midagi ei loe ja seeläbi ennast üsnagi naeruväärseks tehakse. Abstraktselt mõeldakse vähe haritud seltskonnas, mitte haritud seltskonnas. Abstraktselt ei mõelda haritud seltskonnas sellepärast, et see liiga madal on ja madal nimelt abstraktse mõtlemisviisi sisemise tühjuse tõttu. Eelarvamus ja austus abstraktse vastu on nii suured, et inimesed, kes saavad aru abstratkse mõtlemise labasusest saavad kohe aru olukorra irooniast ja satiirist. Suures osas on kahte liiki abstraktset mõtlemist. Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kus nähakse midagi lihtlabast ja ei üritatagi uurida tagamaid, et saada aru, mis viis selle teoni või sündmuseni. Selgitavaks näiteks toob Hegel mõrtsuka loo. Inimesed näevad peagi üles poodavas inimeses ainult kurjategijat, kes saab talle määratud õiglase karistuse. Enamike jaoks jääbki see ainsaks mõtteks ja
Teosed: "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia". Need teosed on omamoodi kirjanduslikud manifestid. Sterne on loobunud traditsioonilisest süzeest. Loo jutustamise asemel kirjeldab ta kaootiliselt tegelaste tundeid ja mõtteid. Sterne´i teoseid võib nimetada ka modernistliku romaani eelkäijateks. Sterne ei uskunud objektiivsesse reaalsusesse. "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on süntees huumorist, lüürikast, irooniast, mõõdukusest ja ekstsentrilisusest. Ränduri tundelisust ja sisemisi vastuolusid leevendab autor kerge naljaga. Kriitikud kritiseerisid Sterne´i teoste täiesti uudset mängulist vormi. Tobias George Smollett (1721-1771) Kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajaloo. Silmapaistvaimad teosed: ,,Roderick Randomi seiklused" ja ,,Peregrine Pickle´i seiklused".
seisusi ja institutsioone. Raamat kõneleb ka ristiusu aktuaalsetest küsimustest ja kiriku kuritarvitustest, seetõttu muutus iroonia teravaks ning tõsiseks, naljatlev ja heatahtlik huumor muutus paljastamiseks. Nimelt pidas Erasmus katoliku kirikut suurimaks "feodaaliks", mis riisus halastamatult Euroopa rahvaid. Heitis südamest nalja teoloogia üle, mis tegeles näiteks tõsiselt "probleemiga", kuidas, kui suurena ja kui pika aja möödudes Kristus neitsi üsas inimeseks sai. Irooniast saigi Erasmuse iseloomulikumaid tunnusjooni. Ehtsas humanismi vaimus pöördus ta peagi keeleõpingute juurde; õppinud ära mitmed keeled, tegi ta ära grandioosse [suurejoonelise] töö pühakirja tekstide ja ning kirikuisade teoste kriitilise võrdluse, parandamise ja väljaandmise alal. Ta andis uuesti välja ka Uue Testamendi (1516), mis lisaks tema enda tehtud ladinakeelsele tõlkele sisaldas kreekakeelset teksti keeleliste kommentaaridega. Sellega andis ta tõuke hilisemale
Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. Hulk Runneli luuletusi on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. LOOMING Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal.
Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. Hulk Runneli luuletusi on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. LOOMING Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal.
hoida. Dissipliini probleemide juures tuleb kasutada hierarhilist meetodit: - Esmalt mittesõnalist sekkumist, - Teisena sõnaline sekkumine. - Kolmandana tuleb arvestada õpilse privaatsusega, kui kasutatakse sõnalist sekkumist. - Sõnaline sekkumine peab olema kiire ja lühike. - Sõnalise sekkumise korral tuleb rääkida teost, mitte isikust. - Piirangud tuleb panna käitumisele, mitte tunnetele. - Hoiduda tuleb irooniast ja sarkasmist. (lk27-28) Välishindamine ja sisemine hindamine ehk riiklikud hindamised ja koolisisesed hindamised on kaks erinevat asja. Esimene oluline erinevus on hindajas. Esimesel juhul on tegu ananüümse hindajaga, keda ei teata. Teisel juhul on tegu personaalse hindamisega. Teine erinevus on eesmärkides: - Välishindamise eesmärgiks on määrata taset. Välishindamisel ei ole tagasiside ja motiveerimise eesmärki.
