Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"internetiteenuse" - 17 õppematerjali

Internetivabaduse piiramise õigused
2
rtf

Internetivabaduse piiramise õigused

Väga paljud tähtsad riigi valdkonnad sõltuvad ulatuslikult haavatavast tehnoloogiast. E-riik ja võrgustumine on olnud eestlaste teadlik valik. Seega peame enam pingutama, et kaasnevate ohtudega toime tulla. Autoritaarses Valgevenes on lood aga hoopis teisiti. 2010. aastal võeti vastu ilusa pealkirjaga seadus: ,,Meetmed rahvusliku internetivõrgu arendamiseks". Selle dokumendi järgi tähendab "interneti arendamine" internetiteenuse pakkujatele kohustust teha kindlaks kõik netiühenduse kasutajad ning valitsuse poolt on koostatud nn must nimekirisaitidest, millele ligipääs on keelatud. Maksuametil ja politseil on õigus teenusepakkujaid kontrollida ja seaduse mittetäitjaid karistada rahatrahviga, vangistusega või ka äri sulgemisega. Olgugi, et seda kõike tehakse riigi rahvusliku arendamise sildi all, on tegelik põhjus siiski varjata inimeste eest nö "kahjulikku infot"

Ühiskond → Ühiskond
2 allalaadimist
Kolme suure ettevõtte võrdlus
4
docx

Kolme suure ettevõtte võrdlus

telekommunikatsiooniettevõtete kontserni Tele2 AB. Tele2 Eesti pakub soodsaid ja kvaliteetseid mobiilsideteenuseid nii era- kui äriklientidele. 2010. aasta lõpu seisuga kasutas Eestis Tele2 teenuseid 468 000 klienti, millega Tele2 omab mobiilsideturul 34-protse Missioon Tele2 soovib kõigile pakkuda kõrge kvaliteediga mobiilside- ja internetiteenust turu parima hinnaga. Visioon Soovime teha parima hinnaga kvaliteetse mobiilside- ja internetiteenuse kättesaadavaks igaühele. Tele2 eesmärk on pakkuda kaasaegset teenust, mis vastaks võimalikult paljude klientide vajadustele. Kvaliteeti hoitakse üleval targalt investeerides, oma teenuseid pidevalt uuendades ja täiustades, pöörates seejuures tähelepanu ka pisiasjadele. Tehnoloogia areneb tohutu kiirusega, seega on uute olukordadega kohanemine Tele2 jaoks oluline osa igapäevasest tööst. Tele2 suhtleb pidevalt oma klientidega, et kohandada end klientide vajaduste järgi.

Majandus → Majanduse alused
34 allalaadimist
WiFi - Traadita lokaalvõrk
5
doc

WiFi - Traadita lokaalvõrk

sprintlink.net 16 144.232.11.25 138 sl-bb21-fw-12-0.sprintlink.net 17 144.232.8.246 151 sl-gw40-fw-8-0.sprintlink.net 18 144.232.209.234 206 sl-internap-86-0.sprintlink.net 19 216.52.191.10 151 border6.ge2-0-bbnet1.dal.pnap.net 20 216.52.189.82 151 ti-1.border6.dal.pnap.net 21 192.91.75.198 151 www.ti.com Host reached Nagu näha sõltub otsitava aadressi kättesaamine eelkõige sellefüüsilisest kaugusest meist, kuid ka internetiteenuse pakkuja ühenduste kvaliteedist. Andmeedastuse maksimaalkiirus Kasutasime andmeedastuse kiiruse hindamiseks spetsiaalseid internetilehekülgi http://www.ruuter.ee/kiirus.php, http://cyber.pri.ee/kiirusetest ning FTP- programmi Ipswitch WS_FTP (laadides alla ftp.funet.fi-st). Ühenduse kiirus varieerus 2.33Mbps .. 4.00Mbps Keskmine ühenduse kiirus jäi ~3Mbps kanti. Parimaks tulemuseks saime, nagu öeldud 4.00Mbps. 4. Kiiratava signaali spekter 20MHz

Informaatika → Side
101 allalaadimist
Üürilepingu näidis
3
rtf

Üürilepingu näidis

Üür ja kõrvalkulud 2.1. Üürnik kohustub tasuma Üürileandjale Eluruumi ja Sisustuse kasutamise eest üüri summas kaks tuhat ( 2000 ) krooni kuus (edaspidi nimetatud Üür). 2.2. Lisaks üürile on Üürnik kohustatud tasuma kõik Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii-ja remondimaksed elamu haldajale, maamaks, tasu lauatelefoni - ja Internetiteenuse ning valveteenuse kasutamise eest (edaspidi nimetatud Kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. 2.3. Juhul, kui Lepingu kehtivuse ajal lisandub Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulu, mida pole nimetatud Lepingu punktis 2.2., tasub Üürnik selle eest vastavalt Lepingus sätestatud korrale juhul, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 2.4

