Robert Rivik Kas intelligentsus on päritav või õpitav? 31.01.10 Intelligentsus on võimekuse tase, mis näitab, kuidas lahendab inimene erinevaid ülesandeid ja tuleb toime keskkonnas. Kas sündides on meil kindel intelligentsustase või saame ennast elu jooksul täiendada? Tähtsamad intelligentsuse tunnused on ruumi tajumine, kehaline areng, muusikaline tase ja loogiliselt mõtlemine. Minu arvates on intelligentsus enamjaolt õpitav, kuigi lapse sündides määrab vanemate pärilikkus osa lapse elust. Näiteks, kui sünnib väärarenguga laps, kes ei kuule, siis ei ole võimalik sellel lapsel ennast muusikalise koha pealt harida ja tema
saavad aru enam kui 150 sõnast. Hüpotees: koerad mõistavad inimkeelt. Hüpoteesi kontrollimine: Stanley Coren väidab nüüd mitmete teistegi teadlaste uuringutulemustele toetudes, et penide mõttemaailm sarnaneb inimese ja inimahvide omale rohkem kui seni arvatud. Mitmesuguste käitumisel rajanevate mõõdikute järgi on koerte vaimsed võimed võrreldavad kahe kuni kahe ja poole aastaste laste omadega. Eri tõugu koerte intelligentsustase on seejuures erisugune. Teadlase väitel on siin kõige tipus borderkolli, järgneb puudel ja kolmandal kohal on saksa lambakoer. Edasi tulevad kuldne retriiver, dobermann, shetlandi lambakoer ja labradori retriiver. Saksa teadlased toovad näiteks kolli Rico, kes suudab eksimatult kohale tuua üle 200 eseme. Ta suudab mõista millist eset peremees tahab, isegi kui ta ei ole seda sõna varem kuulnud, väidavad teadlased
osutatavast abist Soovitatav hinnata individuaalselt Ebapiisava täpsusega määratud selliste • Parema toimetuleku eelduseks on - õpihäirete jääkkategooria, mil on väiksem kahjustus ja varasem abi, kõrgem Õigekirjahäired (ei saa seostada muu kahjustatud nii arvutamis- kui ka lugemis- intelligentsustase, parem pere sotsiaal- häirega) ja õigekirjavilumus, kuid kahjustus ei ole majanduslik tase, kaasuvate seletatav ainuüksi üldise vaimse arengu psüühikahäirete puudumine mahajäämusega või mitteadekvaatse õpetamisega
filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogumit, mille on moodustanud traditsioonid. Benoist'i sõnul on inimene ajalooline olevus, kelle ajaloolisuse pani paika tema kultuur, mis evolutsioneerub kogu aeg. Järg-järgult eemaldutakse loodusest ning ajalugu peetakse olulisemaks kui bioloogiat. Uusparempoolsed eitavad radikaalseid ühiskonna ümberkorraldusi. Revolutsiooni peetakse eriti halvaks. Samuti peavad nad inimesi intellektuaalselt erinevateks ning et kõigil on intelligentsustase pärilik. Majanduselu peab olema nende meelest vaba, riik peab sekkuma võimalikult vähe, et oleks konkurents turul. Usus pöörduvad nad puritanismi, kristluse või siis Antiik-Kreeka poole. Sokratest või Kristust näevad nad inimkonna päästjatena. Välispoliitika peab olema kujundatud lähtuvalt sõjalisele üleolekule ja jõu ideoloogiale. Mõlemal poolel on omad head ning halvad küljed. Uusvasakpoolsetega nõustun ma väitega
- Eduka osaluse eeltingimustes on tehases puudu: 1) piisavalt aega töölised ei ole nõus oma vaba aega loovutama. 2) osalus ei või takistada põhitöö tegemist kui koosolekud toimuvad töö ajal, siis toodang väheneb. 3) liinitöötajate jaoks ei ole oluline osaleda juhtimise (Näiteks: madal haridustase ei soosi mõtteid juhtimisele) 4) töötajad ei ole võimelised osalusega toime tulema, kuna neil puudub piisav intelligentsustase ja tehnilised teadmised. (töö tehases ei nõua erilisi kutseoskusi ja töötajate haridustase ei ole kõrge) 5) osaluses osalejad (juhid ja alluvad) ei ole suutelised omavahel suhtlema häireteta. (kolmandik töötajatest kuulub etnilistesse ja rassilistesse vähemusrühmadesse) PROBLEEMI LAHENDAMINE: Olukorra lahendamiseks on see, et osalust läbi viia ei ole otstarbekas. - Liini töö on füüsiliselt raske ning kui töötajad peaksid oma vabast ajast
