5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3. Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. 4. Tema luuletuse põhieesmärk on muuta maailma paremkas. Tal ei ole kindlat teemat millest kirjutab, aga paljud tema luuletused sisaldavad armastust ja samas ka kurbust. Tema luuletused räägivad igat moodi maailmast. Luulenäited
Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alver-loeb-katariina-un "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976)
aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks,rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. ( ,,Korallid Emajões" ) Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. Tal ei kindlat teemat millest kirjutab, aga paljud tema luuletused sisaldavad armastust ja samas ka kurbust. Tema luuletused räägivad igat moodi maailmast. Ta on eesti luule meisterlikumaid sõna- ja vormikasutajaid
Romaanid ,,Tuulearmuke" (1927) ja ,,Invaliidid" (1930) Tunnustused 1966- Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval luuletaja nimeline muuseum, kus kajastatakse tema tegevust. Luulestiil Tema luule on vormirange ja sõnastuselt loomulik, mis on mõjutanud Eesti lüürika arengut väga tugevalt. Hilisemal perioodil muutus luule napiks, ülevaks või irooniliseks, rangeks ja skeptiliseks. Näide ,,Korallid Emajões" Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, kuna tema arvates kujundavad inimesed maailma. Luuletuste põhieesmärk oli muuta maailma paremaks.
· Luuletajana hakkas tegutsema taas kuuekümnendatel aastatel, valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund". · Ilmusid "Eluhelbed" (1971), "Lendav linn" (1979) ning "Korallid Emajões"(1986). Betti Alver ja Heiti Talvik Stiil · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. · See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. · Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. · Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. · Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. Arbujad · Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. · Püüdlesid Noor-Eesti ideaalide poole. · Neid iseloomustasid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak,
Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut, deemoneid ja nende sadu abilisi, kes pumpavad iga minut põrgu ilgusi maailma. Nad inspireerivad kunstnikke, luuletajaid, kirjanikke, käsikirjade kirjutajaid, muusikuid jt. Nad teevad seda nendega, kes vabast tahteston andnud ennast selle "väe" meelevalda! See maal on jälle üks kaudne tõend, et põrgu ja deemonid on olemas kes läbi rüveduse ja vabale tahtele,
Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. VII SLAID Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. VIII SLAID Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee.
rahvaülikoolis, osales kirjandus- ja muusikaringi töös, huvitus poliitikas ning sattus seetõttu politsei järelvalve alla. 1915.a kolib Jessenin Peterburi ja abiellub 1917.a Zinaida Raihhiga (poeg ja tütar) 1917.aaasta sündmustes nägi Jessenin stiihiat, rahva sihitut mässu, kuid uus võim hakkas kiiresti ära kasutama Jessenini talupoeglikku idealismi (hiigelhonarid idealiseerivate luuletuste eest nõukogude võimust ja Leninist). Samal ajal muutus Jessenin kiiresti kriitiliseks ja irooniliseks uue võimu suhtes. 1918. a asub kirjanik taas elama Moskvasse 1920ndatel aastatel omandab S.Jessenin mürgeldaja ja skandalisti kõmulise kuulsuse, tema ümber tiirutab päeval ja öösel kärarikas setskond ometi jää poeet just siis seesmiselt üha enam üksi. 1922.a abiellub Jessenin kuulsa tantsijanna Isadora Ducaniga (1877-1927), koos tegid nad pika ringreisi mööda Euroopat ja Ameerikat ning läksid lahku pärast tagasipöördumist Venemaale 1923. aastal. S
Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks.