Õigus → Õigusteadus
1295 allalaadimist
Reformierakond
7
docx

Reformierakond

kanda. Silver Meikar heideti erakonnast välja ja tollane justiitsminister Kristen Michal astus ministrikohalt tagasi. Protest rahastamisskandaali vastu. ACTA skandaal Skandaal sai alguse 6. veebruaril 2012. aastal Õhtulehe artiklist, mis rääkis ACTAst ja selle vastu protestimisele kutsumisest. ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta. Andrus Ansip, kes oli sellel ajal peaminister oli igati ACTA poolt ja solvas avalikult kõigi ees selle artikli kirjutajat. Väites näiteks sellise lause “Teate, inimene, kes midagi säärast väidab, on seemneid söönud, ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer

Ühiskond → 9. klassi ühiskond
2 allalaadimist
Kreeka majandusarengu analüüs
13
doc

Kreeka majandusarengu analüüs

teenused. Tööpuudus ulatub 6,6%-ni, inflatsioonimäär aga 4,9 %. 10 6. Infoühiskond Tavatelefoniliine on Kreekas 6,227 miljonit, mobiiltelefone 11,997 miljonit. Üldiselt ulatub vastav modernne võrgustik kõikidesse piirkondadesse. Kreekas on hea mobiili- ja rahvusvaheline teenus. Raadiojaamasid on kokku 118 (26 AM, 88 FM, 4 lühilaineraadiojaama). Televisioonijaamasid on 36, televiisoreid 2,54 miljonit. Internetiteenuse pakkujaid on 27, internetikasutajaid 2,54 miljonit. Kreekas on 81 lennujaama, neist 66 on asfalteeritud ja 9 helikopterite maandumisväljakut. Maanteede kogupikkus on 117 533 km, sellest asfalteeritud on 107 895 km (sisaldab ka 880 km kiirteid). 11 7. Kasutatud kirjandus 1. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/print/gr.html]. (02.11.2008) 2. [http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka2

Majandus → Arenguökonoomika
39 allalaadimist
Suurbritannia majandusarengu analüüs
18
doc

Suurbritannia majandusarengu analüüs

ühiskonnaliikmete sissetulek on täpselt võrdne, väärtus 1 aga olukorrale, kus üks inimene saab kogu sissetuleku ja teistele ei jää midagi. 16 6.Infoühiskond Tavatelefoniliine on Suurbritannias 33, 682 miljonit, mobiiltelefone 71,992 miljonit. Raadiojaamasid on kokku 653 ( 219 AM, 431FM, 3 lühilaineraadiojaama). Televisoonijaamasid on 228 ning Internetiteenuse kasutajaid 40, 2 miljonit. 17 7.Kasutatud kirjandus Made, T. Rahvusvahelised suhted. Tallinn: Valgus, 2002, lk 949-949. Kindersly, D. Maailma teatmeatlas. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk510-515. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/uk.html#Geo] (03.11.2008) [http://www.statistics.gov.uk/cci/nugget.asp?id=6] (03.11.2008) [http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_the_United_Kingdom] (04.11.2008) [http://ec

Majandus → Arenguökonoomika
73 allalaadimist
Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas
32
doc

Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas

paketivalikud. Tavaliselt sõltub teenuse hind interneti kiirusest, aga on ka selliseid teenusepakkujaid, kes konkreetselt suurema kiiruse eest rohkem raha ei küsi vaid suuremale kiirusele lisanduvad lisapaketid (näiteks TV, telefon) mis viivad pakkuja jaoks hinna tasakaalu. Teenusepakkujate edetabel Selle tabeli kindla esikoha saab keskmise kiirusega 38,86 megabaiti sekundis (allalaadimine) 1992ndal aastal Tallinnas loodud firma Starman AS. Starman pakub peale internetiteenuse veel ka DigiTV ning lauatelefoni võimalust. Teise koha paneb kinni Ida-Virumaa teenusepakkuja Uus Programm. See firma alustas tegevust 1994ndal aastal ja on nagu tabelist näha praegusel hetkel üks juhtivaid teenusepakkujaid Eestis. Pronksmedali selles tabeliarvestuses saab firma nimega Via Tel OÜ (vt. tabel 5) Tabel 5 Seitse kiiremat teenusepakkujat Eestis (graafik tähistab allalaadimiskiiruse kõikumist ajavahemikus nov 28, 2008 - mai 30, 2011) Allikas: OOKLA Netindex Intervjuu

Kategooriata → Uurimistöö
51 allalaadimist
Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem
27
doc

Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem

...........................21 Joonis 7. Lepingu seisundidiagramm............................................................25 Joonis 8. Arve seisundidiagramm..................................................................26 4 1. Strateegia etapp 1.1 Tervkisüsteemi üldvaade 1.1.1 Taust Käesolev organisatsioon on keskmise suurusega Eesti Vabariigis tegutsev kaabeltelevisiooni ning internetiteenuse pakkuja. Pakutava teenuse levialaks on üks osa (suuremad magajarajoonid) riigi suurest linnast (näiteks Tallinnast). Sideteenust osatab firma sisse kodu- ja välismaistelt tarnijatelt. Firma teenused võib laias laastus jagada kaheks ­ teenuste tarbimiseks vajalike riistvaraliste lahenduste paigaldamine (müük) ning sisuteenuse (ja riistvara) rent. Peale klienditeenindusbüroo toimub asjaajamine ka Internetikeskkonna vahendusel. 1.1.2 Organisatsiooni eesmärgid

Informaatika → Andmebaaside projekteerimine
203 allalaadimist
ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE
50
odt

ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

- Identifitseeritavad andmed on vajalikud statistilise eesmärki täitmiseks ning kui identifitseeritavaid andmeid töödeldakse ja hoitakse teistest isikuandmetest mõistlikult eraldi - Statistilise eesmärgi olemusest tulenevalt on vajalik andmetöötlus enne isikuandmete anonüümseks muutumist. Soovitus R (99)5E privaatsuse kaitsmisest internetis Soovitus annab käitumisjuhiseid nii interneti kasutajale kui internetiteenuse osutajale, kelle soovituse kohaselt on lisaks otsesele internetiteenuse osutajale ka teised internetis tegutsejad, nagu näiteks juurdepääsuteenuse osutajad, 25 26 sideteenuse osutajad, sidevõrgu pakkujad, navigeerimistarkvara tootjad, teadetetahvli haldajad. Soovitus R (2002)9 andmekaitsest kindlustuse valdkonnas.

Õigus → Andmekaitse
34 allalaadimist
Arvuti võrgu referaat
8
doc

Arvuti võrgu referaat

CIDR (Classless Inter-Domain Routing) klassideta domeenidevaheline marsruutimine. CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR'it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) . Esialgne internetiprotokoll defineeris IP aadresse neljast klassist koosneva struktuuri alusel, millest enimkasutatav oli klass B. Selles klassis on ruumi kuni 65533 hostiaadressile. Probleem oli siin selles, et kui organisatsioon vajas enam kui 254 hosti, kuid palju vähem kui B-klassis võimalikud 65533 hosti, läks suur hulk organisatsioonile eraldatud aadressidest lihtsalt "raisku" (jäi kasutamata) ja nii hakkas vabade IP-aadresside arv kiiresti vähenema

Informaatika → Arvutivõrgud
100 allalaadimist
Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed
32
doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

Cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on maksimaalne kaabli pikkus, soovitatavalt mitte üle 150 meetri. 1.5 Koaksiaalvõrgud Koaksiaalvõrkude puhul on tegemist kunagi äärmiselt populaarse kuid praeguseks cat5e poolt väljatõrjutava füüsilise võrgumeediumiga. Koaksiaalvõrke kasutavad veel aktiivselt kaabeltelevisiooni pakkujad, kes seda meediumit kasutavad ka internetiteenuse osutamiseks. Koaksiaalvõrkude ehitamine ja haldamine on väike- ja kesmise suurusega firamade vaatevinklist kulukam ja ebamugavam kui keerupaarvõrkude kasutamine, kuigi koaksiaalvõrgu kaabel suudab kvaliteetset signaali edastada pikema distantsi taha kui keerupaarkaabel. 14 1.6 Fiiberoptilised võrgud

Informaatika → Arvutivõrgud
58 allalaadimist
Eksam
17
doc

Eksam

veebilehtede serveerimiseks. Labaservereid on lihtne torgata serveripüstikusse, kus on juba ees palju teisi sarnaseid servereid (neid võib ühes kapis olla mitusada). Labaserverid kasutavad ühiselt üht ja sama väga kiiret siini ning on projekteeritud selliselt, et ühelt poolt vajavad nad vähe ruumi ja teiselt poolt tarbivad vähem võimsust. Labaserverite peamised sihtrühmad on suured andmekeskused ja veebisaitide hostimisega tegelevad internetiteenuse pakkujad. Labaserverit nimetatakse mõnikord ka kõrgtihedaks serveriks ja neid kasutatakse harilikult üheleainsale ülesandele pühendatud serverite kobardamisel selliset ülesannete jaoks, nagu näit.: · failide ühiskasutus · veebilehtede serveerimine ja puhverdamine · veebisuhtluse SSL-krüpteerimine · veebisisu ümberkodeerimine väiksemate kuvarite jaoks · audio- ja videosisu voogedastus (striiming)

