algprintsiibist. 27. Eksistentsialism filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. 28. Paradigma algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. 29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist
* Nihilism - Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. * Nominalism - teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. * Objektiivne 1. Tõeline, erapooletu; 2. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. * Ontoloogia - õpetus olemisest; uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. * Panteism - Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. * Paradigma - Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses. Üldine maailmavaade, millest antud
Milline oli vulgaarne materialism? · Samastas inimaju tegevust teiste organite tegevusega. Millised on 2 idealistide põhiväidet? · Esmane on idee, teadvus ja kõik ülejäänud maailm on selle idee loodud · Maailm ei ole tunnetatav - me ei või teada midagi konkreetset või õiget maailma kohta. Kuidas jagunevad idealistid? · Objektiivsed idealistid · Subjektiivsed idealistid Mida väidab objektiivne idealism? · Maailm luuakse mingi inimteadvusest erineva mõistuse poolt (jumal, absoluutne idee). Mida väidab subjektiivne idealism? · Maailm luuakse subjekti mõistuse poolt. Mida tähendab filosoofias subjekt? · Objekti vastandit · Objekti tunnetajat Millised on 4 idealismi ajaloolist vormi? · Antiikaja idealism · Keskaegne idealism= realism · Saksa klassikaline filosoofia · XX. saj. idealistlikud koolkonnad Milline on antiikaja idealismi põhiidee? · Antiikaja idealism vaatleb maailma,
transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 3 Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus.
3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
Ta tahtis olla eelkõige õpetaja ehk mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamusist. Tal oli oma akadeemia, mis tegutses 900 aastat ja selle mõju teaduse arengule on olnud tohutu. Tal oli kindel moraalne hoiak. Tema mõistuseteenimine muutus peaaegu, et koomiliseks. Platoni õpetuse arusaam on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast ehk subjektiivusest. Sest tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Mittetõeliseks pidas ta meeleliselt kogetavat ehk empiiriliseks – teadmised tulevad meelte kaudu (nägemine, maitsmine, kuulmine….). Tõeliseks pidas ta ideed ennast. Ainususe tunnetamine paljususes on Platoni kesksemaid teemasid. Tema arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. Platoni mõtlemist ülistav filosoofia on üleskutse teoretiseerida, analüüsida, otsida sügavamaid põhjusi vahetult ilmneva näilisuse taga. Ideed moraali alusena Platon on moralist
ainult mõtlemise abil. Protagorase relativism Protagorase kuulsa õpetuse järgi on inimene kõigi asjade mõõt. Relativistlik seisukoht seob teadmise teadja endaga. Igaüks vaatab asju lähtuvalt oma seisukohast, kõik teadmised on subjektiivsed. Teadmiste vältimatu subjektiivsuse tõttu ei ole üldkehtiv teadmine võimalik. Platon on selle õpetuse vastu. Tema õpetuse põhitelg on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast. Tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Ideede maailm ei sõltu inimestest. Meeltega tajutav maailm ilmneb erinevalt sõltuvalt vaataja nägemisnurgast. Meelelise maailma kohta saab meil olla ainult usk või kujutlus. Subjektiivsus kaasneb usuga ja mitte teadmisega. Ainsus ja paljulisus Herakleitose väitel ei saa astuda kaks korda samasse jõkke; olemine on pidevas muutumises ja iga hetk on eelmisega võrreldes juba teisenenud. Parmenidese järgi on reaalsus üks ja jagamatu. Ta kuulutab, et kõiksus moodustab
Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest Nominalism teooria, mille kohaselt üldterminid on vaid keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskajal põhilise probleemistiku filosoofias. Objektiivne 1. tõeline, erapooletu. 2. objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. Ontoloogia metafüüsika haru, õpetus sellest, mis on olemas. Panteism jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. Ratsionalism teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism Realism 1
Pole teada, kas õigusteadus on n-ö õige, kuna õigusteaduse seisukohad, väited ja postulaadid ei ole nii täpsed nagu muudel teadustel. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on on vahetu ja selge asjade loomuse teada saamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele tunnetusprotsessis erilist kohta. Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus. Rooma õigusteaduse arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Rooma õigusteadus tekkis III sajandil, kui kujunes antiikne jurisprudents. Siis polnud veel juristi elukutseid nagu kohtunik jm, need kujunesid V-VI sajandil. Seadustel polnud erilist rolli, õigusteadlaste arvamust käsitleti õiguse allikana. Hilisklassikalisest perioodist on pärit kirjutatud
Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalistlik suund tunnetuse alus on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel empiiriline suund seda, mida me teame, teame kogemuse põhjal mõistusel pole erilist rolli. Tunnetus peab olema tagasiside näol tegelikkusega kontrollitav. Kust pärinevad õigusteadlaste poolt esitatavad seisukohad? Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna olemas (maailm on kujutlus). Nii satuksid juristid raskustesse. Kui õigusnormid ei kuuluks tegelikkusesse, oleks nende kohta raske midagi öelda (K. Popper: on 3 maailma füüsikaline, tajumine, muu inimmõtte poolt loodu nt keel, suhted, institutsioonid kolmas iseseisev, kuid eksisteerib esimese kahega koos). Õigusteadus kui teadus objekti järgi: õigusteadus on teadus õigusest (kehtiva õiguse normidest, mis vastavad õiguse ideele)
Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest, mis deduktiivkäsitlustest lähtudes on aksioomid. Tähtsaimad nendest on: reaalsuse sõltumatus inimteadvusest, liikumise hävimatus, looduslike protsesside suunatus, vastastikmõju, relativism, absoluutkiirus, dualism, atomism ja tõrjutus. Reaalsuse inimteadvusest sõltumatuse printsiip väidab, et materiaalse maailma, st reaalsuse protsessid toimuvad sõltumata nendeprotsesside teadvustamisest või uurimisest inimese poolt. Ükski uurimus , käsitlus ega kirjeldamine ei muuda objektiivset reaalsust ega seal toimivaid loodusseadusi.
