Geenitehnoloogia Insenergeneetika DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine in vitro ja siiramine kromosoomi,plastiidi või viirusesse. Eelduseks rekombinantse DNA loomine so. DNA molekul,mis koosneb eri liigi DNA juppide ühendusest.(1970) restiktaasid bakterites leiduvad ensüümid mis tagavad neile nn ,,immuunsuse" viiruste vastu lõigates nende DNA juppideks. · Bakterid omavad võõra DNA vastu nn R/M süsteemi
muutumine Suguline paljunemine- vajalik kaks erisoost vanemorganismi,sellel puhul on muutlikus kõige suurem(pealuss,meriroos,kodukass) Mitte suguline paljunemine-vegetatiivne ja eoseline Vegetatiivne paljunemine on näiteks pooldumine,pungumine,hulgijagumine(metsmaasikas,naat,kartul) Eoseline on levinud algloomadel,seentel ja taimedel.(kuuseriisikas,sõnajalg) Inimese sugu määratakse viljastumisel Geeniteraapia korral asendatakse organismis vigane geen normaalsega. Tehnogeneetika -ehk insenergeneetika on geneetika haru, kus kasutatakse organismide pärilikkuse muutmiseks geenide siirdamist organismil Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sagelikantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) muutlikust saab uurida kaksikutel
produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mida juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks
Tüvirakkude eristamine: 1)arenguvõime järgi, 2)päritolu järgi 1)totipotentne- võib areneda mis tahes rakutüübiks, anda aluse organismi arelgule, 2)pluripotentne- võib areneda mis tahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks, 3)multipotentne- võib areneda ainult teatud kudede rakkudeks Geenitehnoloogia- DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri; Rakendused: 1)insenergeneetika, 2)tehnogeneetika Transgeensed organismid- organimsid, kelle pärilikkust on muudetud sellega, et nende genoomi on viidud teiste organismide geene Kasutamine: 1)mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks, 2)loomadest tehaks inimesele organidoonorid, 3)transgeensetel kultuurtaimedel on suurendatud nende kindlust väliskeskkonnale,saagikust ning säilivust, ka maitseomadusi.
hüdrolüüsi spetsiifilise koha pealt, moodustub funktsionaalne tRNA Ribonukleaas P koosneb valgulisest osast ja RNA-st 1983 a Ribonukleaas P-st isoleeritud RNA oli võimeline teostama katalüüsi Katalüütiline RNA ehk ribosüüm Tänapäevaks teada palju erinevaid ribosüüme "RNA maailma" mudel esimesteks isereplitseeruvateks ja spetsiifilist katalüüsi vahendavateks molekulideks võisid olla RNA-d Ensüümide modifitseerimine Kaasaegne insenergeneetika pakub hulgaliselt võimalusi: Suunatud mutagenees, otsitakse: uudne substraadi spetsiifilisus kõrgendatud stabiilsus erinevate keskkonnatingimuste suhtes eelkõige pakub infot katalüüsi molekulaarsete mehhanismide kohta Hübriidsed valgud liitvalgud (ingl. fusion proteins) Probleem primaarstruktuuri järgi ei osata veel ennustada valgu ruumilist struktuuri Katalüütilised antikehad ehk absüümid aktiveeritud kompleksi
Seejuures põhinevad biotehnoloogia teadmised geenide, valkude, rakkude ja isegi tervete elusorganismidega manipuleerimisel. Biotehnoloogia abil otsitakse lahendusi probleemidele agrikultuuris, bioenergeetikas, materjaliteaduses, nanotehnoloogias, meditsiinis ja regeneratiivses meditsiinis.Biotehnoloogilised saavutused võimaldavad seejuures kiiremat diagnoosi, paremat ravi ja haigusi ennetavat praktikat. 7. Geenitehnoloogia - ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenitehnika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.Geenitehnoloogia seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning in vitro (katseklaasis) töötlemises. Sellele järgneb töödeldud lõikude siirdamine, kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse.Geenitehnoloogia tekkimise oluliseks baasiks oli rekombinantse DNA metoodika loomine, mis omakorda sai
regeneratiivses meditsiinis. Biomeditsiin kasutab biotehnoloogilisi teadmisi muteerunud geenide, denatureerunud ja fuktsiooni kaotanud valkude ning patoloogiliste kudede eristamisel.Biotehnologilised saavutused võimaldavad seejuures kiiremat diagnoosi, paremat ravi ja haigusi ennetavat praktikat. Biotehnoloogia alustala on DNA ja valdav osa manipulatsioone viiakse läbi nukleiinhapete tasandil. Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenitehnika ehk geenimanipulatsioon seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning in vitro töötlemises. Sellele järgneb töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia tekkimise oluliseks baasiks oli rekombinantse DNA metoodika loomine, mis omakorda sai alguse tänu restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamisele bakterites 1970. aastal. Restriktaasid lõhuvad DNA molekuli
Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil avastada komplementaarse jarjestusega loike uuritavas DNA voi RNA molekulis. DNA kloonimine -uhe DNA fragmendi alusel on voimalik sunteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. DNA fragmendi nukleotiidide jarjestuse maaramine (sekveneerimine-ingl k. sequencing), mis voimaldab maaratleda geenide NH-lise koostise, nende tapse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. Insenergeneetika -geenide DNA jarjestuse muutmine ja muudetud geenide voi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni-ehk piiravad ensuumid 1970. a. avastati, et paljudel bakteritel on omadus lohustada bakterirakku tunginud voorast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks. Ensuume e nukleaase, mille abil viiruste DNA lohkumine toimus hakati nimetama restriktsiooniensuumideks, kuna nad olid maaravaks teguriks sellise nahtuse puhul nagu
võimalik teatud NH- järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lõike uuritavas DNA või RNA molekulis. 3)DNA kloonimine ühe DNA fragmendi alusel on võimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. 4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine e sekventeerimine, mis võimaldab määrata geenide NH-lise koostise, nende täpse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. 5) Insenergeneetika- geenide DNA järjestuse muutmine ja muudetud geenide või uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. 34.DNA kloonimise mõiste Isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks DNA kloonimise all mõistame teatud DNA lõigu paljunemist .Selleks kasutatakse isepaljunevaid süsteeme või polümeraas- ahelreaktsiooni. Isepaljunevate süsteemidena kasutatakse bakterite plasmiide või viiruseid-bakteriofaage.Vajalik DNA lõik
41. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav klooniminesomaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 42. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Vt ka embrüonaalsed, nabaväädivere ja täiskasvanu tüvirakud. 43. Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund. 44. Geenitehnoloogia (tehnogeneetika, insenergeneetika) molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 45. Geenivektor (geenisiirdaja) rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 46
rakendusvõimalused moodsa biotehnoloogia baasil. Need tehnoloogiad võimaldavad sekkuda organismide paljunemise ja arengu protsessidesse ning pärilike omaduste kujunemisse embrüote, rakkude ja geenide tasemel. Uued biotehnoloogiad hakkasid jõudsalt arenema alates 1970. aastate algusest. Need saab jagada kahte põhitüüpi: raku- ja embrüotehnoloogiad ning geenitehnoloogiad. 2 GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia (ehk insenergeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Osa geenitehnoloogilisi meetodeid piirdub DNA uurimisega. Geenitehnoloogia tekke lähtekohaks oli rekombinantse DNA metoodika loomine (Joonis 1). Rekombinantseks DNA-ks nimetatakse DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärist DNA-fragmendid. Selle metoodika eelduseks oli omakorda
avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis. (3) DNA kloonimine- ühe DNA fragmendi alusel on vôimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. (4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine (sekveneerimine- ingl k. sequencing), mis vôimaldab määratleda geenide NH-lise koostise, nende täpse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. (5) Insenergeneetika- geenide DNA järjestuse muutmine ja muudetud geenide vôi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. 3. Mis on restriktaasid? Restriktaasid (sait-spetsiifilised endonukleaasid) on ensüümid, mis lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi. 4. DNA kloonimine, millised on isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks. DNA kloonimise all môistame teatud DNA lôigu paljundamist. Selleks kasutatakse
Gastrula (karikloode) - enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Geen - DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund. Geenisiirdaja - vt. geenivektor. Geenitehnoloogia (tehnogeneetika, insenergeneetika) - molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia - molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geeniteraapia (geenravi) - geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või
tekkivate saasteainete koguste vähendamiseks tselluloosimassi tootmisel paberitööstuses. Samu seeneliike saab kasutada tselluloosimassi valgendamiseks. Valgemädaniku tekitajaid saab kasutada ka mõningate ohtlike jäätmete detoksifitseerimiseks. · Hiigelsuurest seente maailma liigilisest koosseisust tuntakse ning osatakse kasutada tänapäeval alles tühiselt väikest osa. Lisanduvad lõpmata suured insenergeneetika võimalused seenemaailmades. Puidu mikrobioloogial on tohutusuur arenguperspektiiv.