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
Network üldiselt
32
doc

Network üldiselt

koostöös partneritega võtavad ette põnevaid käike. Minu meelest see mäng on üsna hea: mulle tundub, et minu poeg Taavi sai sealt ettekujutuse inglise keelest, arvutitest ja Internetist. Mängu eeliseks on ka see, et kuna kogu infovahetus käib tekstire iimis, siis ta pole Internetile oluline koormus, vähemalt võrreldes pornopiltide ja laulude transportimisega. Eestlaste hulgas olla populaarsemad mängukohad: 12. Internetiteenuse FTP kirjeldus ja kasutus FTP FTP Olemus Ühenduse loomine ja lõpetamine Kohaliku ja kauge masina failisüsteemides õiendamine Failide kopeerimine Andmevahetuse tüübid Passiivne ja aktiivne andmevahetus Serveri kannatuse katkemine Sisselogimise automatiseerimine Makrod Failinimedega manipuleerivad käsud: nmap ntrans case r-sunique Piiks Andmevahetuse kulgemise jälgimine ja FTP seansi olek Poolelijäänud kopeerimise jätkamine Automaagiline pakkimine serveris Anonüümne FTP FTP olemus

Informaatika → Arvutiõpetus
86 allalaadimist
Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse
31
doc

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

Vabariigis. Organisatsiooni tegevus keskendub peamiselt filmi, muusika ja interaktiivsete mängude autoriõiguste kaitsele.22 EAKO-l on tugev koostöö politsei ja tolliga autoriõiguse rikkumiste avastamisel, tõkestamisel ja menetlemisel. EAKO annab kohtutele ja riiklikele juurdlusasutustele autoriõiguste rikkumise kohta eksperthinnanguid. Võitluses internetipiraatluse vastu teeb EAKO tihedat koostööd kohalike internetiteenuse pakkujatega.23 Põhiseaduse § 39 kohaselt "Riik kaitseb autori õigusi". See kaitse hõlmab:24 a) kaitset laiemas tähenduses ehk vastava autoriõiguse normistiku kehtestamist ja selle kohaldamise tagamist, rikkumiste ennetamist, vastavate õiguste kaitse institutsioonide loomist jms; b) kaitset kitsamas tähenduses ehk toimunud õiguserikkumisele reageerimist, tagajärgede kõrvaldamist, õiguskaitsevahendite ja sanktsioonide rakendamist

Õigus → Õigus
131 allalaadimist
Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Valige kolmanda sammu käigus salvestatud pilt ja klõpsake nuppu Ava. Teie kasutajakontole määratakse nüüd uus pilt. 14 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist Interneti kasutamine Veebibrauseri Internet Explorer ja Interneti-ühenduse abil saate otsida ja vaadata teavet ülemaailmsest teabevõrgust World Wide Web. Internetiühenduse paigaldamiseks peate kõigepealt võtma ühendust kohaliku Internetiteenuse pakkujaga ja ennast kliendiks registreerima. Interneti-teenuse pakkuja annab teile teavet selle kohta, mida peate tegema ühenduse häälestamiseks. Kui ühendus toimib, avage Internet Explorer ja tippige aadressiribale veebilehe nime, mida soovite külastada, või klõpsake soovitud aadressi lemmikute loetelus. Internet Exploreri abil saate Internetist teavet otsida teid huvitavate inimeste, ettevõtete ja teemade kohta,. Internet

Infoteadus → arvutiõpe
3 allalaadimist
Kommunikatsioonimudel
102
pdf

Kommunikatsioonimudel

* Kui nimeserver maas oleks, siis oleks seda ka terve internet * Tihe liiklus * Kaugus teisel pool maakera olevatest kasutajatest näiteks, st et üks server ei saa olla kõigile kasutajatele lähedal. * Üks server peaks hoidma kogu infot, lisaks tuleb teda pidevalt uuendada, samuti ka autentimise ja autoriseerimise probleemid. Hajutamise korral on kolme tüüpi nimeservereid, mis omavad teatud osa andmebaasist: kohalikud nimeserverid, juurserverid ja autoritatiivsed nimeserverid. Igal ISP-l (internetiteenuse pakkujal) on oma nimeserver. Päringu tegemisel küsitaksegi kõigepealt kohaliku nimeserveri käest. Kui see vastust ei tea, edastatakse päring juurserverile, mis omakorda küsib autoritatiivse nimeserveri käest (teab autoritatiivse nimeserveri aadressi) ja siis edastab selle kohalikule nimeserverile. Autoritatiivne nimeserver säilitab hosti jaoks hostinime ja IP-aadressi ning käitub enamasti ka kohaliku nimeserverina.

Tehnoloogia → Tehnoloogia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun