Seoses tekstiga tekkisid järgnevad küsimused: Kas vabaduse piiramine tagab ühiskonna heaolu? Kust algavad ühiskonna õigused üksikisiku üle? Mis teha, kui ühiskond ei hari inimesi piisavalt? Miks mõista hukka halbu iseloomujooni? Kui ühiskond kaitseb inimest, siis miks mitte tema enda pahede eest? Autori püstitatud küsimused (lk 151 esimene lõik): Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? UP: Milline osa elust peaks kuuluma üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? (lk 151 esimene lõik) V1: Kui inimese teod ei kahjusta teisi, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. (Küll aga tohib suunata, manitseda ka eirata; harida noori/lapsi) A1: Inimene ise teab, mis on talle hea A2: Kui ühiskond sekkub eraellu, siis valesti ja vales kohas A3: Valikuvabadus on inimestele tähtis, eraelu piiramine tekitab mässumeelt
"sefiirist loss" räägib sallimatusest meie ühiskonnas, raamatu probleemideks on homoseksuaalsus, koolivägivald, ahistamine ning kõrvalseisjate ükskõiksus. · Tõeline sõprus · Toetus · Inga-kerstin ja uus kool · Jakob · Saladus · Koolikiusamise ohver · Kaila · Sõda · Traagilised tagajärjed · Jakobi surm ,, Sefiirist loss" on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. IngaKerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad IngaKerstin ja Jakob tagakiusajate vastase grupi, kuid kahe grupi vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed, milleks on Jakobi surm. Sõnum: Minevikuga tuleb leppida, et oli mis oli, enam seda muuta ei saa.
Aeg Aeg on miski, mille olemuse üle vaieldakse veel tänapäevalgi, võiks öelda, et see on justkui teatud ruum, mis on täidetud sündmustega, ja mõõta saab seal nii ruumi kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles ruumis. Aeg on lahutamatu osa inimelust. Kuid milline on aja mõju inimesele? On ütlemine, et aeg on meie suurim vaenlane, on see tõesti nii? Aja puudus on ju elu suurim puudujääk, kõigel, millel on algus on ka lõpp, miski ei kesta igavesti. Oleme siis tõesti kõik
Minu arvates ei piisa ainult sellest, kui pannakse plakatid näiteks lausega ,,Kanna helkurit" üles. Tuleks täpsemalt noortele rääkida, miks see vajalik on. Peale noorte tuleks liiklemisest ja sellega kaasnevatest ohtudest teavitada ka vanemaid inimesi, sest üldjuhul on nemad need, kes ületavad kiirust, punase tulega üle ristmiku sõidavad. Ainult atraktiive ja pikaajaline teavitus võib muuta inimeste arvamust. Mõistagi, see kõik maksab, kuid mis saab olla kallim kaotatud inimelust. Inimelu on liiga väärtuslik ja habras, et seda ühe liiklusõnnetusega kustutada. Kui kõik liiklejad mõtleksid samamoodi ning täidaksid eeskirju, ei toimuks ühtegi liiklusõnnetust. Eestlased on nagu üks suur pere, üksteist tuleb hoida ja hoolida!
Minu arvates ei piisa ainult sellest, kui pannakse plakatid näiteks lausega ,,Kanna helkurit" üles. Tuleks täpsemalt noortele rääkida, miks see vajalik on. Peale noorte tuleks liiklemisest ja sellega kaasnevatest ohtudest teavitada ka vanemaid inimesi, sest üldjuhul on nemad need, kes ületavad kiirust, punase tulega üle ristmiku sõidavad. Ainult atraktiive ja pikaajaline teavitus võib muuta inimeste arvamust. Mõistagi, see kõik maksab, kuid mis saab olla kallim kaotatud inimelust. Inimelu on liiga väärtuslik ja habras, et seda ühe liiklusõnnetusega kustutada. Kui kõik liiklejad mõtleksid samamoodi ning täidaksid eeskirju, ei toimuks ühtegi liiklusõnnetust. Eestlased on nagu üks suur pere, üksteist tuleb hoida ja hoolida! Margitta Ingermann 9.Klass
ei ole otseselt selle vastu, kuid rõhub inimest abistama ja humaansuse põhimõtteid teenima, kuid minu arvates on inimese piinades olemise laskmine inimväärikuse vastane. Kas voolikud küljes või verd oksendamine on elamisväärne elu? Tihti ei ole perel kallite operatsioonide või ravimite jaoks raha. Nii kasutataksegi suur osa tervishoiu raha patsientide peale, kes surevad 12 kuu jooksul ning sedagi ainult leevendavaks raviks. Kuigi on üsna põlastusväärne mõelda inimelust raha kontekstis peame kõik tunnistama, et igal inimelul on hind. Kui on teada, et midagi ei lähe paremaks ja lihtsalt pikendame inimese piina, siis on see ju meie endi otsustusvabadus? Sagedane argument on, et lähedased ja ka arst, kes patsiendist hoolib võib haiget saada, kuid sellel hetkel mõtleb inimene ju ainult enda valu peale, mitte sellele, kellest hoolib. Veel ka, et täna ravimatu haigus võib varsti ravitav olla, kuid arvan, et
ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Ülejäänud juhtudest kasutatakse ravimeid, mis katkestavad raseduse, sisuliselt mürgitatakse laps surnuks, kuni ema ihu tõrjub ta. Kõike seda peetakse meil normaalseks, naise õiguseks ise otsustada enda elu üle. Aga siin iva ongi, ta ei otsusta ainult enda elu üle. Mind hämmastab naiste julmus ja isekus, kui jutt läheb ,,valikuvabadusele". Nad on valmis hävitama veel sündimata lapse, sest neile on enda lapsest ja inimelust tähtsam nende elukorraldus. Aga lapse õigus valida? Valida elu, hiljem valida oma hobid, haridus, karjäär, elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus. Valik on ainult ühesuunaline, hävitamine. Seda inimelu ei ole enam võimalik tagasi tuua. Kuid mis veelgi tähtsam, naised, kes on lükanud lapse saamist ikka ja jälle edasi, vajadusel
inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Ülejäänud juhtudest kasutatakse ravimeid, mis katkestavad raseduse, sisuliselt mürgitatakse laps surnuks, kuni ema ihu tõrjub ta. Kõike seda peetakse meil normaalseks, naise õiguseks ise otsustada enda elu üle. Aga siin iva ongi, ta ei otsusta ainult enda elu üle. Mind hämmastab naiste julmus ja isekus, kui jutt läheb „valikuvabadusele“. Nad on valmis hävitama veel sündimata lapse, sest neile on enda lapsest ja inimelust tähtsam nende elukorraldus. Aga lapse õigus valida? Valida elu, hiljem valida oma hobid, haridus, karjäär, elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus. Valik on ainult ühesuunaline, hävitamine. Seda inimelu ei ole enam võimalik tagasi tuua. Kuid mis veelgi tähtsam, naised, kes on lükanud lapse saamist ikka ja jälle edasi, vajadusel oma lapse hävitamise teel, võivad
Maine vara, mis neil kaasas oli, eemaldati ning jagati vangivõtjate vahel ära. Fotograaf tegi pilti Weary ja Billy jalgadest, et kõigile luegjatele näidata, kui halvas korras on tegelikult ameeriklaste armee, kuigi seda vahel üsnagi rikkaks peetakse. Bily visati aga põõsastesse. 7. V a) Millised on tralfamadoorlaste raamatud? Kuidas nende kirjeldus võiks aidata mõista käesolevat romaani? B) millise mulje inimelust jätab see, kuidas tralfamadoorlaste giid inimeste ajataju kirjeldab? Tralfamadoorlaste raamatud olid väikesed, trükitud lühikeste märgigruppidena, mida eraldasid tärnid. Iga grupp kirjeldas mingit olukorda või stseeni, mille vahel ei pruukinud üldsegi seost olla. Siiski oli autor nad alati hoolikalt valinud, et anda elust kujutus, mis on kaunis, sügav ja üllatav. Raamatutel polnud algust, keskpaika, lõppu, moraale, kriitilisi olukordi, põhjuseid ega tagajärgi.
Ühiskonna võimu piiridest… Autori püstitatud küsimused: Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda.
