Inimesed on siia ilma loodud justkui puhtale lehele ning igaüks meist alustab ise oma teekonda elus, arenedes selle jooksul. Elu on täis tõuse ja mõõne, me areneme läbi raskuste ja katsumuste. Väga palju on arutatud inimolemuse, tõe ja vabaduse teemal, kõigile neile mõistetele puudub kindel definitsiooni ning kõigil inimestel on nendest omamoodi arusaam. Inimolemuse mõistet on peaaegu et võimatu üheselt mõista, see on siiani üks suur mõistatus. Usun, et inimolemust saab kõrvutada inimese sisemise olekuga, mis väljendub meie käitumises ja emotsioonides. Inimesi on oma hingelt ning olemuselt väga erinevaid, et kellegi kohta midagi kindlat öelda, peame neid väga hästi tundma. Usun, et me ei saa kedagi lahterdada nende eksimuste järgi halbadeks inimesteks, igaüks meist teeb vigu, aga see ei tohiks muuta meie olemust inimesena. Õigem oleks leppida, et inimesed on erinevad ning seetõttu on ka nende mõttemaailmad ning arvamused erisugused
läbi ilusate emotsioonide, areneda, anda oma panus, et rajada siin planeedil teed tõele, headusele ja armastusele. Käia on küll veel pikk tee, kuid usk, et ükskord sinnani jõutakse, on kõikumatu. Inimolemuse mõistet on raske või isegi võimatu üheselt seletada. Selle täpne tähendus on senini üks mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tuleb läbi elu või elude täiendada, saavutades lõpuks oma eesmärk. Inimolemust teise nurga alt vaadates võib samastada seda inimese sisemise olekuga, mis väljendub tema emotsioonides ja käitumises. Siinkohal ei saa seda samuti lahterdada, sest inimesed on oma hingelt ja olekult väga erinevad. Võidakse küll öelda, et inimesed jagunevad headeks ning halbadeks, kuid selleks, et kedagi sildistada, tuleb teda põhjalikult tundma õppida. Inimese olemust ei saa paika panna mõne tema eksimuse järgi. Tõe iseenda olemuse
Sa lennutasid varesmusta sõna üle mu pea Varesmustas meeles lähen ära läbi noore männiku Su sõna murrab mind Ma murran noorel männil ladvakasvu kõveraks Jälle vareste töö öeldakse neljakümne aasta pärast kõvera puu all. Ühe sõnaga saab palju halba külvata, kellegi elu ära rikkuda. Varesmust sõna epiteet. Kujundiks tundub olevat noor mänd, keda võib võrrelda inimesega, kellele on kerge haiget teha. Üks väike asi nooruspõlves võib neljakümne aasta pärast olla inimolemust tundmatuseni muutnud, pahatihti halvemaks. Riimi vorm vabavärss. Kui pintslitaiet valdaks igaüks, siis ühtki kunstnikku ei oleks vaja. Kui passiks kõigile poeedipüks, siis üleliigseks muutuks luuletaja. Kui pisut kunstnik poleks igaüks ja igaüks ka pisut luuletaja, siis varna pandama poeedipüks peaks samuti ja pintsleid poleks vaja. Kuid pisut mõlemat on igaüks ja sellepärast mõlemaid on vaja: meid rohkem kunstnik olla aitab üks, ja teine olla rohkem luuletaja.
Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda. Eneseteostus saada kõigeks, milleks ta on võimeline saama. Kohest eneseteostust suurel muutuse või sisekaemuse või ärkamise hetkel tuleb ette, aga see on äärmiselt haruldane ja sellele ei tasu loota. Enese parandamine on eluaegne pingutus. Ennast teostav inimene näeb tegelikkust selgemalt: näeb inimolemust nagu see on ja mitte nagu nad eelistaksid selle olevat. Kuna ennast teostavaid inimesi paneb liikuma pigem kasvumotivatsioon kui vaegusemotivatsioon, ei sõltu ennast teostavate inimeste peamised rahuldused tegelikust maailmast või teistest inimestest või kultuurist või abinõudest eesmärkideni või välisest rahuldusest üldiselt. Nende areng ja jätkuv kasvamine sõltuvad pigem nende enda potentsiaalist ja varjatud ressurssidest.
Vastandus talupoegade lastele, kellega Tolstoi levis. Parema hariduse andmiseks lastele kolib pere Moskvasse. Samal aastal isa sureb. Tolstoi astub ida keelte teaduskonda, varsti vahetab selle ajaloo teaduskonna vastu. Satub seltskonda, kus kõik peab olema comme il faut laitmatu, suurepärane käitumine ja välimus.. Esialgu läheb T. kaasa, kuid ta pettub ja leiab muid väärtusi. Oluliseks pr. valgustajate (Russeau, Voltaire) teostega tutvumine. Ta püüab hakata süvitsi analüüsima inimolemust, -hinge. Jätab ülikooli pooleli, naaseb Jasnaja Poljanasse täieõigusliku omanikuna, Tal on 300 pärisorjast talupoega. Suhted kujunevad keeruliseks: T püüab nende elu kergendada. Esialgu talupoegades umbusk. Ta teeb sõite Moskvasse, Peterburi, et olla kursis kultuuri ja kirjandusega, üritab end ise harida , kaardimängukirg. Hakkab päevikut pidama, kasutab palju ka loomingus. 1851 astub enese teostusekssõjaväkke. See periood jõuab ka loomingusse
Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik
ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Aristotelese Nikomachose eetika - On raamatute kogum, milles Aristoteles pakub välja nägemuse sellest, kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Eetikaga on tegeletud ka enne Aristotelest, kuid tema muutis selle iseseisvaks distsipliiniks. ● Nikomachose eetika on inimolemust puudutav filosoofia – püüab leida vastust küsimusele, mismoodi peab inimene elama, mis hea ja mis halb tema enda suhtes ja suhetes teistega. ● Sellise küsimusteasetusega pani Aristoteles aluse eetika teooriale. ● Tegemist on praktilise õpetusega, mille eesmärgiks on näidata vahendeid õigeks käitumiseks. ● Aristotelese jaoks ei ole hüve ja õnn abstraktne nähtus, vaid see avaldub tegevuses ja on teatud elamise viis.
oma teooria. Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste või ühiskonna säilitamise funktsioone. Inistitutsioonide väljaarendamine on saanud alguse vajadusest rahuldada inimeste füsioloogilisi vajadusi, põhivajadusi: toitumine, järglased, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Impulss tegevus rahuldus. Baasimpulsid: hingamine, janu, seksimissoov, hirm, valu. Kogu tuum on selles. Inimesed on loomad, pole inimolemust olustav teoreetik. Et gruppide põhivajadusi rahuldada on loodud institutsioonid. Tekivad juba sekunadaarsed vajadused, mis on seotud põhivajadustega: poliitika, majandus jne. Kõigil ühiskonnanähtustel on mingi funktsioon, need, millel pole funtsiooni, kaovad. Evolutsionismi kriitika: pole võimalik, et inimesed säilitavad mingeid kultuurinähtusi. Kui element, mis on tekkinud esineb ka praeguses ühiskonnas, siis pole tegemist minevikujäänukiga, peab olema tekkinud uus funktsioon.
Ars erotica - toimis antiigis. Seksuaalsus, millel ei ole tõega seotud tähendust. Võim on tootlik ja produktiivne. Postmodernism. - modernnismi ületamine Etableerumine - kohanemine kunsti normatiivsusega. Inimesed leidsid, et modarnismi lubadused ei ole täidetud. Lyotard "Postmodernne olukord" kirjeldas muutusi kultuuriteoreetilises mõtlemises. On saabunud teatav teadmise kirri läänemaailmas. Metanarratiiv - universaalsed lood, mis selgitavad inimolemust v inimeksistentsi põhjalikult. Ühiskonnad on organiseeritud teatud narratiivide ümber. Nt Kristlus on nattariiv, mis seletab kõike inimese kohta, või Liberalismi idee, Marksism jne Metanarratiivide toime on kaudne, vahel vägivaldne. Lyotard näeb, et metanarratiivid on asendunud mikronarratiividega ei ole enam ainult üks narratiiv, vaid mitu väikest üksteisele vastukäivat narratiivi. Metanarratiivide ümber on veel teisi pisemaid narratiive nt ideoloogiad.
Kuidas seda ette kujutada? On võimalik mõista oma kaasajaga Kanti. Avaram horisont tähendab kõrgemat horisonti. Kõrgemale tõusta oma horisondis, et näha nii enda kui teise horisonti. Miks kaks horisonti? See on vaja, sest pinge on olemas – mineviku horisont on teistsugune. Seda pinget ei tule ära kaotada. Objektiivne mõistmine kui inimolemise karakteristik; teostub nii ontoloogiliselt. Subjektiivselt saame teadvustada, et see juhtub; teame, mis inimolemuses aset leiab. Iseendale oma inimolemust teadvustada – filosoofia identieet. Mis on ka ühtlasti fundamentaalseks ontoloogiaks, kust saab mõista teisi valdkondi nagu kunst ja teadus. Seminar 5. Charles S. Peirce. Kuidas muuta meie ideid selgeks. Lugema selle mõttega, et mis Peirce jaoks on kultuuriline õigustus siin (ajaloo puhul). Ameerikas kordub sama loogika, mis oli Euroopas. Ta rajab sinna uue legi- ja identieeti otsingu seal (siantislik). Teaduse legitiimsus kandub üle uue filosoofia identieedile. Sionistlik nõrgeneb
teeme, ja mis meie sees toimub need on variatsioonid ja variandid emotsioonidest jt. mõjuteguritest, mis meile toimivad. Närvisüsteem võimaldab meil kogeda ja erinevate kogemnuste vahel vahet teha. Kui stiimul on tugev, tajume seda eriti intensiivselt tugev valu, hele valgus, vali müra jne. Kuid kui taju on rafineeritud, suudame me märgata pisemaidki detaile ja erinevaid nüansse. Tajumine ei ole ainult füüsiline tegevus ja peb hõlmama kogu inimolemust. Me võime kahjuks ka ise "blokeerida " oma taju, selekteerides, mida me arvame endale parema olevat. Vajame strateegiat ka selleks, millele tähelepanu pöörata ja mida märgata. Meil on visuaalsed võimalused tajumiseks -märgata, mida saab näha (värvid, vormid -vertikaalsed, horisontaalsed, varjud ja peegeldused, suurused ja mahud, jne), auditoorsed kuulda ja kuulata (sulge silmad ja kuula maailma enda ümber),
surutisest. Feminismi printsiibid: 1) Erinevuse printsiip- kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele 2) Identsuse mõiste- sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. See ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonnakriitika: 1) Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass 2) Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism 3) Isa valitsemine perekonnas ning naiste-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu ühiskonnas
vabastada naised sotsiaalsest surutisest. Feminismi printsiibid/teoreetilised lähtekohad: erinevuse printsiip – kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele. Identsuse mõiste – sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. Feminism ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonna kriitika: Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass jne. Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism. Isa valitsemine perekonnas ning naise-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu ühiskonnas Sooline ja vanuseline rõhumine Feminismi vormid
annaabi.ee 
