Psühholoogia minu elus Igalühel on vaja mõista iseenast ja teisi inimesi, ette näha teiste tegusid ja suhtumist ning reguleerida oma käitumist. Nende jms. küsimustega tegelebki psühholoogia. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras
Võimekus on suurem eeldus olla edukas mingil alal. Kaasasündinud on erivõimete eeldused, mis tuleb võimeks välja arendada. Verbaalne- sõnaline, oskad teksti luua. Matemaatiline- loogiline mõtlemine, kiire peast arvutamine. Käeline- kunstiline, käe ja silma ühendamine. Kehaline, kinesteetiline- sportlased, näitlejad. Muusikaline. Interpersonaalne- tajuda inimesi enda ümber. Intropersonaalne- mõista ja tajuda iseenast, võimekus analüüsida, aru saada tunnetest, suhelda. Isiku alane võimekus IQ kuood.
Me valime endale tihti uusi sõpru ja tuttavaid. Esimene mulje tehakse alati silmadega ja tihti peale juhtub nii, et hea esmamulje jätnud inimene on halva iseloomuga. Inimest südamega tundma õppides saame me temast palju rohkem teada.Sageli juhtub nii, et see kes on jätnud kohutava esmamulje, osutub hiljem väga sõbralikuks ja toredaks inimeseks. Sellepärast ei tohikski inimest kohe hukka mõista, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? Vaevalt küll. Sest süda näeb, et me oleme valelikud ja kõnnime valel rajal. Mida kaugemale kõnnime, seda vähem südamega näeme. Aga ainult silmadega nähtav maailm on külm ja kalk. Südamega näeme asju mis on kõige tähtsamad ja milleta ei saaksi elada. Nendeks on näiteks sõprus, headus, armastus ja lahkus
Maailmas on palju inimesi. Kõigil neil on erinev minapilt. Minapilt pole sündides kaasa antud, see kujuneb elu jooksul ja ei püsi muutumatuna. Minapilti mõjutavad peale iseenda ka ümbritsevad inimesed, tegevused, ning hobid. Iseenda otsimine käib terve elu. Milline on minu minapilt? Minapilt on arusaamine iseenast. Selleks, et saaksin kirjeldada enda minapilti, tuleb mul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad minu igapäevategemisi ja arvamusi. Esimeseks tähtsaks küsimuseks on - „Mis on minu tugevused ja nõrkused?“ Minu arvates on mul hea ajataju. Suudan alati kõik vajalikud asjad valmis teha õigeaegselt. Samas on minu kõige suurem nõrkus laiskus, mis on probleemiks ka paljuda noorte hulgas. Arvan, et laiskusest ei ole võimalik lahti saada, kuid ennast tõsiselt kätte
sajandi lõpul? 17.sajandil saavutas absolutism Euroopas oma hiilgeaja. Seoses sellega oli sõda sel sajandil peaaegu püsiv nähtus. Aastatel 1600 kuni 1720 oli Euroopas kõigest viis rahuaastat. Laastavate sõdade ning absolutistlike valitsejate pillava eluviisi tõttu oli ka majanduslik olukord väga raske (eriti Prantsusmaal). Olukorra tegi keerulisemaks ka ,,väike jääaeg" mille haripunkt oligi just nimelt 17. sajand. Põllumajandus jäi tasemele, kus suuudeti üksnes iseenast ära elatada või pisut üle selle, ja suurem osa toodangust tarbiti ära koha peal. Louis XIV, kelle ajal absolutism Prantsusmaal haripunkti jõudis, hakkas reaalselt valitsema aastal 1661. Poliitika kujundamisel kasutas ta väga väheste nõuandjate abi. Ta määras provintsides ametisse kuninga esindajad ehk intendandid, kes jälgisid poliitika elluviimist. Kuigi Louis XIV kasutas enda võimu rakendamiseks jõudu suhteliselt vähe, tuli aeg-ajal siiski ka ülestõuse ette. Näiteks 1670
