tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta isesisev asutus. 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Haldusorgani pädevus pädevus väjendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Pädevuse liigid on: reaalpädevus; territoriaalpädevus; funktsionaalne pädevus; instantsiline ehk astmeline pädevus. 5. Haldustoimingute liigitu oma sisult võib haldustomingud liigitada kahte suurde kategooriasse: õigustoimingud ja reaaltoimingud. Üks osa toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa tominguist sellist toimet ei oma. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus(nt liiklusummikute kõrvaldamine)reaaltoimigud ei ole suunatud õigussuhete loomisele.. Teine liik on nn teatamistoimigud (teated, hoiatused, kutsed)
· Koht haldusorganite süsteemis- institutsionaalne · Pädevus peab olema õiguslikult määratletud- funktsionaalne Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) Kohahaldusorganid (maavalitsus) Monokraatsed (Vabariigi President, minister) Kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline e. asutuseline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. Avaliku halduse kandja omandab õigusvõime õiguskorras, talle on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi
organil oma h tegevuse valdkond, kus teostavad h funktsioone kogu riigi ulatuses; N: ministeeriumid) alusel. Pädevus Väljendab halduskandjate ja h org õ ja kohustuste mahtu. Täpne kindlaksmääramine oluline nii h efektiivse toimimise mõttes (muidu võib tekkida dubleerimine või tühikud) kui ka isikute suhtes (kelle poole pöörduda). Liigid: · Reaalpädevus · Territoriaalpädevus ruumiline · Instantsiline ehk astmeline rajaneb h org hierarhilisel süsteemil; reguleerib küs kas ja millistel eeldustel võib kõrgemal astmel asuv organ teha otsuseid alluvate organite suhtes. Oluline vaidemenetluste puhul. · Funktisonaalne pädevus h org sisemine töökorraldus ehk ül jaotus ametnike vahel. Annab vastuse küs, millised ül 1 või teine ametnik täidab. H org saab liigitada ka pädevuse alusel:
Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja organiosaks. IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet. Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse. Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond. Instantsiline pädevus: milline hierarhia tasand langetab otsuse, näiteks, millal tohib minister isiklikult sekkuda või §149 kohtu pädevused. Funktsionaalne pädevus: pädevus organi sees ehk millises osas võib organ oma abilistele ära delegeerida teatud sisemised otsustusülesanded. V Muud mõisted Haldusekandja: juriidiline või füüsiline isik, kellel on avaliku halduse ülesanne antud. Koos ülesandega tuleb ka pädevus.
! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? � IV teema: pädevus pädevus – riigikorralduslikus tähenduses – milline isik (organ) on loodud täitma üht või teist avalikku ülesannete Pädevuse liigid (Mauren HÕ §1 III on pädevuste kohta): * esemeline ehk sisuline– sisulised ülesanded, mille eest organ vastutab * territoriaalne – millise piirkonna eest organ vastutab; ruumiline tegevus valdkond * instantsiline – hierarhia puhul, siis milline tasand on pädev konkreetse juhtumiga tegelema * funktsionaalne – ainult organi juhil on õigus midagi teha Loeng 9.03.2017 Lektor riigisekretär : Heiki Loot Slaidid tulevad hiljem ÕISi üles Liikumine põhiseaduse teksi järgi RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS PS stuktuur Ekskurss: Võimude lahusus
Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid.. Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Pädevus: Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk? Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H
Pädevuse piiritlemise probleem ei ole formaalne, vaid sügavalt praktilise tähtsusega. Võib välja tuua järgmised pädevuse liigid: 4 ametiasutustele - Reaalpädevus – selle määrab ära vastav haldustegevuse ala, haldusülesannete sisu. Reaalpädevus reguleerib seda, millised ametiasutused milliseid ülesandeid täidavad. - Territoriaalpädevus – kehtestab ametiasutuste pädevuse ruumilised piirid. - Instantsiline pädevus ehk astmeline pädevus. Rajaneb ametiasutuste hierarhilisel süsteemil. Reguleerib küsimust kas ja millisel eeldusel võib kõrgemal astmel asuv ametiasutus teha otsuseid alluvate ametiasutuste suhtes. - Funktsionaalne pädevus – kujutab endast ametiasutuse sisemist töökorraldust, ülesannete jaotamist ametnike vahel. Avalik-õiguslik juriidiline isik Oluline tunnus, kuidas eristada eraõiguslikust juriidilisest isikust on avalik-õigusliku juriidilise isiku loomise kord
reguleerimine aitab ära hoida tegevuse dubleerimist. See tõstab ka kodanike usaldusväärsust riigi vastu ning õiguskindluse kasvu. Seega tõstab pädevus üldiselt haldustegevuse efektiivust. Näiteks KOV pädevus – kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega mõne teise isiku kätte, lahendatakse KOV poolt. Pädevuse liigid Reaalpädevus – pädevus seoses ülesande valdkonnaga Territoriaalpädevus – pädevus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil Instantsiline pädevus – kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus – milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused).
kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Organisisene organisatsioon Juhataja (monokraatne, kollegiaalne) Struktuuriüksused ametikoht Pädevus Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. Haldusorgan: Teeb haldusekandja teovõimeliseks. Tegutseda saavad ainult inimesed, kes realiseerivad haldusekandja õigusi ja kohustusi. Haldusekandja Halduse kandja Inimesed Organ
reguleerimine aitab ära hoida tegevuse dubleerimist. See tõstab ka kodanike usaldusväärsust riigi vastu ning õiguskindluse kasvu. Seega tõstab pädevus üldiselt haldustegevuse efektiivust. Näiteks KOV pädevus kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega mõne teise isiku kätte, lahendatakse KOV poolt. Pädevuse liigid Reaalpädevus pädevus seoses ülesande valdkonnaga Territoriaalpädevus pädevus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil Instantsiline pädevus kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused).
reguleerimine aitab ära hoida tegevuse dubleerimist. See tõstab ka kodanike usaldusväärsust riigi vastu ning õiguskindluse kasvu. Seega tõstab pädevus üldiselt haldustegevuse efektiivust. Näiteks KOV pädevus kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega mõne teise isiku kätte, lahendatakse KOV poolt. Pädevuse liigid Reaalpädevus pädevus seoses ülesande valdkonnaga Territoriaalpädevus pädevus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil Instantsiline pädevus kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: · Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused).
otsustama. Pädevuse liike on järgmisi: Olulisemad Reaalpädevus haldustegevuse ala on määrab haldustegevuse sisu. Millised ametiasutused milliseid ülesandeid täidavad nt side, transport Territoriaalpädevus kehtestab ruumilised piirid. Millisel territooriumil milline ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama. Instantsiline pädevus e astmeline pädevus rajaneb ametiasutuse astmelisel süsteemil. Kas ja millistel eeldustel võib kõrgemal seisev ametiasutus teha otsustuse alluvate ametisasutuste suhtes. Funktsionaalne pädevus ametiasutuste sisemine töökorraldus, ülesannete jaotamine ametnike vahel. Milliseid ülesandeid üks või teine ametnik peab täitma. § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik
ülejäänud kohaliku elu küsimustest. Võib välja tuua järgmised pädevuse liigid: 1) reaalpädevus. Selle määrab ära vastav haldustegevuse ala, haldusülesannete sisu. Reaalpädevus reguleerib seda, millised ametiasutused milliseid ülesandeid täidavad (ehitus, side, haridus, transport jne.); 2) territoriaalpädevus. Kehtestab ametiasutuste pädevuse ruumilised piirid ning annab vastuse küsimusele, millisel territooriumil milline ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama; 3) instantsiline pädevus ehk astmeline pädevus. Rajaneb ametiaasutuste hierarhilisel (astmelisel) süsteemil. Reguleerib küsimust, kas ja millistel eeldustel võib kõrgemal astmel asuv ametiasutus teha otsuseid alluvate ametiasutuste suhtes; 4) funktsionaalne pädevus. Kujutab endast ametiasutuse sisemist töökorraldust, ülesannete jaotamist ametnike vahel. Annab vastuse sellele, milliseid ülesandeid üks või teine ametnik peab täitma.
ülejäänud kohaliku elu küsimustest. Võib välja tuua järgmised pädevuse liigid: 1) reaalpädevus. Selle määrab ära vastav haldustegevuse ala, haldusülesannete sisu. Reaalpädevus reguleerib seda, millised ametiasutused milliseid ülesandeid täidavad (ehitus, side, haridus, transport jne.); 2) territoriaalpädevus. Kehtestab ametiasutuste pädevuse ruumilised piirid ning annab vastuse küsimusele, millisel territooriumil milline ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama; 3) instantsiline pädevus ehk astmeline pädevus. Rajaneb ametiaasutuste hierarhilisel (astmelisel) süsteemil. Reguleerib küsimust, kas ja millistel eeldustel võib kõrgemal astmel asuv ametiasutus teha otsuseid alluvate ametiasutuste suhtes; 4) funktsionaalne pädevus. Kujutab endast ametiasutuse sisemist töökorraldust, ülesannete jaotamist ametnike vahel. Annab vastuse sellele, milliseid ülesandeid üks või teine ametnik peab täitma.
annaabi.ee 
