Toes Õhuke, lubiainega tugevdatud väljas õhuke sarvainest kiht, sees õhuke Naha all õhuke plaatjas sisemine toes. koda(torn,ketas) pärlmutterkiht (seepial, kalmal) Enamus välise kojata. Sugunäärme kuklal, teise tundlapaari taga. mantliõõnes, sügisel sigib, lahksuguline. isane paneb seemner. Emase paiknemine Liitsuguline . samas isendis vastsed paras. mantliõõnde. kalade lõpustel. lahksuguline, erinevas isendis kui emane muneb, toimub m. rakkude viljastus. Eri isendis
lameussid ümarussid rõngussid Lameussid on lameda kehaga Imiussidel on lehekujuline keha ja kaks iminappa Maksakaan on suurimaks esindajaks e maksa-kakssuulne Kaitseb rakukest e kutiikula Ussil on 2iminnappa Imiussidel on lihtsustunud sisseegitus Nende erituselundiks on neerud Imiussidel on keeruline areng Maksa-kakssuulane on liitsuguline Looma kelle munarakud ja seemenerakud arenevad ühes ja samas isendis nim liitsuguliseks loomaks. Luhtveekogus vett juues võib luhalt võetud rohukõrt närides võib imine saada maksa ahaiguse Paelussid on paelakujuga · Paelussid elvad sooltes · Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne · erituselunditeks on 2pikk toru
Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga.
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke
Kas (lemmik)loomade parasiidid nakatavad inimesi? Mõned nakatavad. Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? Tuleb ennast vaksineerida ja pesta ning mitte musitada lemmiloomi kui nad ei ole pestud. Mis on: lahksugulisus, liitsugulisus, kehasisene ja kehaväline viljastumine, moondega areng, parasiit, parasiitide peremees. Lahksugulisus- Kaks sugupoolt. Liitsugulisus- munarakud ja seemnerakud arenevad ühes isendis. Kehasisene viljastumine- sugurakkude ühinemine emaslooma kehas. Kehaväline viljastumine- sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees. Moondega areng- areng , mille korral munast koorunud järglane erineb täiskasvanust olulisel määral. Parasiit- teise organismi arvel elav organism. Parasiitide peremees- organism, kelle sees või peal elab ja kelle arvelt toitub. i
veresoonte võrgustik. Kuna hapnik liigub verre ainult läbi niiske naha ei näe päikselisel päeval vihmausse maapinnal. Mullas peab piisavalt õhku olema, et vihmauss elada saaks. Vimausside elu ohustavad suured põllumasinad, mis sõtkuvad mullaosaksed tihedalt kokku ja üleujutused( vesi täidab mullaosakestevahelised tühimiku). Paljudel hulkharjasussidel on hingamiseks igas kehalülis lõpus. Sigimiselundkond- Vihmaussid on liitsugulised loomad( st. isas ja emassugurakud valmivad samas isendis). Sellele vaatamata nad ise ennast ei viljasta vaid saavad munarakkude viljastamiseks seemnerakud teiselt ussilt. Munarakkude viljastamine toimub vöö piirkonnas. Kui kaks vihmaussi on seemnerakud vahetanud tekib vöö piirkonda limast kookon. Kookonisse muneb uss munad ja toimub viljastamine. Seejärel roomab uss kookonist välja. Kookonis arenevad viljastatud munadest vimaussid. VÄHEHARJASUSSID Esineb ~300 liiki. 1/3 neist eelistab elupaigana veekogusid
Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud. Ta on liitsuguline. (Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis , nim liitsuguliseks loomaks). Valmiud munad paneb peremehe maksa. Sealt liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja rohule. Kui satub vette siis tungib elava teo maksa. Sünnib uuesti vette ja kinnitub mõne taime külge. Rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. ( areng munast kuni suguküpse ussini kestab 6-7 kuud. Elab 3-5 aastat. Selle aja jooksul võib anda kuni 7 miljonit järglast
Erinevalt käsnast saab hüdra reageerida välisärritustele, nt hädaohule või toidule. Hüdrat nimetatakse polüübiks. 19.Kes on lahksugulised loomad? Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites, nimetatakse lahsugulisteks loomadeks. 20.Kuidas toitub ja paljuneb maksakaan? Selgita mõistet liitsuguline. Maksakaan toitub peremeeslooma maksast. Maksa kakssuguline on liitsuguline loom. Looma, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis, nimetatakse liitsuguliseks loomaks. 21.Paelussi ehitus, paljunemine, nakatumine. Paelussi keha on paelakujuline ja koosneb paljudest lülidest. Inimene nakatub paelussiga siis kui sööb veise vähekeedetud või toorest põstangutega nakatunud liha. Pealussi igas lülis on sigimiselundid, tagumistes lülides valmivad munad, valmis munadega lülid murduvad keha küljest ja väljuvad koos väljaheitega. Edasiseks peavad nad sattuma teise soolde, kus väljub munast vastne. 22