võib lugeda sõjapidamist. Naljatlemata öeldakse, et rahu on hingetõmbepaus kahe sõja vahel. Need, kellel on olnud võimalik elada rahuajal, võivad arvata ennast õnnelike hulka. Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pidevalt põhjusi kokkupõrgete alustamiseks. Mõned ei pea paljuks isegi tervete rasside väljajuurimist või
Suhtlemissümbolid Selleks, et suhelda kasutatakse erinevaid vahendeid ehk sümboleid, et teineteisest aru saada ja mõista üksteist. Suhtlemine ei piirdu vaid sõnadega, me võime kasutada pilte, kehakeelt ja mitmesuguseid muid suhtlemise abivahendeid: prillid, riietus, soeng, jumestus. Selleks, et suhelda ei pea sul olema intelligentsustase laes või hea häälevärving, piisab ka ühest pilgust. Suhtlemine on väga oluline osa meie elus. Me peame suhtlema, selleks et end väljendada, hoida ära arusaamatusi. Jagada infot meid ümbritsevatele inimestele ja mis kõige tähtsam, sulanduda meid ümbritseva ühiskonnaga. Suhtlemisel kasutame sõnu, selleks et teine aru saaks, mida mõtleme, tunneme ja arvame. Suhtlemisel leidub ka mitmeid probleeme. Sõnade tähendus võib olla mitmeti mõistetav, ning
Käesoleva kirjatöö ,,Meedia roll tänapäeva maailmas" on arutletud nn. Neljanda võimu, meeda plussida ja miinuste üle ja toodud välja tema põhjused ning tegelik tähtsus ühiskonna kooshoidmisel. Sisu analüüs Esimese asjana jääb silma, kuidas autor on kirjeldanud meedia funktsiooni. Autori arvamuse kohaselt tingib meedia tormilise arengu see, et inimesed tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat, mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides. Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus ainult meedia alusel ei saaks arvatavasti aru, mis tema arvamus siis lõpuks
Põhjalikult muudeti õppeprogramme. Hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. 1970. Aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks: ka need said keskkoolist läbi, kes õpitulemuste alusel tegelikult seda ei väärinud. See tõi kaasa haridustaseme languse. Põhjuseid sellele võis olla mitmeid: näiteks võis NSVL tahta näidata muule maailmale, et neil on elanike intelligentsustase nii kõrge, et nad said lausa lubada kohustuslikku keskharidust. Teisalt tegi võim meelega nii, et kõrgetele positsioonidele saaks panna pealtnäha haritud, kui tegelikult rumalaid inimesi, kes täidaks Moskva käske mõistmata nende sisu ja ning ei oleks huvitatud iseseisvuse taastamisest. Nõukogude kultuuripoliitikas oli palju negatiivset, see oli läbi ja lõhki kommunistlik reziim, mille tipus üritasid Stalin ja teised enam-jaolt temasugused
välimusest, olemusest ja võimetest Spetsiesism on liigikuuluvuse järgi tehtav eelistus või diskrimineerimine, lugupidamatus või sobimatu hoiak inimliiki mitte kuuluvate olendite elu, vajaduste, väärikuse ja õiguste suhtes. Autori arvates tuleks spetsiesism täielikult hukka mõista. Jeremy Bentham oli üks vähestest kes mõistis, et huvide võrdse arvestamise printsiip kehtib ka teiste liikide kohta samamoodi nagu see kehtib ka meie kohta. Kõrgem intelligentsustase ei anna ühele võimu teise üle, kes on vähemal määral intellektuaalsete võimetega. Kannatuse ja nautimise võime ei ole vajalik, vaid on ka piisav tõestamaks, et igal olendil on huvid, näiteks loomadel on huvi mitte haiget saada ja valu tunda. Kui olend kannatab siis on see piisav põhjus sellega arvestada. Võrdsuse printsiip nõuab, et iga olendi kannatusi võetakse võrdselt arvesse, arvestamata mis olendiga on tegu.