Filosoof alustab oma käsitlust muistsest idamaa maailmast, kus ainult üks inimene oli vaba, nimelt despoot. Maailmaajalugu kulgeb seega idast läände, Euroopa on maailmaajaloo lõpp ja Aasia tema algus. 14 Areng toimub vastuolude ja ebakõlade kaudu, vastuolu on elus edasiviiv jõud. 15 13.2. Absoluut Absoluut on totaalsus, terviklikkus, kõiksus, ta tunnetab iseenast ja tunnetab seda, mida ta väljendab. Spinoza järgi üksikentiteedid vajavad enese määratlemiseks tervikut, kuid Hegeli puhul tervik ehk Absoluut vajab oma toeks üksikentiteete. 16 Hegeli filosoofiale vastavalt vajab kõiksus eneseväljendamiseks kanaleid inimkonda ja meile tuttavat reaalsust. Absoluut vajab eneseväljenduseks maailmaajalugu! 17 13.3. Vabadus ja riik
36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38. Skeptitsism- mõtteviis, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 39. Eklektitsism- valikuline vaadete segamine 40. Sofistid- ,,targad", kes õpetasid tasu eest ( Protagoros, Abderast, Gorgias)- inimene on kõigi asjade mõõt. 41. Sokrates- ,,tunne iseenast!", ,, Ma tean, et ma midagi ei tea." 42. Stoikud- õpetasid, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid suhtumist maailma. Kõigesse tuleb suhtuda stoilise rahuga- apaeia.- vabadus on tunnetatud paramatus. 43. Thomas Aquinost- keskaja suurim filosoof 44. Universaalide probleem- realism ja nominalism 45. Usu ja mõistuse vahekord- usun, sest see on absurdne; usun selleks, et aru saada; Mõistan selleks, et uskuda.
2. Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming? Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar. Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks. Veel on Jan van Eyck'i teos- "Abielupaar Arnolfini portree"-(maalis iseenast ka sellele -peeglil)."Madonna kantsler Roliniga". 3. Zanri ehk olustikumaal, suuna esindaja ja näiteid? Suured maalid.Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada oma kaasaegseid nende igapäevamiljöös.Pieter Brueghel vanem-"Jahimehed lumes", "Talupoja pulm", Viljakoristus", "Pimedad". 4.Renessanss stiil Eesti arhitektuuris? Uus stiil kandus Saksamaa ja Madalmaade kaudu. Madalmaade kunst oli peamine eeskuju ka renessansikunstile Eestis. Arent Passer-Mustpeade vennaskonna hoone
· Uskusid loodusseadusesse (asa) päike saab tiirelda · Asal oli eetiline dimensioon juhtis inimkäitumist o Ausus o Tõde o Lojaalsus/vaprus Hea mõte Hea kavatsus Hea tegu · Voorus nende rikkumine on seaduse rikkumine · Asa vastand areng kurja/ vale printsiip · Kaks vannet jumalad o Lojaalsus Varruna inimene seab iseenast o Tõde Mitra Vanne kkahe osapoole vahel · Targa juhi motiiv Ahura Mazda. Lõi maailma mõtte jõul. Oli preester. Teda abistavad pühad surematud Amesa Spenta sealt tuleb inglite mõiste. o Ahura Mazda hea isand, inimkonna kaitsja o Vohn Mana hea mõte, veisekarja kaitsja o Asa Vahista parim tõde, tuli o Kusantra Vaimja ihaldatud õiglus, metall o Haur Vatat kõiksus /terviklikkus, vesi o Ameretat surematus, taimed
maharahuneda ja tahaplaanile taanduda, kuid ta ei kao kuskile ja kunagi on ta uuesti aktuaalne. Ja sageli muutuvad konfliktid ignoreerimisel veel palju hullemaks. (Ibid) Veel üks variant on muidugi vastata konfliktile agressivse käitumisega, ehk rünnata kuid ka see tavaliselt kutsub välja vasturünnakut. (Ibid) Positiivse poole võib ka konflikti puhul välja tuua. Kui kaks inimest on omavahel konfliktis, see paneb analüüsima iseenast ja selle käigus võivad tekkida mõtted mis poleks ennem tekkind. (Ibid) 4 2 KONFLIKTIDE LIIGID Konfliktide võib liigitada kahte surde rühma. Sisemised konfliktid ja välimised konfliktid. (Krips, 2010) Sisemiste konfliktiks võib lugeda konflikti iseendaga, kui inimene ei ole rahul millegiga oma elu, ja ta tahaks seda muuta, kuid mingitel põhjustel mis ei ole temast seonduvad ei lase seda teha. (Ibid)
tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised mõjutajad suhestumisel lähedaste ja ühiskonnaga tervikuna. Sotsiaalpsühholoogia peamiseks uurimisteemaks on inimeste vastastikune mõju. Kui iseenast jälgida, siis tuleb vaadelda iseenda muutumist ja arenemist aja jooksul. Ma pole see, kes olin eile. Kogu elu on pidevas muutumises ja situatsioonid meie ümber on põnevad ja nendega toime tulemine on alati enda jaoks väljakutseks. Vaadates oma suhteid oma lähedastega pean tunnistama, et see identiteet meeldib mulle kõige enam. Suurepärane üksteisemõistmine, üksteise suhtes hoolivus ja igasugune abistamine teeb selle osa identiteedist tõeliselt nauditavaks
aga ka kui teaduslikku uurimust selle salapärase ajastu kohta. Teos on täis vihjeid, pilte, mõistatuslikke märke, kahemõttelisusi. ,,Roosi nimi" sai kogu maailmas menuraamatuks, kuid kutsus esile ka teravat kriitikat. Leiti, et romaan ei paku midagi uut, vaid ainult tsiteerib, varieerib ja segab kokku juba olemasolevat. Eco lisas siis teosele ,,Järelkirja", milles selgitab põhjalikult romaani ja selle tegelaste tagapõhja ning kirjutamise eeltöid. Ta tervitab iseenast kui postmodernisti, kelle kirjanduslik strateegia olevat olnud ,,iroonia, metakeelne mäng ja maskeraad ruudus." ,,Ma tahtsin lugeja meelt lahutada, teda lõbustada, vähemalt niisama palju, kui mul endal sellega rõõmu oli". Eco elegantne intellektuaalne põnevik lahutab tõesti suurepäraselt meelt. Umberto Eco on kirjutanud veel romaanid ,,Foucault' pendel" (1988), ,,Eilse päeva saar" (1994), ,,Baudolino" (2000), ,,Kuninganna Loana müstiline leek" (2004) ning esseid. Ta
Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast. Teise poole referaadist Platonist. Tutvustan Platonist ja kirjutan ja arutlen Plaatoni ideaalriigist. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 1. SOKRATES Sokrates elas 490-399 eKr oli Vana-Kreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni ja Xenohoni vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi
Kindlasti on kõik meist kokku puutunud paljude ennast alahindavate või vastupidi liiga kõrgelt hindavate inimestega. Referaat käsitleb liigkõrget, parajat ning madalat enesehinnangut. Samuti püüan anda lühikese ülevaate enesehinnangust üldiselt, millest see sõltub ning kas seda on võimalik parandada. 3 1. ENESEHINNANGU JUURTEST Enesehinnang peegeldab arvamust, mis meil iseenast on, hinnanguid, mis me endale anname, ja väärtust, mis me iseendale kui inimesele omistame (1: 31). Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada ning taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb:
Kui lapsel on madal enesehinnang, süüdistatakse selles tavaliselt esmajoones tema vanemaid. Tihtipeale on süüdistus õiglane, aga mitte alati. On ju nii, et iga kord kui kodunt väljume, paneme oma enesehinnangu proovile. 3.1.1 Teistega võrdlemine See on kindel viis lapse eneseusku põrmustada. Kui poiss võrdleb oma tüdrukut oma endise kallimaga, vanemad lapse õdede-vendadega ja sõbrad oma teiste sõpradega, tekitab lapses tunde , et ta on murust madalam (Naik, A Austa iseenast) 3.1.2Sõnaline vägivald Kui öeldakse , et oled rumal, inetu, paks ja kohmakas ning et sinust ei saa iialgi asja, siis on see sõnaline vägivald. On tõestatud, et sõnaline vägivald on sama kahjulik nagu teisedki vägivallavormid. Näiteks öeldakse alatihti, et oled rumal, siis hakataksegi uskuma ja käituma vastavalt ( Naik,A Austa ennast 2000). 3.1.3 Kehaline või seksuaalne vägivald Need vägivalla vormid hävitavad inimese eneseväärikus tunde täielikult