mullaga. Vihmaussil on suletud vereringe. See koosnev kahest piki keha kulgevast veresoonest, mida igas lülis ühendavad ringsooned, verd pumpavad edasi mõned eesmised ringsooned. Vihmauss on liitsuguline. Tal on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, samuti on ta toiduks paljudele loomaliikidele. Nahklihasmõik usside lihaskihtidest ja kattekihist koosnev toes Liitsuguline loom loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis Suletud vereringe vereringe, milles veri liigub ainult veresoontes ja läbi südame. USSIDE MITMEKESISUS Lameussid on väga lameda kehaga ussid, kellest enamik elab teiste loomade sees parasiidina (paelussid, lehekujulised maksakaanid) Paelussid on paelakujulise paljudest lülidest kehaga sooleparasiidid. Parasiitse eluviisi tõttu on nende kehaehitus lihtsustatud: nt puudub seedeelundkond, sest nad kasutavad peremehe seeditud toitu. Seda
65)Tähtsus looduses 1)Putukad on taimede tolmendajad 2)Putukad on taimekahjurid 3)Putukad on haigustetekitajate edasikandjad 4)Putukad on loomade parasiidid 5)Putukad on toiduks paljudele loom Adele 6)Putukad on lagundajad 66)Mõisted 1)Lahksuguline loom: loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites N:vähk, rohutirts, ümarussid, ainuõõssed, ämblikud Liitsuguline loom: loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis N:käsnad, lameussid, rõngussid, limused 2)Avatud vereringe: veri voolab osa oma teest elunditevahelistes õõnsustes N:lülijalgsed, limused Suletud vereringe: veri voolab kogu oma teel veresoontes N:rõngussid, vihmauss 3)Arteriaalne veri: hapnikurikas veri Venoosne veri: hapnikuvaene veri N:Kalad, linnud 4)Kehasisene viljastamine: seemnerakk ja munarakk ühinevad emaslooma kehas N:vähk, ämblik, rohutirts Kehaväline viljastamine: munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool looma keha
arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 18. Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 19. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 20. Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on viimaste puhul tegemist – selgita.
uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 9.Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 10.Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Paljud mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 11.Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on viimaste puhul tegemist – selgita.
Hüdra saab oma keha kuju muuta: sirutada, painutada ja väikeseks tombuks kokku tõmmata. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ka närvirakud. Hüdra keha on kaherakukihiline 20. Kus meduusid elavad? Meduus on ujuv ainuõõsne loom, kes elab meres. 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha
Hüdra keha on kaherakukihiline http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-4-1.htm 20. Kus meduusid elavad? Meduus on ujuv ainuõõsne loom, kes elab meres. http://www.kunstikeskus.ee/trend/trend_igalpool_5.php 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha
uksteisest ja liiguvad raku pooluste suunas ning replikatsioonil tekkinud DNA molekulid eralduvad uksteisest. Telofaas Kaob mitoosikaav, kromosoomid despiraliseeruvad, tekib tuumake ja tuumamembraan. Kogu mitootiline tsukkel kestab loomade rakkudel kuni 24 tundi, millest interfaas haarab pohiosa ja mitoos ainult 30...60 minutit. Kromosoomid meioosis Suguliselt sigivate organismide elutsukkel algab seemneraku ja munaraku tuuma uhinemisel viljastumisel. Viljastumisel moodustuvas sugoodis e isendis parinevad seega pooled kromosoomid (uks homoloog igas paaris) isalt ja pooled emalt. Selleks, et valtida kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni kaigus valja kujunenud meioos. Meioosi tagajarjel vaheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub haploidseks. Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist uks kromosoom. Ka DNA sisaldus vaheneb 2 korda. Meioosiprotsessis toimub kaks teineteisele jargnevat tuumajagunemist, kusjuures DNA
