1) triloon-B 0,025 M lahust kasutasin, et määrata vee üldkaredus; Lisasin uuritavasse vette puhverlahust ja indikaatorit(lahus muutus lillaks), tiitrisin triloon-B 0,025 M lahust vette kuni vesi jäi jäädavalt siniseks. 2) triloon-B 0,005 M lahust kasutasin, et määrata pehmendatud vee jääk üldkaredus; Lisasin pehmendatud vette puhverlahust ja indikaatorit(lahus muutus lillaks), tiitrisin triloon-B 0,005 M lahust vette kuni vesi jäi jäädavalt siniseks. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7..
8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7..
8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7..
8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca 2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7..
8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Triloon B kasutasin üldkareduse määramiseks. Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7..
8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca 2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7..
Uuritavasse vette tuleb lisada indikaatorit, seejärel tuleb tiitrida vett soolhappelahusega kuni see muudab oma värvust. Kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatset karedust. 32. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Teades tiitrimiseks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ja molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca ja Mg ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees ehk üldkareduse. 33. Mis on ioonvahetajad? Ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega 34. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? H- kationiidi või OH-anioniidi abil 35. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. Jah. Nt 7-8% naatriumkloriidlahusega, mis küllastab kationiidi taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 36. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3
Kui suur oli saadud tulemus? 1) Indikaatori lisamine uuritavasse vette 2) Tiitrimine 0.1M HCl lahusega kuni stöhhiomeetriapunkti saabumiseni. Tulemuseks oli 2.23 mmol/dm3 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025M ja 0,005M lahust? 1) triloon-B 0.025M – üldkareduse määramisel, sellega tiitriti uuritavat vett. 2) triloon-B 0.005M – jääk-üldkareduse määramisel pärast vee pehmendamist, sellega tiitriti pehmendatud vett. 9. Mis on ioonvahetajad? – Tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? – H-kationiidi ja OH-anioniidi abil. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. – Jah, on võimalik. Nt kui Na+ ioonid on Ca2+
2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse määramine asfaltbetoonis bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega) On universaalindikaatorpaberid, millega saab lihtsalt määrata aine pH. Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid Kui kationiit on naatriumvormis, siis anioniid peab olema kloriidvormis. Kui kationiid on vesinikvormis, siis anioniid peab olema vesinikvormis. Kationiidi ja anioniidid on regenereeritavad ehk taastatavad. Konsentreeritud väävelhape (98%), konsentreeritud lämmastikhape (64%), kontsentreeritud soolhape (35%), ammoniaagi vesilahus tavaliselt (25%) Orgaaniliste lahustite omadusi
2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse määramine asfaltbetoonis bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega) On universaalindikaatorpaberid, millega saab lihtsalt määrata aine pH. Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid Kui kationiit on naatriumvormis, siis anioniid peab olema kloriidvormis. Kui kationiid on vesinikvormis, siis anioniid peab olema vesinikvormis. Kationiidi ja anioniidid on regenereeritavad ehk taastatavad. Konsentreeritud väävelhape (98%), konsentreeritud lämmastikhape (64%), kontsentreeritud soolhape (35%), ammoniaagi vesilahus tavaliselt (25%) Orgaaniliste lahustite omadusi
sisaldust vees. 15. Loodusliku vee koostis. Miks ja kuidas töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega ja millistega? Millised keemilised protsessid toimuvad vee kuumutamisel üle 65 oC ? Mis toimub Fe2+-ioone sisaldava vee (põhjavesi) kokkupuutel õhuga? Milline on kõige lihtsam raud(II)ioonide sisalduse vähendamise viis vees? Loodusliku vee koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, SO42-, H+, OH- , lisaks tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ja mikroorganismid. Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. Ioonvahetajaid kasutatakse kaltsium-ja magenesiumioonide välja vahetamiseks naatrium- või vesinikioonidega, et ei tekiks katlakivi ehk vee kareduse eemaldamiseks. Ioonvahetajat e. ioniiti nimetatakse kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon, ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65C lagunema:
Vajadusel kaetakse pind enne lõpplikku värvimist mõne kaitsevärviga, mis suurendab pinna vastupidavust korrosioonile. 43. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt? Mis on märgamise kriteeriumiks? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks? Ioonvahetajad. a. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. See võrdub arvuliselt aine molekulmassiga [g/mol]. b. Hüdrofoobsed on pinnad, mis märguvad paremini süsivesikute kui veega. Hüdrofiilsed on pinnad, mis märguvad paremini vee kui süsivesikutega. c. Tahke aine pinna märgamine vedelikuga oleneb vedeliku ja gaasi vahelisele piirpinnale tõmmatud puutuja ja tahke faasi vahelisest nurgast
14. ) Looduslik vesi kõige suuremates kogustes kasutatav vedelik. Pinnavesi koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, SO42-, H+, OH- + tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ja mikroorganismid. Looduslikku vett ei tohi kuumutada üle 55, sest üle 65 tekib katlakivi. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit: keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja ioonvahetus meetodit (ioniidid). Ioonvahetajad tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Kuumutamisel üle 65, laguneb HCO3- H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikomponent, milles on veel Fe2O3*nH2O ja CaMg(CO3)2 need on vee aurumisjäägi põhikomponendid. Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri,