· soodustada koolide konkurentsi sellega, et eraldavad paremad õpilased vähem võimekamad loovad intelligentsihierarhia ehk pälvokraatia, mis põhineb indiviidi kaasasündinud talendil Konflikti teooria esindajad: · koolid sorteerivad õpilasi võitjateks ja kaotajateks- soo ja sotsiaalse klassi alusel · Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust · usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseenast · heakskiidetud kultur teeb kõik selleks, et tunnustada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid · Vastupidiselt alamkihtide vaestele vanematele kelle lapsed õpivad koos keskklassi lastega suudavad viimaste vanemad kindlustada oma lastele privileege Uskumuste süsteemid uskumuste süsteem arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest Religioon uskumuste süsteem mis põhineb arusaamisel et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimese ebamaise suunas
murekohad rohkem silma (varem oli tähelepanu lihtsalt söögi ja elamise saamisel, nüüd jäi aega ka muu jaoks); massiülikoolide teke -> üldine kapitalismivastasus (väljendus ka noorte muusikas jne) Kunst ei pea olema jääv, kunst ei pea olema luksusobjekt mida koguda; ta peab tekitama mõtte või tunde. -> ebapüsivate (vormitute) materjalide kasutamine (muld, kivid, mesi, vesi jne), tegevuse olulisus (performance) kusjuures esitaja ei esita mitte rolli, vaid iseenast. Postmodernistlik arhitektuur Vasakradikaalne postmodernism (modernism oli kunagi avangrdistlik, mis oli hea kuid lõppes neodadaga, kui abstraktne modernism ei suutnud enam midagi uut pakkuda) kuid avangardism ise ei surnud. - Elu ja kunsti piiri ähmastumine: kunst sekkub ellu - Vorm allutatud sõnumile; sõnum on enamasti ühiskonnakriitiline - Kadunud pole mitte ainult kunsti ja elu piir vaid hägustuvad ka kunstiliikide piirid (skulptuur/maal/performace/näidend)
Roomas osati katta kupliga ümmargust ruumi ja silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulisele ruumi kohale. See ülesanne on lahendatud viklite - sfääriliste kolmnurga kujuliste arhitektruursete vormide abil, mis kannavad keskset kuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kulpi raskuse neljale võimsale piilarile. Nendeahelised seinad peavad kandma ainult iseenast ja seetõttu on neisse võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Selline rõdutaoline ruumiosa on empoor. Kesklöövis on palju valgust, kun külgseine ülaosas on 2 rida aknaid ja ankad on ringina ka kupli alumises servas. Välisvaates domineerib keskmine kupper. Tänapäevad moonutavad mohamediusuliste
hinnanguliselt enda mina edasi) *Personaalne iden kui inimese enda loodud, suhteliselt püsiv, mõteastatud ja integreeritud nägemus iseendast sh oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest *sotsiaalne identiteet kui inimese.....nägemus oma sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (Valk,2003.) Noorukiea küsimusega tuleb küsimuse alla personaalne ident, võimaldavad oma mina suhetda ja vaadelda iseenast tervikuna. Koos kolme rolliga ühiskonnas. Mitteakadeemilise enesehinnangu puhul on sotsiaalse ja minu välimise enesehinnanguga tegemist. Noorukiea alguseks on olemas inimesel üldine enesehinnang, mis kujuneb välja spetsi enesehinnanhgutest akadeemilisest ja mitteakateem(sots ja minu välimus ) . Üldine enesehinnang on olemas, üldine konseptsioon selle kohta kes ma olen vastus on olemas. Üldine dentesnt noorukieas on see et üldine enesehinnang hakkab noorukil tõusma noorukiea jooksul
annaabi.ee 