tulnud, vaikiti maha. Paar korda helistati koju ja uuriti, kuidas meelsusega lood on. Komsomoli ka ei astunud, istusin direktori kabinetis õhtust õhtusse, isegi sellele ei reageerinud, kui õpetaja ütles: ,,Kuule, Sa oled ju arukas tüdruk, Sa saad ju aru, küllap Sa tahad ühel päeval ülikooli ka minna." Isa soovitusel ütlesin, et ,,Ma ei tunne, et ma seda väärt oleksin, komsomol on ju ainult parimatele!" Õpetaja oli eestlane, ta sai aru küll irooniast, aga mis ta teha sai. Ema istus omal ajal samamoodi, ei astunud komsomoli... Siiani imestan vahel, et midagi tõsist ei juhtunud, risk oli tegelikult päris suur." 2. LÕPU ALGUS Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuks 1985. aastal oli selge, et vanamoodi edasi minna ei saa. Nõukogude Liit oli pankrotis ning lagunemise äärel ja Gorbatsov alustas uue suunaga, mille märksõnadeks on perestroika ja glasnost ehk algas uuenduste ja avalikustamiste periood
(1) 78. 79. Kokkuvõte 80. 10 81. Raamat oli minuarust väga huvitav ja pinge püsis koguaeg sees. Ei saa ka mainimata huumorit, mis vahepeal oli päris tabav. Kui kord juba lugema sai hakatud, oli raske lõpetada, kuna tegu on tõesti huvitava raamatuga. Seda suurendab asjaolu, et enne lugema asumist olin näinud ka Enda teatri samanimelist etendust, millele annaks samuti väga tugeva hinde. Kohati oli ehk raske aru saada peidetud huumorist ja irooniast, kuid jälile jõudes oli tunne seda parem ja meeleolu seda lõbusam. Olgugi, et vägivalda ja verevalamist oli kohati liiga palju, siis Kivirähki naljad ja iroonia muutsid romaani meeleolu koheselt vastupidiseks. Kasvõi naljad munkadest või kastraatidest, või sellest, kuidas Leemet pani teosele punkti sellega, et raius külavanem Johannese tagumiku maha ning tundis sellest rõõmu ja see valmistas talle nalja ja rahulolu. Teose põhjal on tehtud ka
mitmes variandis. Üks servapealseid, kuid märgilisi näiteid romaan ,,Tulnuk" (1987) tüstoopia, Eesti ulme väike algatus. Jätkas kirjutamist ka 90ndatel ja 00ndatel. Vetemaal mitu olulist algatust: följetonistlik laad tähendab muutust kirjandust, mis on kaugemale ulatuva tähendusega. Vetemaa ja Mutt on Kivirähu eelkäijad. Följetonism on algatatud. Nalja tegemine muutub teravamaks, jõhkramaks ja absurdsemaks ning totaalseks. See on tugevalt irooniast läbistatud maailmatunnetus, mida näeme luules ja proosas. Mihkel Mutt (s. 1953) noor irooniline kriitik, esseist, prosaist. Tugev debüüt ja esimesed raamatud: ,,Fabiani õpilane" (1980) ja ,,Hiired tuules" (1982), mis annavad koondpildi, mida Mihkel Muti raamatust oodatakse ja otsitakse: iroonia, satiirilisus. Fabiani on Muti alterego, alustab rännakuid novellides. Fabiani tüüp on ka teises romaanis, mis algab lühikese konsentreeritud tekstiga (musternäide,
Elizabethil on tugev õelik kiindumus, ta jääb Jane´i juurde, kui too Kellynchis haigestus. “Neiu olekus olid armsus ja kelmikus nii läbi põimunud, et tal oli üldse raske kedagi tõeliselt trotsida’’ (Darcy arvamus lk 54). Võib öelda ka, et Elizabeth ongi uhkus ja eelarvamus. Ta armastab naerda nii teiste kui ka enda üle, räägib tihti vastupidist oma arvamusele; “Mr. Darcy on viisakus ise (lk 27) ’’. Elizabeth jagab oma nägemust irooniast isa ja jutustajaga. Lõpu poole Darcy kirja lugedes peab endale tunnistama, et ei ole nii hea inimeste tundja, kui ta eelnevalt oletas. Neiu süüdistab ennast, et oli lasknud Wickhami välisest veetlusest kujundada oma arvamust. Elizabeth on iseseisev, 14 emotsionaalne (Mure Jane’i, Kitty ja Lydia pärast), lahke südamega (suhted Charlotte’i ja Georgianaga)