kogu Euroopa keskaegsest või tänapäevasestki kirjandusest tuttavaid tegelasi – kuid prantsuse lugeja puhul asi sellega piirdubki. Ja see polegi oluline, ta vilistab selle peale. Siin on kõik 8 märkimisväärselt selge ja vahetu, otsekui avastaksid, et räägid endalegi teadmata usside keelt. See romaani teine lingua franca teebki raamatu naljakaks ja irooniliseks. Huumorisoone ja pildilikkuse poolest võiks pakkuda sugulussidemeid koomiksi või animafilmiga. Inimesesarnased roomajad, igat sorti anakronismid, ootamatu absurdihuumor, kõikvõimalikud liialdused, heroilis-koomiline igas mõttes – lugejal on suuri raskusi tõsiseks jääda. «Mees, kes teadis ussisõnu» ei ole siiski lihtsalt padrikufarss ega loomanahkadesse ehitud jant. Eesti ajaloo ja ajalooliste müütide desakraliseerimine annab tulemuseks romaani, kus ei puudu teatav pamfletlikkus
b) Ükskõikne on inimene, kui tema silmad on poolsuletud, nõjatub tahapoole või viskab näiteks jalgu üle tooli käepideme, kõne on aeglane. c) Viha, nördimuse korral hõõrutakse käega kaela; vastuhakku ja kaitsepositsiooni väljendavad rusikas käed, pahkluu asetatud põlvele või pahkluud ristatud, tahapoole nõjatumine, pinges ja jäik olek, hääl on vali ja kõrgendatud, kõnetempo kiirendatud. d) Inimene on pilkav ja üleolev, kui üks suupool on kergitatud irooniliseks naeruks, sõrmed ristatud kukla taha, istub toolil kaksiraksi, hääl võib olla vali ja veidi kiire. e) Kahtlev, kartlik ja otsustusvõimetu inimese tunneb ära nina puudutamisest käega, käte sügavale taskusse surumisest, õlgade kehitamisest, kühmus olekust (soov jääda märkamatuks). Tal oli kile ja peenike, vaikne hääl, kiire kõnetempo. f) Ärritunud, tujukas või tüdinenud inimene kehitab samuti õlgu, vehib kätega,
(Hagopian, 1993, lk 174-175). Farmis päris parteid moodustunud polnud, küll aga oli olemas valitsus (sead), sõjavägi (kõik elanikud vajadusel) ja salapolitseina mõned nuhid ning ka koerad. 7 KOKKUVÕTE George Orwelli "Loomade farmi" lugedes tekib terav paralleel Stalini-aegsest Nõukogude liidust loetu, televiisorist nähtu ja kuulduga. Raamat on tugevaks irooniliseks allegooriaks Stalini-aegsele Nõukogude Liidu ajaloole. Raamat kirjeldab allegooriliselt Stalini teed võimule ja ka seda, kuidas ta oma eesmärke teostas. Selleks läks vaja ideoloogiat, propagandamasinat, isikukultuse kehtestamist ja rahvast tööriistaks. Ka loomade farmi diktaator Napoleon kasutas samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud Stalini varjatud eesmärkidele Orwelli arvates siis tegelikult võimsaimaks kapitalistiks olemisele.
kuulsuse lagipunkti: sadu aastaid pole Euroopas kedagi kuulsamat olnud. Kuuekümnesena, väsinuna ja kurnatuna, istub Erasmus Freiburgis taas oma raamatute taga. Aina rohkem kuivab väike keha kokku, aina rohkem sarnaneb õrn kortsuline tuhande kurruga nägu pärgamendile, mis on täis kirjutatud müstilisi märke ja kirjatähti, ning mees, kes kunagi kirglikult uskus maailma ülestõusmisse vaimu läbi, inimkonna uuenemisse puhtama inimlikkuse läbi, muutub ajapikku kibestunuks, pilklikuks ja irooniliseks. Tujukana nagu kõik eakad vanapoisid, kurdab ta aina teaduste allakäigu, vaenlaste pahasoovlikkuse, elukalliduse ja petistest pankurite üle, halva ja hapu veini üle; suur pettunu tunneb end üha võõramana maailmas, mis ei taha rahu hoida ning kus kirg iga päev mõistust, vägivald õiglust tõurastab, Ta süda on ammu unine, kuid mitte käsi, mitte imepäraselt selge ja helge aju. Üksainus sõbratar, vanim ja parim, istub ustavalt ta kõrval töö. Kuid kogu üksinduses igavene ja
,,Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. · 1913 ,,Tuulemaa" Romantiliselt üleskutsuv Paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklukus saatuses. Avas armastuslüürika uusi aspekte · 1922 ,,Kõik on kokku unenägu" Ajakroonika, poeetiline päevik Pikk sündmusterohke ajavahemik Väljenduslaadilt vaheldusrikas Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks ERNST ENNO (1875 1834) · Sündinud 8. Juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas · Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas · Lapsea kiindus kodukohta ja loodusesse · Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul.