Mg osakesi. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees (mg-ekv)/dm². Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2,CaSO4, Mg SO4,MgCl, mis keetmisel ei kõrvaldu. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit: keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja ioonvahetus meetodit (ioniidid). Ioonvahetajad tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Vahetuskatioonid Na + ja H+; vahetusanioonid Cl ja OH-. Nii kationiidid, kui anioniidid võivad olla looduslikud ja sünteetilised, praktikas enamasti sünteetilised (sfäärilised terakujulised, kollakad-pruunikad, meenutavad kalamarja). Kationiidid ja anioniidid on regenereeritavad. Kuumutamisel üle
hapetega (kasut vedelaid happeid või happeid pastaga). Leekpuhastusel pinna temp tõstetakse 150°C, kasut vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks. Pinna ettevalmistamine värvimiseks: 1)fosfatiseenmine; 2)kromatiseerimine; 3)pinna katmine kaitsevärviga. 40. Molaarmassi mõiste, sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Märgamine. Ioonvahetajad... Molaarmass on aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna grammides. M-i ühikuks on g/mol. Hüdrofoobsed pinnad tõrjuvad vett, st ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja need org ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi >90. Hüdrofiilsed pinnad on hea vee märguvusega ning lahustuvusega vees. Hüdrofiil sisald polaarseid või laenguga aatomirühmi, mis võivad
Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapreeritakse ehk täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. 49. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt? Mis on märgamise kriteeriumiks? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks? Ioonvahetajad. Molaarmass on aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna grammides. Ühikuks on g/mol. Molaarmass tuleneb molekulmassist (võrdub aatommassiga) (need on arvuliselt võrdsed, kuid molekulmass on ilma ühikuta, mistõttu ei saa seda kasutada). Hüdrofoobsed pinnad tõrjuvad vett, st ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja need orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid
mis on taimedele kasulikud ja pidevalt ära tarvitatakse (NH4 K). Üldlevinud ioonid võib vahetada väetise või mikroorganismide/muude organismide tegevusega. ,,Kangekaelsed" ioonid (prootonid turbas) aga kunstlikult, n. lubja lisamisega. Muldade ioonid avaldavad mõju ka maakide moodustumsiele. Raskemad metallid uhutakse ,,alla", kus nad seonduvad kivimitele. Lisaks ka põhjaveele, kuhu koguneb erinevaid ioone, näiteks Ca ja Mg, nendest saab lahti vee pehmendajaga (isegi ioonvahetajad). Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Märgumine ja märgumisnurk Märgumise juures on määravas rollis märgumisnurk teeta. Märgumisnurga määramiseks joonistatakse tilga kõverjoonele puutuja. Nurk moodustub puutuja ja pinnatasandi vahel.
vesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e. täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. 48. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt? Mis on märgamise kriteeriumiks? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks? Ioonvahetajad. Molaarmass molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Võrdub arvuliselt aine molekulmassiga (või aatommassiga). Nt: vee molaarmass M(H2O)=18 g/l. Hüdrofiilsed pinnad (ained) märguvad paremini veega kui süsivesinikega. Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub). Hüdrofobisaator aine, mis muudab tahke
ainele energia juurde andmine. Sellega võib, aga alati ei pruugi toimuda reaktsiooni. Aktiveeritakse kuumutamisega, ultravioletkiirusega või mehaaniliselt. 49. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt ? Mis on märgamise kriteeriumiks ? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt ? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks? Ioonvahetajad. Molaarmass molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Võrdub arvuliselt aine molekulmassiga (või aatommassiga). N: vee molaarmass MH2O = 18 g/l. Saab leida Mendelejevi tabelist või valemi n = m/M kaudu. Hüdrofiilsed pinnad (ained) märguvad paremini veega kui süsivesinikega. Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub)
Hüdrofoobsus on aine ja vee vastastikmõju puudumine, need ained ei pundu ega märgu. Hüdrofoobne pind märgab süsivesinikku paremini kui vett. Hüdrofii-lsus on aine ja vee tugev vastasmõju, meed ained märguvad hästi ja nad lahustuvad või punduvad vees (anor. soolad, savi, tärklis, parafiin). Hüdrofiilsed pinnad märgavad vett paremini kui süsivesikuid. Ioonvahetus on protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad (prooton, Naioonid, Ohioonid, Clioonid) – lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed valgud või looduslikud materjalid. Need tahked ained on kationiidid ja anioniidid. Kat.:RSO3-Ht+ +Nal+FRSO3-Nat++Hl+ Anioniit:RNH3+OH-t+Cl-lFRNH3+Cl-t+OHl- Ioniite kasut. suurtest kogustest veest ioonide kõrvaldamiseks. Nii kat. Kui ka an.il on kindel ioonivahetusvõime, s.t. kui kõik vahetusioonid on asendunud teiste ioonidega, ioniit enam ei tööta. Sellisel juhul ioniit
vahetumisel statsionaarse faasina kasutatava polümeerse vaigu (ioonvahetaja e ioniidi) ioonide vastu. Selle kromatograafia meetodi aluseks on statsionaarse faasi ja lahutatava segu ioonide elektrostaatiline vastastoime. Lahutumine sõltub laetud molekulide (= ioonide) erineva tugevusega seostumisest vastasmärgilise laenguga ioonvahetajale ja sellest tingitud difusioonikoefitsientide erinevusest. Kationiidid on happelise iseloomuga ioonvahetajad, mis sisaldavad, näiteks, karboksüül- või sulforühmi, mille prootonid võivad vahetuda segus olevate katioonidega. Anioniidid sisaldavad aluseliste omadustega rühmi, näiteks erineva asendusega aminorühmi. Kuna aminohapped ja valgud esinevad vesilahustes ioonidena, siis kasutataksegi ioon- vahetust sageli nende segude lahutamiseks. Ka automatiseeritud aminohapete analüsaatorid on ioonvahetuskromatograafid.
annaabi.ee 