Alice Alicel on üks parimatest võimetest, ta näeb tulevikku. Selle läbi suudab ta nii mõndagi ära hoida või vähemalt kergemaks teha. Kuid mõni kord võib see ka halba tuua, sest see mida ta näeb ja mis ta sellest järeldab ei pruugi alati õige olla. Välimuselt on tal pruunid lühikesed juuksed ja riides käib ta väga moodsalt. Rosalie Rosalie on imeilus ja võluv, see on ka tema ainus anne. Tema mäletab oma inimelust kõige rohkem ja tema jaoks oli sellest loobumine ka kõige raskem. Ta iseloom on selline eelarvamustega ja inimesi väga eemale tõrjuv. Nii ka raamatus ei saanud nad Bellaga läbi ja Rosaliel oli alti midagi halba vastu öelda. Emmett Emmettil pole erilisi võimeid peale selle, et oskab ülihästi ronida. Ta meeldib teistele eriti oma naljade pärast, mida ta teeb isegi kõige halvematel ja raskematel hetkedel. Välimuselt oli ta rohkem selline
ettearvamatult ning olla pisut hullumeelsed. Noorukite tujud varieeruvad seinast-seina ning muutused võivad olla väga suureulatuslikud. Teismeliste peamine meeleseisund on ebakindlus ning see väljendub tihti reeglite trotsimisega. Kas saab öelda, et noorukiiga on kriis? Mis on kriis? Kriis on pingeline muutus inimese elutasandil, mis võib esineda nii sotsiaalsel kui isiklikul tasandil, kriis on kui "erakorraline sündmus". Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal. Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust. Erik H. Erikson on jaganud inimese elutsükli 8 astmeks imikueast vanurieani ning kirjeldanud igale
1. LAPSE ARENG 1.1. Lapsepõlv Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni. Kuigi suguküpsuse algus on individuaalselt varieeruv, arvatatakse, et lapsepõlve ülempiir saabub umbes 1113 aasta vanuses. Lapsepõlve jooksul toimub inimese väga kiire füüsiline ja psüühiline areng. Kriitiliselt oluline arenguetapp on varane lapsepõlv. Selle katkestamine, nt ühiskonnast isoleerimine, võib põhjustada raskeid psüühilisi häireid. Lapsepõlv kestab inimelust umbes kümnendiku ja lapse iseloomu põhjal saab oletada, milline saab olema täiskasvanud inimese iseloom. Lapseiga jaotatakse perioodideks: Sünnieelne periood Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1 a) Varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea) Murdeiga e vanem kooliiga (12-18 ea) Varajases lapsepõlves toimub inimese kõige suurem areng ja see on ka suurima haavatavuse periood. Teame, et õppimine kestab kogu elu ning et lapsed on väga
saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad Inga-Kerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed.„Sefiirist loss“ on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. Teos saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2010. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha. Margus Karu “Nullpunkt” • Sisu tutvustus • See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel
asjaolust, et Mats Traadil oli tulnud kaua võidelda raske haigusega. Siit ka luulekogusse kantud korduv pöördumine lapsepõlve poole ja minek mälestustesse. 1976.a. ilmunud “Harala elulood” on Mats Traadi luuleloomingus väga erilisel kohal. Samanimeline tsükkel ilmus juba tema esikkogus, ent “Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus. “Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala elulood” hinnati J
kristlastele julmust. Seetõttu jutustatakse Jeesuse lugu nii, et algus oli Jeesus tähtsusetu hulgus, keda taheti risti lüüa, kuid Jumal sekkus vahele ja ütles: „Nüüdsest peale karistan ma rängalt igaüht, kes piinab mõnd hulgust, kellel ei ole mõjukaid sugulasi“. See õpetabki lugupidamist ja austust iga inimese vastu. Ma arvan, et Vonnegutile oli usu teema oluline sellepärast, et ta ise oli ka ristiusku nagu enamus ameeriklasi. 20. Millise mulje inimelust jätab see, kuidas tralfamadorlaste giid inimese ajataju kirjeldab (lk 92; 97-98)? Giidi seletus inimese ajatajust jätab sellise mulje, et inimese maailmavaade on kitsas. Inimene ei oska näha maailma laiemalt, kuna ta arvab, et see mida ta hetkel enda ees näeb see ongi elu. Kõige hullem on aga see, et inimene ei tunne iseennast, nagu raamatus oli näitena toodud, et inimene on platvormvagunil kinni ning teraskera peas, kuid ise ta ei tea, et tema olukord on kuidagi erandlik. 21