Suguluseta (0%)- risk 0%, kolmas põlvkond (12,5%)- risk 15%, teine põlvkond (25%)- risk 30%, esmapõlvkond (50%)- risk 45%, erimunakaksikud (50%)- risk 60%, ühemunakaksikud (100%)- risk 85% 6. PPT 1. Geneetiline doping 2. Biokunst transgeenne kunst (ingl. Transgenic art)- Võimalused konstrueerida ebanormaalsete omadustega järglasi (monstrumeid). Näiteks sinised tomatid või helenduvad kalad ja imetajad. jms 3. Insenergeneetika olemus 1. Rekombinantse DNA tehnoloogiad - Plasmiidid - Restriktaasid - Transgeenid 2. Geenide kloonimine - Kloonimisvektorid - Genoteegid ja kloniteegid 3. Geeniraamatukogud - Genoteegid - Klonoteegid 4. Transposoonid 4. Transgeenne tehnoloogia
Rakenduslik bakteriaalne geneetika meditsiinis Mikrobiaalsed (mitte ainult!) nukleiinhapped leiavad kasutamist 4 suuremas valdkonnas: § Nukleiinhapeta alusel haigusetekitaja või teatud omadustega mikroobi (näiteks - mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis. § Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. § Mokekulaarne kloneerimine (kloonimine) - insenergeneetika, mille abil muuta bakterite omadusi. § DNA vaktsiinid Kloneerimine § Molekulaarne kloneerimine - raku DNA isoleerimine, identifitseerimine, muutmine ja viimine mistahes elusraku kromosoomi (DNA- sse). § Peamiseks molekulaarse kloneerimise objektiks on bakterid, seened. § Raskeim etapp on DNA-s oleva vajaliku geneetilise info desifreerimine, bakteriaalsesse DNA-ss viimine on "suhteliselt" standardne - kloneerimine § Spetsiaalsed bakterid, sagedamini E
tide abil avastada komplementaarse järjestusega lõike uuritavas DNA või RNA molekulis. 3) DNA kloonimine - ühe DNA fragmendi alusel on võimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. 4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine e sekveneerimine, mis võimaldab määratleda geenide NH-lise koostise, nende täpse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. 5) Insenergeneetika- geenide DNA järjestuse muutmine ja muudetud geenide vôi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni- ehk piiravad ensüümid 1970. a avastati, et paljudel bakteritel on omadus lõhustada bakterirakku tunginud võõrast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks. Ensüüme e nukleaase, mille abil viiruste DNA lõhkumine toimus hakati nimetama restriktsiooniensüümideks, kuna nad olid
pardale. Enamus tunnistajad kirjeldavad sündmusi peaaegu ühesuguse stsenaariumi järgi. Sooritatakse inimese meditsiiniline läbivaatus ja vahel sisestatakse inimesele mitmeid instrumente, millega tihti kaasneb trauma või valu. Väga sageli tehakse just günekoloogilisi läbivaatusi. Mõnede juhtumite korral on isegi eemaldatud inimloode. Tuntud UFO-uurija Budd Hopkins arvab seda, et maaväline sugu püüab rikastada või isegi säilitada end insenergeneetika abil. ,,Juba Põhjala juttudes ilmneb haldjate tegutsemiste põhjus inimeste seas. Vanadel aegadel nähti tulnukaid haldjatena. Nad hoiavad alal ja täiustavad oma rassi. Nad varastavad inimlapsi selleks, et neid koos elfidega üles kasvatada ja nendega liituda. Nad saavad ka abi inimestelt, kes imetavad nende enda järglasi ja hoolitsevad võõraste laste eest." Arvatakse seda, et inimese kehal olevad armid ja mäluaugud inimröövile eelnenud ja järgnenud
pardale. Enamus tunnistajad kirjeldavad sündmusi peaaegu ühesuguse stsenaariumi järgi. Sooritatakse inimese meditsiiniline läbivaatus ja vahel sisestatakse inimesele mitmeid instrumente, millega tihti kaasneb trauma või valu. Väga sageli tehakse just günekoloogilisi läbivaatusi. Mõnede juhtumite korral on isegi eemaldatud inimloode. Tuntud UFO-uurija Budd Hopkins arvab seda, et maaväline sugu püüab rikastada või isegi säilitada end insenergeneetika abil. ,,Juba Põhjala juttudes ilmneb haldjate tegutsemiste põhjus inimeste seas. Vanadel aegadel nähti tulnukaid haldjatena. Nad hoiavad alal ja täiustavad oma rassi. Nad varastavad inimlapsi selleks, et neid koos elfidega üles kasvatada ja nendega liituda. Nad saavad ka abi inimestelt, kes imetavad nende enda järglasi ja hoolitsevad võõraste laste eest." Arvatakse seda, et inimese kehal olevad armid ja mäluaugud inimröövile eelnenud ja järgnenud
pardale. Enamus tunnistajad kirjeldavad sündmusi peaaegu ühesuguse stsenaariumi järgi. Sooritatakse inimese meditsiiniline läbivaatus ja vahel sisestatakse inimesele mitmeid instrumente, millega tihti kaasneb trauma või valu. Väga sageli tehakse just günekoloogilisi läbivaatusi. Mõnede juhtumite korral on isegi eemaldatud inimloode. Tuntud UFO-uurija Budd Hopkins on oma pika uurimuse jooksul avastanud, et maaväline sugu püüab rikastada või isegi säilitada end insenergeneetika abil. Arvatakse seda, et inimese kehal olevad armid ja mäluaugud inimröövile eelnenud ja järgnenud sündmuste vahel tõendab tulnukate inimröövi tõelisust. Neid sündmusi mäletatakse enamasti ainult hüpnoosi ajal. Ilmselt kõige tuntum juhtum tulnukate inimröövide „ajaloost“ on Betty ja Barney Hilli juhtum 1961. aastal, mida pikemalt uurisime juba eespool. See jääb ka kõikide kaasavõtmisjuhtumite eellaseks. Tulnukate korraldatud inimröövid näitavad inimestele nende
annaabi.ee 
