline roll on asendunud tarbijarolliga ('hea elu' on asendunud 'heaolu' mõistega); turumentaliteedi võidukäik ökonomism avaldub ka maailmavaates - kaasaegne liberalism kaldub taanduma:
subjektifilosoofiat.Kõikidele autoritele on ühine see, et nende tõlgitsuses pole inimese eksistents vaadeldav esemena ning on sellisena empiirilisele teadusele haaramatu.Satre oli „eksistentsialismi“ tuntuim levitaja.Pärast Teist maailmasõda hõlmas eksistentsialism ka teisi kultuurinähtusi nt ilukirjandus ning tähistades muu hulgas vabameelset ja individualistlikku elustiili.AUDENTSUSE PROBLEEM- kuidas olla ise, milline on audentne iseolemine, konkreetse indiviidi eksistents pole seletatav filosoofiliste süsteemide abil. . Inimene saab läbi isikliku valiku valida esteetilise, eetilise (lähtuda kohustusest) ja religioosse etapi vahel. Meeleheide – inimene on kogu aeg meeleheitel. Esteetiline elustiil viib paratamatult meeleheitele. Inimene teeb esteetilise valiku, kuna seda peetakse üldiseks normiks (seda tunnustatakse). Ka eetiline valik viib meeleheiteni. Religioosne valik – inimene
Euroopat iseloomustab kalduvus etatismile ning üksmeelekultuuri nõrkus. Euroopat iseloomustab detsentraliseeritus - subsidiaarsus olulisel kohal, mitmetasandiline valitsus, kodanikud on esindatud läbi eur. parlamendi, rahvusparlamendi. etatistlikku riiki iseloomustab: · seadused on ekspertide pärusmaa · kodaniku roll on passiivne · võõrandumine Järeldus: vajame detsentraliseeritud Euroopat, demokraatia tuleb rahvusriikide pinnalt Föderaalsed suhted Euroopas: kohalik autonoomia-iseolemine Ökonomism-praegune loogika poolmarksistlik- kui majandus on korras, siis on ka kõik muu korras Siedentop: euroopalik demokraatia on pärit rahvusriikidest -> kui Euroopa võrdsustatakse ühise turuga, siis on oht, et võim tsentraliseerub ja demokraatlik kontroll turu üle kaob 43 Siedentop: inimeste poliitiline roll on asendunud tarbijarolliga ('hea elu' on asendunud 'heaolu' mõistega); turumentaliteedi võidukäik
meeldi vanematele, mis noor inimene endale selga paneb jne. Personaalsed reeglid karmid vanemad kipuvad moraliseerima personaalsete reeglite küsimust. Maitseküsimus. Ei saa tänitada iga asja kallal, on olemas personaalsed reeglid, mis on seotud maitsega. Üks põhjusi, mis halbu harjumusi proovitakse. On uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuste omaksvõttu. Autonoomia. Iseolemine/iseseisvus. Algselt peeti silmas ainult emotsionaalset autonoomiat ja nähti, et murdeiga on emotsionaalse tugeva seotuse lõhkumine vanemate poolt tuleks see side lõhkuda, et laps saaks autonoomseks. Hiljem nähti, et ei pea seda sidet lõhkuma. Käitumuslik autonoomia mida arvatakse selle kohta, missuguste tegevuste üle peab olema noorel inimesel õigus ise otsustada. Mis vanuses, ilma et peaks vanematelt nõu ja luba küsida. Nt kui vanalt võib laps üksi koju jääda
20 ja olla meeleheites maise ja igavese suhtes; 3)me võime trotsida meeleheidet. Kas meeleheite ja kahtluse piiril suudab inimene teha veel ühe hüppe? Kristlik eksistents rajaneb kõrgema rahutuse vaimul. 3)Religioossne teadvus - inimene elab usus. Usu mõistet ohustab kahesugune järeletegemise oht:1)muutub paljaks pinnapealseks vaimustuseks; 2)viib teoloogilisele lühiühendusele (inimese iseolemine hävib). Idealistliku pinnapealsuse vastu aitab õpetatud eneseteadvus. Elu Jumalaga tähendab: 1)omada igas situatsioonis vabadust; 2)olemasolev situatsioon vastu võtta (kuna see on Jumalast antud); 3)teha seda, mis on täna võimalik teha. Ka kõige väiksem asi, mida teeme. annab tähenduse. Hirm. Hirm võib meie ellu tungida äkilise ehmatusega või olla püsiv melanhoolia. Hirm on tõenduseks, et inimene on määratud millegi kõrgema jaoks
annaabi.ee 