Tasuja, Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas" aga omandikire laostavat mõju inimesele. 2. Looduskirjeldused, -pildid. Looduspildid kujundina annavad võimaluse näidata looduse tajumise iseloomu inimeste, samuti autori enda poolt, nende mõtteid ja tundeid. Nt L.Koidula oma luuletuses ,, Miks sa nutad, lillekene " annab kastepisarais lille poole pöördudes edasi oma isiklikke tundeid ja mõtteid kodumaa saatuse suhtes. Looduskirjeldused kunstilise kujundina täiendavad inimelust antud pilti, suurendavad teose emotsionaalsust ja elulisust. 3. Esemed kujundina aitavad avada tegelaste iseloome, nende kaudu kirjeldatakse inimeste elutingimusi erinevatel aegadel. Tähtsuse suhtes eristatakse · põhikujundeid , nagu näiteks teose peategelased, põhilise tähtsusega suuremad sündmused, teose peatükid ja alaosad · kõrvalkujundeid , nagu näiteks teose kõrvaltegelased, looduse ja esemete kirjeldused
Selle nurgakivi, taolisele uurimisviisile. Eellugu Positivistlik teaduslik maailmavaade. Arvati, et kõik teadus on sama. 19.sajandil arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkkondi. Eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Eesmärgiks objektiivne teadus, tuli tuvastada faktid, need ei olnud kuidagi seotud väärtustega olid moraalivabad (kui uurime siis tõsikindlaid fakte inimelust). Üldine teadmine, mis ületab kõiki teaduse piire. On olemas üldised seadusmpärad, mille järgi toimivad ühiskonnad, kõikide rahvaste kohta kehtivad samad teadmised. Ei peetud oluliseks välitööde tegemist. Välitööde tegemine alguses toimus samuti positivstlikus vaimus peeti kõikvõimalike andmete kogumist (tekstid, esemed, intervjueerimine jne). Ka tänapäeval kaldub mõni teadlane positivistliku tähendusega teaduse poole
Teadus kui moderniseeriv jõud? Teadus on see, mis avab silmad tegelikkuse osas; saab ka ümber kujundada. Teadus aga õõnestab inimese autonoomiat. Teadus kui võõrandunud igapäevaelust; tegelikkus on kui ohtlik. Tekib vajadus puhast mõistmis integreerida igapäeva praktikasse – leida viise, kuidas lõimida teaduslikke teadmisi igapäeva praktikasse. see, mis on väär, tuleb kõrvaldada (Perice). James leidis, et hind on liiga suur – inimelust ei jääks nii midagi alles. Ei maksa teadust hüljata või demoniseerida. Tuleb panna teadus uuesti inimelu praktikasse – see on filosoofia ülesanne uuel ajal! Tema arust kaasaegne filosoofia ei ole selle ülesande kõrgusel. Kaasaegne filosoofia tema arust oli intellektualism. Intellektualismi kaks vormi on ratsionalism ja empirism. Ratsionalism kui traditsiooniline metafüüsika; empirismi all positivismi. Intellektualismil on vastandsuund radikaalne empirism (tema suund). Selle
tühi paber, sõnu täis. Miks? Suuril silmil vaatab aknast inimeseloom. Mis ta tahab? Tahab, et tal puuduks iseloom. Aga seda ei saa tahtes. Tahes-tahtmata on teel ainus igavene sõnum. Nüüd. Ja veel. Ja veel. 1998. a ilmus Viidingu koondkogu ,,Kogutud luuletused." Ülesanne Vali üks Üdi ja Üks Viidingu luuletus. Milles avaldub Üdi-perioodi mängulisus/süngus, milliseid ootamatuid lahendusi ja riime on kasutatud? Millised mõtted ja arvamused inimelust luuletustes esinevad? Mida Viiding kritiseerib? Kuidas avaldub luuletustes surmatemaatika? VIIVI LUIK ( 6. XI 1946 ) Sündinud Viljandimaal. Tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas, kümmekond aastat elanud väljaspool Eestit, sest tema abikaasa, kirjanik Jaak Jõerüüt on olnud Eesti kauaaegne saadik mitmes välisriigis. Tuli kirjandusse nn kassetipõlvkonna autorite hulgas. Luulekogusid: "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled", "Pildi sisse minek", "Rängast rõõmust"
üles mägedele" ja lühiromaani "Tants aurukatla ümber". Retsenseerijad nimetavad "Harala elulugusid" kokkuvõtlikuks raamatuks. Seda sellepärast, et sinna on koondatud tõenäoliselt kõik, mida Mats Traat on Harala kohta kirjutanud. Samas sisaldab kogumik ka kõike seda, mida autor on kirjutanud lõpetatud eluloo vormis. Ka sõna otseses mõttes on PaulEerik Rummo sõnul tegemist kokkuvõtete raamatuga: iga pala on kokkuvõte ühest inimelust. Teost on nimetatud ka läbilõikeks eesti küla elu ja olude muutlikkusest ning läbilõikeks palade kirjutamise ajal toimunud muutustest inimkäsituses. Kuigi see on sündinud väliseeskujude mõjul, omandab see hoopis teises ja kauges kultuurikontekstis täiesti teistsuguse väärtuse ja kõlajõu. Julius Ürt nimetab "Harala elulugusid" esmalt nuripidieeskujudeks, elukildudeks, kus püüab peegelduda kogu kibe tõde ühest elusaatusest oma ajaraamis. Need
annaabi.ee 