näeb objekti mosaiik pildina Päis- paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. välistoes - selgrootute lihaseid hoidev mass. Nt vähid või tigu kitiinkest- selgrootute kaitsekiht (nt putukatel see kõvem kiht) koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis kõrverakud- lahksugulisus- erinevat sugu selgrootud, sigimiseks vajalik nii isane kui emane liitsugulisus- loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis vaegmoone- areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja valmik ehk täiskasvanu täismoone- areng, kus muna-, vastse- ja valmikujõrgu kõrval esineb ka nukk, nt liblikad ja mardikad vastne- moondega areneva looma esimene arengujärg pärast munast koorumist nukk- selgrootude moondumisareng (nt liblikatel ja mardikatel) valmik- moonde läbi teinud täiskasvanud putukas v. ämblikulaadne, röövik- täismoondega putukate arengujärk tõuk- täismoondelise vastne
Huvitav Kollapaabusilmadel eritab emane isase meelitamiseks lõhnaainet, mida viimane haistab oma suurte sulgjate tundlatega isegi 2 km kauguselt. Isased tsikaadid aga on kõige valjemat heli tekitavad putukad maailmas, sellega meelitavad nad emaseid ligi. Nende tekitatud ,,sirina" tugevus võib olla kuni 120 dB, umbes valju rokkmuusika tugevusega. Mõni selgrootu võib olla nii isa kui ka ema eest On ka selliseid selgrootuid, kellel mõlemat tüüpi sugurakud arenevad ühes ja samas isendis, neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Sellised on näiteks vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides võtta isase ja ka emase rolli. Neil on nii emas- kui ka isassuguorganid. Munade viljastamiseks nad paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Iseennast nad tavaliselt ei viljasta. Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Lisa Kiritigu on liitsuguline. Paaritudes liibuvad teod talda pidi üksteise vastu ja vahetavad
mõttes oleme just inimest tundma õppides jõudnud nii kaugele, et me teda tegelikult enam ei tunne. Kerge on näha, et just inimeste kehaehituse järjestikustest muutustest tuleb otsida nonde eripärade esmapõhjust, mille tõttu indiviidid üksteisest eristuvad, kuigi nad kõik on üldtunnustatud arvamuse kohaselt loomult niisama võrdsed, nagu olid igast liigist loomad enne seda, kui mitmesugused füüsilised põhjused tekitasid mõnes isendis muutusi, mida me tänapäeval võime täheldada. Tõepoolest, ei ole ju mõeldav, et esimesed muutused, ükskõik mis asjaoludel need siis ka aset leidsid, oleksid toimunud kõigi sama liigi esindajate juures korraga ja ühtemoodi; ei, mõni täiustus või sai kahjustada, omandades mitmesuguseid häid või halbu omadusi, mis ei kuulunud algusest peale tema loomusesse, mõni aga jäi pikemaks ajaks algsesse seisundisse. Just selline oli ka inimeste ebavõrdsuse esmaallikas--ainult et seda 1
Simpans Pan troglodytes 24 48 Inimene Homo sapiens 23 46 15 Mitootilise tsükli erinevate osade ajaline jaotus on järgmine: G1 30-50%; S 30-40%; G2 10- 20%; M 5-10%. Kromosoomid meioosis Suguliselt sigivate organismide elutsükkel algab seemneraku ja munaraku tuuma ühinemisel viljastumisel. Viljastumisel moodustuvas sügoodis e isendis pärinevad seega pooled kromosoomid (üks homoloog igas paaris) isalt ja pooled emalt. Selleks, et vältida kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni käigus välja kujunenud meioos. Meioosi tagajärjel väheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub haploidseks. Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist üks kromosoom. Ka DNA sisaldus väheneb 2 korda. Meioosiprotsessis toimub kaks teineteisele järgnevat tuumajagunemist, kusjuures DNA
annaabi.ee 