keda ta armastanud oli suri. Pettumused ja kaotusevalu, millest sai alguse allakäik , andis lükke mehe mõttemaailmale, et kõik naised on lihtsalt seksuaalobjektid, kes pole armastamist väärt. Kuid elutõde on see, et olles talunud eluraskusi ja hoidnud kogu seda koormust enda õlgadel muutis mehe nõrgaks ning juhtus see, mis juhtub paljudel kordadel ellu võetakse vastu alkohol, lõdvad kombed. Kaovad eetilisus ja moraalitunnetused. Irooniliseks võib pidada seda, et kõige selle juures soovitakse ainult õnnelikust, rahulolu ja armatust. Võid tahta olla õnnelik, kuid tänu oma tegudele ja mõtlemisele lõpetad lõpuks ikka üksinduses, seltsiks vaid hägused mälestused headest aegadest. ,,Ma olen viiskümmend aastat vana ja polnud neli aastat ühegi naisega maganud. Mul polnudki tuttavaid naisi. Tänaval või ükskõik kus ma naisi vahtisin küll, aga ma vahtisin neid suurema igatsuseta ja suht tühjal pilgul. /.../
(Remarque 1983: 20) Mürsulehtris varjudes ei andnud varemomandatud koolitarkus sõduritele midagi, sest seal lugesid vaid instinktid, õnn ja intuitsioon. ,,Koolis aga ei õpetanud keegi meile, kuidas vihmas ja tormis sigaretti läita, märgade puudega lõket süüdata, või seda, et kõige parem on püssitääki kõhtu torgata, sest rinda lüües jääb tääk ribide vahele kinni." (Remarque 1983: 54) Koolmeistrite juhised ja näpunäited jäid neile irooniliseks mälestuseks varasemast elust. Uued tõed tulid ilmsiks esimest surnu ja esimene turmtuld nähes ja nii sai selgeks, et surmahirm on tugevam üllast kohustusest riiki teenida, kusjuures senised veendumused pudenesid põrmu (Remarque 1983: 12). Nii sattus see umbes kahekümneaastaste noormeeste põlvkond vaimselt kõige keerulisemasse olukorda. ,,Kõik vanemad inimesed on endisega kindlalt seotud, neil on
paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast 10 olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. avas armastuslüürika uusi aspekte · 1922 "Kõik on kokku unenägu" Ajakroonika, poeetiline päevik Pikk sündmusterohke ajavahemik Väljenduslaadilt Vaheldusrikas Luule muutub Modernistlikumaks, irooniliseks. ERNST ENNO 18751934 · Sündinud 8. juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas · Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas · Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse · Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul.