Nii peab tegema!) Kriitiline tegur, mis mõjutab suhtlemist väga palju! Hinnangud enamasti ei innusta ega paranda suhet! Tuleks jälgida kuidas ja millal nendega toimetada. -moraliseerimine - Võltsrahustamine (küll kõik saab korda) - Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine - Tõrjumine (sellest me ei räägi) - Kaitselisus - Topeltteated - Nõuandmine - Iroonia; naljakspööramine (NB! Kultuuri- ja kontekstispetsiifiline! Teatud vanuses lapsed ei pruugi irooniast aru saada) - Stereotüüpsed vastused (Selline on elu. Kõigil on raske. Aeg parandab haavad) Kasulikud, kuna markeerivad teatud tähendusi. Omavahelise suhtluse kergendamine, kuna enamus inimesi teab, mida ”aeg parandab haavad” tähendab. Probleemid tekivad, kui selline vastus ei vasta individuaalsetele vajadustele. Thomas Gordon: kuulamise barjäärid: käskimine, hoiatamine, ähvardamine, moraliseerimine, nõu andmine, lahenduste pakkumine ,
7 lubamatu kõigis olukordades. Kui ütled ,,valetad, siis suu hakkab suitsema" ta hakkab arvama, et nii juhtubki. Selliseid väljendeid ei tohi kasutada. 10-12 aastane laps. Teadlikult tahtlikult ebaõige Vale. Ei valeta, sest kardab kaotada usalduse lähedastega ning seepärast, et südametunnistus hakkab piinama. Teatud noorukieas hakatakse valetamisse suhtuma kergemalt. Noorukieas hakkab aru saama ka sarkasmist ja irooniast valetamisel. Arengulisest perspektiivist vaadates erinevates igades arusaamine mis on vale ja miks ie valetata, on erinev. Arengupsühholoogid uurivad: Eksperiment, kus täiskasvanu annab mmingi piirangu, (nt ei tohi piiluda, ei luba mängida teatud mänguasjaga). Vaadeldakse, mida teeb. Pärast küistakse lapselt, kas tegi, või mitte. Tuleb välja, et selliste protseduuridega 3aastatest valetab 1/3, 4-7 70-80%. Uuringud näitavad, et valetamine eelkoolieas see suureneb koolieaalguseks.
Kõnekeel, metafoor. Loob oma keele. Paljud luuletused said lauluks, eelkõige „Ruja“ esituses. Runnel ja Viiding- laulud. Runnelil rahvuslik, isamaaline. Üdil luulega mängimine, ei proovi luua pilti, nagu oleks tõe väldaja. 37 Juhan Viidingu nime alt ilmub kogu „Ma olin Jüri Üdi“, „Elu lootus“, „Tänan ja palun“, „Osa“. Kaugeneb irooniast, muutub ühemõttelisemaks (mitte täielikult) sõnastab argipäeva imesid, ja teisalt ka filosoofiline igavikuluule. Pilet 16 1. Realismi mõiste ja põhitunnused, naturalism. Ühe realismi esindaja elu (Balzac, Flaubert, Zola, Stendhal) ja loomingu ülevaade ning ühe teose analüüs Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism
” Hirm vastupanu ees Vahel võib nõustaja näha, et nõustatav salgab oma probleeme, ei soovi kaasa töötada, nõuab kiireid lahendusi või muutub nõustaja suhtes kriitiliseks või vaenulikuks. Nõustaja ei tohi võtta sellist käitumist isiklikult, vaid peab professionaalina juurdlema põhjuste üle. Vahel on abi kergest konfronteerumisest, et sedalaadi vastupanu ületada. Nõustaja peab aga hoolega jälgima, et tema reageeringud oleksid vabad emotsioonidest ja irooniast. Veelgi enam, ra- hulikul moel reageerides saab vältida vastandumist ning rõhutada olukorda kui kliendi enda 36 Karjäärinõustamine otsusest tulenevat: “Sa otsustasid jätta koduülesande tegemata. Kuidas sa selle otsuseni jõudsid? Missuguse tegevuse valisid selle asemel?” Sotsiodünaamilises karjäärinõustamises ei räägita vastupanust kui sellisest. Pigem rõhutatakse, et nõustaja jaoks on oluline ära tun-
Ajakiri "Noorus" avaldas väga hea meelega noori kirjanikke. Runnel: Keskendunud eestlasele ja E.le, luule selgem, otsekohesem, üx väheseid, kes kasutas rahvalaululikkust, tema textidele on väga palju laule kirjutatud. Isamaalisus tekitas peale 60ndaid tõkke (enam ei avaldatud)luuletused hakkasid levima käsikirjaliselt, E iseseisvumine oli tagasilöögix, kuna nüüd oli käes, millest tema kirjutas. Tema luule on aja ja ühiskonnakriitiline, mis lähtub irooniast mentaliteedi või sotsiaalse nähtuse üle. Pilet nr 17 17.1. Kirjanduse ja luule arengujooni Eestis 19201940 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit, mille eesmärgiks oli hea seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegelda kirjanduselu üldprobleemidega. Esimeseks esimeheks oli Tuglas. 1923 aprilliks ilmus Tuglase toimetatud "Loomingu" esimene number. Riigi majanduslik toetus kindlustas selle ilmumist, kuid säilitati loominguline sõltumatus võimu suhtes
annaabi.ee 
