· teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. · teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: 1. Punased Valged 2. bolsevikud monarhistid 3. töölised (15%) kodanlikud parteid 4. talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud)
Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas intervensioon. Punaarmee oli aga tugevam. Peale enamlaste võitu kodusõjas oldi veendunud et kogu maailm võiks kommunistlik olla.1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt. Sõjakommunism kehtestati toiduainete riigile andmine, üldine sunduslik töökohustus,
Kuna rahu sõlmiti Vm jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (Novembrirev Sxm-l). 2. Teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasatakse valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis toimus esseeride mäss, mis suruti maha. 3. Teiste parteide survel kutsuti kokku Asutav Kogu, kuid kuna enamlased ei saavutanud seal enamust, siis Lenini käsul saadeti laiali. V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920 intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (N: revi mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlus talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina
maailmasõjas). teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. 2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81) · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud)
normivaidluste olemasolu õiguslikes tülides. RIIGI ENESEKAITSEVAHENDID: hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid. Mittesõjalised survestusvahendid: Retorsioon e vastuabinõu-seaduslik teist riiki survestav meede(nt majandusabist ilmajätmine) Repressaal e surveabinõu- ebaseaduslik teist riiki survestav meede (blokaadi kehtestamine) Sõda: enesekaitse e hädakaitse. Rünnak e intervensioon-pole tänaseks rahvuv õiguses lubatud va ÜRO heakkiidul. Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine. HUMANITAARINTERVENTSIOON Humanittarse intervetsiooni olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, eesmärgiga kaitsta elanikkonda omavolilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piirid. Humanitaaarseks inter.. peab olema luba pädevalt rahvusv organisatsioonilt ()ÜRO.
Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga. 2.3. 1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal: 1918 sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud, liitlased olid sõjast väljumas, majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud ning rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti
Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga. 2.3. 1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal: 1918 sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud, liitlased olid sõjast väljumas, majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud ning rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti
Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). 58* teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. 59* teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. 2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81) 28* Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). 29* Sõdivad pooled: Punased Valged Bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid
n Õiguslike ja poliitiliste tülide eristamine sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks on normide või normivaidluse olemasolu õiguslikes tülides Riigi enesekaitsevahendid n Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. järgmine slaid) n Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid n Retorsioon e. vastuabinõu n Repressaal e. surveabinõu n Sõda: n Enesekaitse e. hädakaitse n Rünnak e. intervensioon pole tänases rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO heakskiidul Vaidluste lahendamise meetodid n Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad) n Läbirääkimised n Head teened n Vahendus n Uurimine n Lepitus (lepitusmenetlus) n Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad) n Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus n Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus
saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga.- Lenini käsk. Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu. Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas
on samm kaugemale. 12 Art 42. kollektiivse julgeoleku teostamine. Tegemist on väga harvalt kasutatavate artiklitega. Üheks juhtumiks oli Korea sõda. 1991. a toimus Lahesõda, kui Iraak okupeeris ja annekteeris Kuveidi. USA never violates the international law, he makes it. Rahvusvaheline on loodud riikidevaheliste konfliktide lahendamiseks. Kuidas suhtuda siis kodusõtta? Humanitaarne intervensioon. Juhul kui üks riik hakkab oma kodanike suhtes kasutama genotsiidi, siis ÜRO harta järgi käib see kollektiivse julgeoleku erandi alla. Sellisel juhul peaks ÜRO julgeoleku nõukogu tegutsema. Külm sõda tõestas seda, et ÜRO julgeolekunõukogu osutus tihti tegevusvõimetuks patiseisus olles. Vastavat resolutsiooni ei sünni, kui üks ÜRO JNK alalistest liikmetest (USA, Sbr, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa) paneb peale veto
ravikindlustus, töötingimuste kontroll jne. 12 3. üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus, kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6. prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine. 9. Usalduse kaitse printsiip Koormavate uute regulatsioonide puhul seaduse tagasiulatuva jõu rakendamisel, kui muudetakse regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks
Põhiraskus langeb valdadele ja linnadele. 2. sotsiaalse julgeoleku tagamine, PS §28, näiteks sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, töötingimuste kontroll jne. 3. üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus, kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6. prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine. 9. §9 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. 1. Diskretsioon HMS § 4 lg 1: ,,Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel."
2. sotsiaalse julgeoleku tagamine, PS §28, näiteks sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, töötingimuste kontroll jne. 3. üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus, kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6. prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine. 16 9. Usalduse kaitse printsiip Koormavate uute regulatsioonide puhul seaduse tagasiulatuva jõu rakendamisel, kui muudetakse regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust
annaabi.ee 