Vaimne võimekus määrab inimese elukvaliteedi. Vaimsel võimekusel on turuväärtus, kuivõrd just haridus ja töökoht sellest sõltuvad. C.Capron ja M.Duyme uurisid lapsi erinevatest sotsiaalsetest gruppidest, erinevates perekondadest ning kõrgema ja madalama IQ-ga vanemate lapsi ning leidsid, et IQ punktide vahe võis lastel ulatuda 11-12 punktini. Viimasel ajal on tähtsustatud eelkooliiga ja lasteasutuse osa lapse arengus. Selge on asjaolu, et lasteasutuses võib laste intelligentsustase tõusta, kuid vaieldakse selle üle, mis asjaoludel ja millises mahus see toimub. Üks olulisi tegureid on lasteasutuse õppekava, kuid peale selle on ka teisi tähtsaid faktoreid, mis võivad oluliselt mõjutada tööd lastega. Nendeks on lastega tegelejate ametialane kompetentsus, haridus ja eriti töö kvaliteet, mis on kahe eelneva faktoriga tihedalt seotud. Uuringutest tuleb välja intellektuaalse arengu väga tugev seos haridusega ja koolis edasi jõudmisega
ka intelligentsus teste. Tulemused näitasid, et temaatiline fantaasiamäng aitab oluliselt kaasa IQ suurenemisele. Oluline osa korrelatiivsete uurimuste läbiviimisel on J. Johnsonil. Johnson liigitas vabamängud kolme rühma, mida ta nimetas vastavalt mäng ilma fantaasiata, üksikmänguks või kõrvmänguks ja sotsiaalseks fantaasiamänguks. Johnson teeb uurimusest järelduse, et kujutlusmängu mängimiseks on hädavajalik teatav intelligentsustase. Ainuüksi intelligentsus ei ole veel piisav tingimus mängu jaoks, selleks on vaja ka divergentset mõtlemist. Divergentsete ideede teke võib olla sotsiaalse kujutlusmängu põhjus või ka tulemus. Mäng ja lapse sotsio-emotsionaalne areng Lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalses kui kognitiivses arengus. Teoreetiline käsitlus: J. Piaget (1965) seisukoht, mille
hingamisaparaadi all veeta. Kui need lapsed ise hingama hakkavad (või kui tegid seda juba algusest peale) võivad kopsude hilisema arengu või nikotiini laastava mõju tõttu neid edaspidi hingamisprobleemid saata. Lapsed on astmale väga vastuvõtlikud. Neil on ka kahe- või isegi kolmekordne risk surra imikute äkksurma. Ajutegevust Rasedusaegne suitsetamine mõjutab beebi aju terve tema elu. Lastel võivad esineda õpiraskused, käitumisprobleemid ja suhteliselt madal intelligentsustase. Hiljutised loomkatsed näitavad, et emaüsasse jõudev nikotiin võib muuta beebi edaspidises elus sõltuvusele vastuvõtlikuks. Teismelisena piisab sõltuvusse sattumiseks paarist sigaretist. Mida saan ma ise teha? Kogu selle sünge statistika taga peitub uskumatu võimalus: suitsust loobudes teed sa oma lapsele suure kingituse. Mida varem loobud, seda parem. Ideaalis peaksid sa juba enne viljastumist suitsust loobuma. Esiteks on sul kergem rasestuda (suitsetamine vähendab
bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik seda ei saa osadeks lahutada eugeenika inimene on hakanud alla käima ja midagi on vaja ette võtta, et seda pidurdada; hakkas ilmnema, et tervishoid ja toit hakkasid paranema ja ellujäämine oli suurem -> see viib ühiskonna üldist arengut alla, kuna inimesed, kes oleks pidanud surema, jäid ellu; mida rohkem lapsi seda väiksem intelligentsustase IQ - intelligentsuskoefitsent. W. Stern 20.saj alguses. IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100. Üldintelligentsus: g-faktor mida kõrgem on üldintelligentsus, seda kiiemini ja paremini saab inimene hakkama erinevate ülesannetega. R.B.Cattell Liikuv fluid võime toime tulla varem mitte kogetud probleemidega uutes olukordades Kristalliseerunud oskust oma teadmisi rakendada õiges kontekstis Intelligentsustestid: alusepanija Alfred Binet
bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik – seda ei saa osadeks lahutada eugeenika – inimene on hakanud alla käima ja midagi on vaja ette võtta, et seda pidurdada; hakkas ilmnema, et tervishoid ja toit hakkasid paranema ja ellujäämine oli suurem -> see viib ühiskonna üldist arengut alla, kuna inimesed, kes oleks pidanud surema, jäid ellu; mida rohkem lapsi seda väiksem intelligentsustase IQ - intelligentsuskoefitsent. W. Stern 20.saj alguses. IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100. Üldintelligentsus: g-faktor – mida kõrgem on üldintelligentsus, seda kiiemini ja paremini saab inimene hakkama erinevate ülesannetega. R.B.Cattell Liikuv – fluid – võime toime tulla varem mitte kogetud probleemidega uutes olukordades Kristalliseerunud – oskust oma teadmisi rakendada õiges kontekstis Intelligentsustestid: alusepanija Alfred Binet
kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada genotüübiks,selle informatsiooni realiseerimisel tekkivaid ja avalduvaid kehalisi ja käitumuslikke eripärasid isengi fenotüübiks. Tänapäeval on selgunud et paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud ( muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp, isegi intelligentsustase eeldusel , et selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused) .Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani
Suurem osa geene on mittetegusad ehk ei oma tähtsust käitumises, omadustes, või avaldavad mõju hiljem. Järglastele päranduvad tunnuste avaldumist mõjutavad geenid. Pärislikkusinfo individuaalne komplekt on genotüüp, selle info reliseerimisel avalduvad eripärad on fenotüüp. Paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud- muusikaline kuulmine, koordinatsioon, temperament jne, isegi intelligentsustase- kui selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused. Ka kõrgema närvitalitluse tüüp- erutus- ja pidurdusprotsesside omadustena. Ühe protsessi domineerimine võib kujuneda psüühiliseks omaduseks. Enamvähem tasakaalustatud osakaal on sotsiaalsel ja bioloogilisel vahekorral seoses pärilikkusega. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES - isendi areng munarakust kuni loomuliku surmani. * embrüogenees e looteline areng * juveniilne arenguaste, st lootejärgne sünnist suguküpsuseni *
lähenemine on võimalik, kui suuta piisavalt hästi isiku ühiskonnaohtlikku seisundit tuvastada, siis miks mitte. Henry Goddard (1866 1957) on USA psühholoog + IQ test inglise keelde + tugev päriliku mõju tunnistaja. On leitud, et keskmisel kurjategijal on madalam IQ kui normikuulekal kodanikul. On ka teatud IQ tase, millest madalamaga ei saa enam isik kuritegusid toime panna. On kuritegude liigid, mille puhul kuriteo toimepaneja intelligentsustase on keskmisest selgelt kõrgem. IQ on üpris tugevasti kaasa sündinud nähtus. IQ ei sõltu ainult bioloogilistest faktoritest, vaid ka üleskasvamise keskkonnast. Bioloogilises koolkonnas uuritakse ka sugupuusid ja vaadatakse sugupuude puhul võrdlusi. Võrreldakse ühte sugupuud teisega. Vaadatakse, et kui on kuritegelikud käitumised tuvastatavad, siis selles sugupuus on põlvkondades rohkem kuritegelikku käitumist näha, kui teistes sugupuudes,
kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada genotüübiks,selle informatsiooni realiseerimisel tekkivaid ja avalduvaid kehalisi ja käitumuslikke eripärasid isengi fenotüübiks. Tänapäeval on selgunud et paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud ( muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp, isegi intelligentsustase eeldusel , et selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused) .Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. 14 Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani
annaabi.ee 
