insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001. Taimekaitses nimetatakse pestitsiidideks preparaate, mida kasutatakse taimekahjustajate, taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohu tõrjeks. Fungitsiide tarvitatakse taimehaigusi tekitavate seente tõrjeks, bakteritsiide bakterite tõrjeks, herbitsiide umbrohutõrjevahenditeks ning insektitsiide putukate tõrjeks. (Leivategija 1982, lk 4,5,24) 1995.aastal kasutati kõige vähem pestitsiide Eestis (kokku 0,16 kg/ha), kõige rohkem aga Taanis (1,72 kg/ha). Rohkesti taimekaitse preparaate tarvitati ka Saksamaal (1,05kg/ha), vähem aga Iirmaal ja Soomes, kus vastav näitaja jäi alla poole kilogrammi hektarile. Eestiga samal tasemel olid Läti ja Leedu, kelle pestitsiidide kasutus oli samuti väike. Populaarseim preparaat 1995.aastal oli herbitsiid, mida nt Taanis kasutati üle 1 kg/ha
Mittemetallid ja nende omadused Mis on mittemetall? - Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole ______________metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4- _8___ elektroni. Mis siis iseloomustab mittemetalle? Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea _elektri ega soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja ü...
b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009 Kahjurikindlad taimed (Bttaimed) Kahjurikindlad sordid on levikult teine GMpõllukultuuride tüüp (20% GMpõllukultuuridest) Taimedes sünteesitakse teatud putukatele või nende vastsetele mürgiselt mõjuvat valku e toksiini(Bttoksiini) Oli leiutatud selleks, et asetada keemilisi insektitsiide Näide: Cry1grupi toksiinid on ohtlikud ainult liblikatele Cry3grupi toksiinid aga mardikalistele Mitme tunnusega taimed Mitme tunnusega e liidetud tunnustega GMpõllukultuurid see tähendab, et ühte taime on koondatud kaks või enam tunnust. Praegu on kasutusel kahe ja kolme tunnusega GMsordid, mis on ühekorraga nii herbitsiidi kui ka kahjurikindlad. Haigusekindlad taimed Viirusresistentne taim saadakse haigust põhjustava viiruse üksikute
päikesepatareides, elektrijaamades jne. · Fosfor. Sõna ise tähendab valgusekandjat. Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn. valge fosfor pimedas helendas. Kokku on fosforil 11 erimit, nende seas punane, violetne, must jne, igal neist erinevad omadused ja kasutusalad. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide - tiofoss ja klorofoss. Gallium- ja indiumfosfiidid on pooljuhid. Elusorganismides soodustavad nad süsivesikute ainevahetust ja osalevad organismi ainevahetuses. · Arseeni leidub inimeses ja teda peetakse "eluelemendiks", sest ta on vajalik hemoglobiini sünteesiks, stimuleerib vereloomet ning osaleb ainevahetuses. Samas saadakse arseenist ründemürke ning ka teisi mürkaineid, sealhulgas insektitsiide.
Insektitsiidid Keemilised preparaadid kahjulike putukate hävitamiseks. Kasutatakse väliselt, toiduga või hingamiselundite kaudu toimivaid aineid. Tuntumaid ja tõhusamaid insektitsiide on DDT. Selle kasutamine on enamikus maailma riikides keelatud. Huumuse teke Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine
taimede saamiseks? a) Agroinfektsioon Agrobacterium tumefaciens-i abil b) Laser vahendatud geeniülekanne c) Liposoom vahendatud geeniülekanne d) DNA mikroinjektsioon taimerakkudesse e) Biolistika (geenipüss) 5. Kui võrrelda taimekasvatuses kasutatavaid putukatõrjevahendeid, siis milliste insektitsiidide toimespekter on kitsam võimaldades rakendada täpselt suunatud kahjuritõrjet teatud kindlate putukaröövikute vastu? a) Bioloogilisi insektitsiide b) Keemilisi insektitsiide 6. Tööstusliku fermentatsiooni puhul kasvatatakse bioprodukte põhiliselt perioodilises ehk batch kultuuris. Millised järgnevatest omadustest iseloomustavad perioodilise kultuuri abil saadud produkte? a) Produkti kvaliteet ja omadused on samad kogu tootmistsükli vältel b) Vajadus pideva steriliseerimise järgi c) Suhteliselt väike infektsioonide ja mutatsioonide oht d) Produkti kvaliteet ja omadused kõiguvad teatud määral