ekstaasiline või sümbolistliku ulatuvusega metafoorika. ,,Tolmu ja tule" seosed maailmakultuurist tuntud antiikmütoloogiliste kujudega, antiigist ja hilisemast kirjandusklassikast pärinevate tegelastüüpidega on silmahakkavalt tihedad ning rikastavad teose kunstilist struktuuri. ,,Tolmule ja tulele" tunnuslik on tendents lüürilist väljendust käsitleda. Sageli tekib tunne, nagu taanduks autor oma tundeseisundite ja mõttekäikude kord heasoovlikuks, kord irooniliseks või muigel vaatlejaks. Elav lüüriline kirjeldus annan edasi seisundit või olukorda (,,Karantiin"), vahendab mõtisklusi (,,Pahed", ,,Titaanid"), loob tüübiportreid (,,Halvad naised"). Meeltega tajuvate välismaailma seigad ei puudu Betti Alveri luules, kuid nende tähistamine on alati ainult vahend poeetilise üldistuse või sümbolini jõudmiseks. ,,Tolmu ja tule" luulekeel sujub vabalt ja nõtkelt, selgelt ja loomulikult. Sundimatult suudab see väljendada keerukaidki mõtteid
kaunimaks luua. See oli enim levinud luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. 1913-,,Tuulemaa"-äärmiselt romantiline, paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast. Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Avas armastuslüürika uusi aspekte. 1922-,,Kõik on kokku unenägu"-Ajakroonika, poeetiline päevik. Pikk sündmusterohke ajavahemik. Väljenduslaadilt vaheldusrikas. Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks. 1950-,,Tuli ja tuul" Ernst Enno 1875-1934 Sündis 8.juunil Tartumaal Rannu kihelkonnas.Lapsepõlv möödus Soosaare talus, Rõngu kihelkonnas. Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse. Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest. Peres oli peale tema veel 3 last: Leopold, Emilie ja temast 17 aastat noorem Paul. Enno õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust
kui euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige
Wiiralt end kõikvõimalikes graafikatehnikates. 1925. aastal sõitis ta Pariisi, mis kujunes tema koduks väikeste vaheaegadega elu lõpuni. Wiiralti esimene personaalnäitus toimus 1927. aastal, siis valiti ta ka Sügissalongi liikmeks, kus ta esines regulaarselt. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. 1930. aastate algul oli Ed. Wiiralt jõudnud oma senise loomingu kõrgpunkti, mille kokkuvõtetena valmisid "Põrgu", "Kabaree" ja "Jutlustaja" – koondpilt inimest muserdavatest jõududest. Pärast neid lehti pöördus kunstnik hoopis poeetilisema käsitluslaadi juurde. Iroonilis-mänglev hoiak jäi koos boheemitseva noorusega seljataha. Tööd omandasid sisemise tasakaalukuse ning klassikalise harmoonia ning selguse. Leebe
Arbujate stiilis klassikaline filosoofiline luule kuulub näiteks ka Jaan Krossi, Artur Alliksaare ja Ain Kaalepi selle aja luulesse. 1960. aastate luuleuuenduse ajal võtsid arbujad Alver ja Merilaas omaks vabavärsi. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, tuli eesti luulesse tagasi arbujate stiil. Loobuti vabast vormist ja kujundirohkusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt Betti Alveri "Korallid Emajões"). BETTI ALVER (23. XI 1906-19.VI 1989) Elust. Kodanikunimi Elisabet Lepik (aastast 1937 kuni abiellumiseni Mart Lepikuga Elisabet Talvik). Sündis aastal 1906 Jõgeval raudteemeistri perekonnas. Lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nimeline Gümnaasium). 1924.-1927. a õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid õpingud jäid lõpetamata. 1937
viimane kogu "Korallid Emajões" (1986) - pöördunud tagasi arbujalikult klassikalise , selgejoonelise ja lakoonilise sõnastusega luule juurde. Meenutab ka noorust. ("Arbujate aegu") Stiil - klassikaliselt vormirange , sõnastuselt loomulik.Paljud luuletused keskendunud inimestele ja nende probleemidele , sest tema arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed.Luule põhieesmärk muuta maailma paremaks.Hilisemal perioodil muutus luule napiks , rangeks, irooniliseks ("Korallid Emajões") I periood - kõige arbujalikum järk , tervikuna vaadates on seeülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule.Varasem luule sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele. "Tolm ja tuli" - luulekeel nö rahvusvaheline , kujundid eelkõige Euroopa kirjandustraditsioonidest. II periood (1937-43) - Tuleb rohkem maa peale , sünged mürgimarjad. külm nuga. must vari , must sametmask.
annaabi.ee 