(horisontaalne) liikumine c) sotsioloogiline kood kirjeldab sugulussuhteid, nt. isa- või emapoolsed sugulased d) tehnoökoloogiline kood: tegevuse käivitaja, nt. Nälg e) globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks. C.Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga. Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3
Reaalteadustele põhinev maailm suudab luua mastid ja mobiiltelefonid, kuid ei saa öelda, millest me peaksime nende telefonide kaudu rääkima. Nii ei pääse me kuidagi küsimuste eest, millele on juba väga ammusest ajast vastuseid otsinud religioon, eetika ja filosoofia. Me ei pääse ka ajaloost, sest võimatu on mõista ning hinnata oma kohta, kui ei ole teada, mis oli enne meid. Kontekst on vajalik. Suuremas ja isiklikumas plaanis vajavad vastust küsimused, mida saab anda lähtudes inimteadvusest, mitte aga uuritavast maailmast väljaspool meid. Nii seisame ka täna kõik küsimuse ees: ,,Kas kõike, mida on võimalik teha, ka peaks tegema?" Seda küsimust on eneselt sunnitud küsima lisaks nanotehnoloogia ning geneetika esindajatele ka poliitikud ning majandusteadlased. Väiksemas mastaabis aga tegeleme selliste valikutega igapäevaselt kõik. Eetikat ei ole kuidagi võimalik välja jätta, küsimus on lihtsalt selles, millist eetikat otsustame rakendada
keelest phileó armastan ja soofia tuleb kr. keelest sophia tarkus, filosoofia tuleb siis kr. keelest philosophia ja otsetõlkes tähendab armastan tarkust ) ja universum ( universum tuleb ladina keelest universum ). Unisoofia tähendab otsetõlkes siis Universumi tarkust, Universumi filosoofiat. Unisoofia on teadus, mis uurib ja käsitleb elusorganismi ( eelkõige intellekti ) inimesest kõrge- maid ,,vaimseid protsesse" ja ( selle tulemusena ) inimteadvusest kõrgemaid teadvuseseisundeid. Seega tegemist on meil nö. ,,kõrgema psühholoogiaga" või ,,kõrgema filosoofiaga". Unisoofia ,,tea- dust" võib käsitleda nii psühholoogiana kui ka filosoofiana. Unisoofias sisaldab nende mõlema tea- duse elemente ja Unisoofiat võib käsitleda nii psühholoogid kui ka filosoofid. Võib ka nii öelda, et Unisoofia on psühholoogia ja filosoofia ,,segu" või ,,ühendteadus". Järgneva materjali läbi võtmi-
keelest phileó armastan ja soofia tuleb kr. keelest sophia tarkus, filosoofia tuleb siis kr. keelest philosophia ja otsetõlkes tähendab armastan tarkust ) ja universum ( universum tuleb ladina keelest universum ). Unisoofia tähendab otsetõlkes siis Universumi tarkust, Universumi filosoofiat. Unisoofia on teadus, mis uurib ja käsitleb elusorganismi ( eelkõige intellekti ) inimesest kõrge- maid ,,vaimseid protsesse" ja ( selle tulemusena ) inimteadvusest kõrgemaid teadvuseseisundeid. Seega tegemist on meil nö. ,,kõrgema psühholoogiaga" või ,,kõrgema filosoofiaga". Unisoofia ,,tea- dust" võib käsitleda nii psühholoogiana kui ka filosoofiana. Unisoofias sisaldab nende mõlema tea- duse elemente ja Unisoofiat võib käsitleda nii psühholoogid kui ka filosoofid. Võib ka nii öelda, et Unisoofia on psühholoogia ja filosoofia ,,segu" või ,,ühendteadus". Järgneva materjali läbi võtmi-
keelest phileó – armastan ja soofia tuleb kr. keelest sophia – tarkus, filosoofia tuleb siis kr. keelest philosophia ja otsetõlkes tähendab – armastan tarkust ) ja universum ( universum tuleb ladina keelest universum ). Unisoofia tähendab otsetõlkes siis Universumi tarkust, Universumi filosoofiat. Unisoofia on teadus, mis uurib ja käsitleb elusorganismi ( eelkõige intellekti ) inimesest kõrge- maid „vaimseid protsesse“ ja ( selle tulemusena ) inimteadvusest kõrgemaid teadvuseseisundeid. Seega tegemist on meil nö. „kõrgema psühholoogiaga“ või „kõrgema filosoofiaga“. Unisoofia „tea- dust“ võib käsitleda nii psühholoogiana kui ka filosoofiana. Unisoofias sisaldab nende mõlema tea- duse elemente ja Unisoofiat võib käsitleda nii psühholoogid kui ka filosoofid. Võib ka nii öelda, et Unisoofia on psühholoogia ja filosoofia „segu“ või „ühendteadus“. Järgneva materjali läbi võtmi-
annaabi.ee 