Referaat Kaspar Vitsur 9.a klass 2006. õ.a. Fosfori omadused . Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn valge fosfor pimedas helendas. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide tiofoss ja klorofoss. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta süttib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Üks kümnendik grammi fosforit on juba inimesele surmav. Teisest küljest aga on fosfor elusorganismi koostisosa, milleta ei saa eksisteerida loomad ja inimene
Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust. Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused. Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või täiskasvanud putukad. Olenevalt kahjuri liigist ja võimaliku kahjustuse suurusest tuleb valida insektitsiid, selle kulunorm ning pritsimise ajastus. Insektitsiide kasutatakse rohkem puu- ja köögiviljakasvatuses, kuid ka rapsi- ja teraviljakasvatuses. Eriti kahjuriterohketel aastatel tuleb pritsimist korrata mitu korda. Fungitsiidid - seenhaiguste tõrjevahendid Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavaid vahendeid nimetatakse fungitsiidideks. Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt
lehtedel. Kollane piirkond on üle lehe laiali või on piiritletud ribadena piki leheroode. Sellel viirusel on lai vaheperemeestaimede hulk ja taimemahla ning seemnetega ei levi. MBYMV viiruse nakkuse levitajaks on valge kärbes. Kui nakkus on toimunud 75 päeva jooksul pärast külvi, siis on saagi vähenemine märgatav kuna nakatumine hiljem ei põhjusta saagi olulist langust. Tõrje: Kasvatada resistentseid sorte. Nakatunud taimed välja korjata ja põletada. Kasutada regulaarselt insektitsiide. 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Maailma eri paikades tuntakse kokku sojaoal 35 haigust. Haigused võivad vähendada tunduvalt saaki. 10 Taimehaiguste tõrje jaguneb: 1. Ennetavad meetmed kvaliteetsetelt taimedelt kogutud haigustevaba seeme ilma mehaaniliste vigastusteta. Valminult koristatud seeme. Seeme peab olema umbrohuvaba, kuna umbrohud võivad levitada mõningaid haigusi
Viljavaheldus 5 aastat. Väetamisel tuleb arvestada sellega, et kaunviljad vajavad kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi rohkem kui teraviljad. Lämmastikväetisi ei anta. Hernesaaki suurendavad mikroväetiste andmine. KÜLVIJÄRGNE HOOLDAMINE Pärast külvi tuleb põld rullida ja suuremad kivid koristada. Mullakooriku purustamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks soovitatakse hernepõldu enne tärkamist äestada. Kui hernekärsaka levik ja kahjustus on ulatuslik siis kasutada insektitsiide. Koristamine Herne seemned valmivad ebaühtlaselt nii taimel kui ka põllu eri osadel. Kui kasvuaasta on olnud soodne ja taimik ei ole lamandunud siis on võimalik saaki koristada kombainiga. Koristatakse kuiva ilmaga kui enamik kaunu on tõmbunud pruuniks ja seemned on kõvad. Kombainiga koristamisel tuleb jälgida et kombain oleks õigesti reguleeritud. Vastasel juhul enamik seemneid mehhaaniliste vigastustega mis langetab seemne kvaliteeti
See on ka põhjus, miks selle mõju keskkonnale on väike. Euroopa lambavill ei ole tavaliselt pärit intensiivsest lambakasvatusest. Kui lambavill imporditakse Uus-Meremaalt või Austraaliast, tuleb arvesse võtta transpordi mõju keskkonnale ning intensiivsemat lambakasvatust nendes riikides. Lambavillast tooted võivad sisaldada lisandeid, nt boraate ja sünteetilisi tugikiudusid. Kaitsevahenditega töötlemata vill on kerge saak koidele. Lambavilla koikindlaks muutmisel on vaja insektitsiide tavaliselt sulkofurooni, mis on mereorganismidele mürgine. Inimestele need lisandid ohtlikud ei ole. Lambavillsoojustus on ökoloogiline materjal ja lisaks väga heade tuletõkkeomadustega. Siiski on seda vaja kaitsta koiliblikate eest ja rakendada tuleb lisameetmeid soojustuskihi tuule- ja õhutihedaks muutmiseks, et hoida koivastsed soojustusest eemal. Kanepi- ja linakiud Kanepi- ja linakiusoojustuse toorainet, kanepit ja lina, on võimalik
Kasvatatakse paljusid eri kultuure, säilitatakse looduslikke alasid ja soodustatakse mitmekesise elustikuga servaalade teket. Teades, et paljud agroökosüsteemides toimivad protsessid on tootmisele kasulikud, püütakse neid võimalikult efektiivselt ära kasutada. Mahetootja peab loodust rohkem tundma, kui tavatootja ning oma tegevuse palju põhjalikumalt läbi mõtlema. Ei kasutata sünteetilisi väetisi ja pestitsiide (herbitsiide, fungitsiide ja insektitsiide) ega geneetiliselt muundatud organisme (GMO), soodustatakse elustiku mitmekesisust ja pööratakse suurt tähelepanu tootmise keskkonnasõbralikkusele. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Altieri, M. A. (1999). The ecological role of biodiversity in agroecosystems. – Agriculture, Ecosystems & Environment. Vol. 74, No. 1–3, pp. 19–31. 2. Benton, T.G., Vickery, J.A., Wilson, J.D. 2003. Farmland biodiversity: is habitat heterogeneity the key
neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kujul rakendamist, kus keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse võimalikult piiratud hulgal, et hoida taimekahjustaja populatsioon tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Seega
streptomütseedid toodavad ca 500 AB, neist praktikas kasutatakse ca 50 AB. · Need on sekundaarsed metaboliidid, mis on keemiliselt v. erinevad: aminoglükosiidid, beetalaktaamid, makroliidid, peptiidid, tetratsükliinid, ansamütsiinid jne. Mitmed streptomütseedid toodavad mitut erinevat AB. Lisaks antibakteriaalsetele Abdele sünteesivad streptomütseedid ka seente- ,viiruste- ja algloomade vastaseid AB, ja insektitsiide ja herbitsiide. · Huvitav on see, et paljudel streptomütseetidel paiknevad AB biosünteesi eest vastutavad geenid lineaarsetel plasmiididel. Lineaarsed plasmiidid pole bakteritel eriti levinud. Taimehaigused · Taimehaigusi põhjustavaid streptomütseete on vähe. S. scabies põhjustab kartulil ja suhkrupeedil kärntõbe. S. scabies't on mullas palju. Ta tungib noortesse mugulatesse silmade kaudu. Kärn, mis tekib on mugula vastureaktsioon haiguse leviku
põlluharimisviisidest erinevaid väetisi ning rohked põllumajanduslikud poliitilised võrgustikud). Karjakasvatus ei ole Bangladeshis väga tähtsal kohal. Veiseid ja pühvleid kasvatatakse küll suurtes kogustes, aga vaid tööloomadeks, kuna veis on hinduismi pühaloom. Põllumajanduse ohud keskkonnale Tootes 35.8 miljonit tonni (2000.a.) aastas, on riis Bangladeshi põhiline viljasaak. Viimasel ajal on hakatud aga kasutama liialt insektitsiide, mis on suureks ohuks nii põhjaveele kui ka õhule. (Hiljuti avaldatud artiklis kirjutati ka, et liigne putukatõrjete kasutamine peletab mesilasi, kes väidetavalt tolmutavad 1/3 maailma põllumajanduslikust viljasaagist). Bangladeshi Riisi Uurimise Instituut töötab praegu aga paljude rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kiiremas korras putukatõrjevahendeid põllumajanduses vähendada. Keskkonna ohud põllumajandusele
biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised,
biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu,
tüvele ja jämedamatele okstele. Talvitunud munadest väljuvad röövikud, kes 40 päeva vältel toituvad, närivad ära võrse tipu ja rullivad lehe kokku , mille tulemusena peatub kasv ja võrsete areng. Leherööviku munade hävitamiseks tuleb põõsaid enne pungade puhkemist töödelda keemiliste ja bakteriaalsete prearaatidega. Kui röövikuid on vähe, siis võib neid lihtsalt käsitsi ära korjata ja siis hävitada. Suurema kahjurite hulga puhul tuleb kasutada insektitsiide või siis peletavaid preparaate. 12 Kosmeetiline hooldus Tuhkurenelas kuulub nende enelate alla, mille õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Nendele on iseloomulik terve puhma võrsete teke. Näiteks on 10 aastasel taimel võrseid 30-60. Nendel enelatel eemaldatakse täielikult kõik (pärast 7-14 aasat) vanad võrsed ja igal aastal eemaldatakse välja läinud võrsed.
annaabi.ee 
