Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine,
Eesti arengutaseme võrdlus Hollandi ja Jamaicaga Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvastikunäitajat:
5. Kuidas arvestatakse tänapäeval ja arvestati minevikus rahvaarvu riikides?(3) 6. Osata lahti mõtestada isikukoodi numbreid 7. Osata analüüsida Õ: lk. 9 diagrammi, lk. 10 tabelit 8. Milles seisnes Thomas Robert Malthuse rahvastikuteooria? 2p. Rahvastiku loomulik iive. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 9. Osata arvutada loomulikku ja suhtelist iivet etteantud arvude abil 10. Osata analüüsida diagramme Õ: lk. 15 11. Millest on tingitud erinevused sündimuses madala ja kõrgema inimarenguga riikides? 2+2p. 12. Sündimust mõjutavad tegurid a) Põhjariikides(3) b) Eestis c) Lõunariikides( 3) 13. Suremust mõjutavad tegurid a) Põhjariikides( 3 - pingereas) b) Lõunariikides(3) 15. Nimeta kolm riiki a) milles on sündimus suur, miks b) milles on sündimus väike miks c) milles on suremus suur, miks d) milles on suremus väike, miks Demograafiline siire 16. Osata iseloomustada demograafilise ülemineku etappe kava kohaselt( Õ: lk 21 graafik)
rohkem või vähem hajutatud üksikutest näitajatest. Siiski annab inimarengu indeksi iga- aastane arvutamine hea võimaluse nii riikide võrdlevaks hindamiseks kui iga riigi arengu jälgimiseks. Tabelis A on toodud näiteid riikide kohtadest inimarengu aruandes ning vastavalt sellele ka nende indeksid. Koht Inimarengu Riik tabelis indeks Väga kõrge inimarenguga maad: 1 Norra 0.971 2 Austraalia 0.970 3 Island 0.969 7 Rootsi 0.963 Kõrge inimarenguga maad: 40 Eesti 0.883 46 Leedu 0.870 Keskmise inimarenguga maad: 123 Egiptus 0.703 158 Nigeeria 0.511 Madala inimarenguga maad: 181 Afganistan 0.352
Riikide jaotamine arengutaseme alusel Maailma Pank kasutab järgmist liigitust: kõrge sissetulekuga riigid, kelle SKT on 11 116 $ või kõrgem keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid keskmisest madalama sissetulekuga riigid madala sissetulekuga riigid ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine arengutaseme alusel IAI alusel jaotatakse riigid: Kõrge inimarenguga riigid (alates IAIst 0,8 praegu 63 riiki) Keskmise inimarenguga riigid (IAI üle 0,5, praegu 82 riiki) Madala inimarenguga riigid (IAI alla 0,5, praegu 30 riiki) Veel arvutatakse ja reastatakse riigid elukvaliteedi indeksi alusel ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine Lisaks kasutatakse mitmesuguseid nimetusi sarnase majandusstruktuuri või arengulooga riikide kohta, näiteks:
Arenenud riigid (Põhja riigid) staadiumis) Euroopa riigid, USA, Kanada, Jaapan, Austraalia (osa riike Ladina Ameerikast, IdaAasiast nn uusindustriaalriigid) 2. Arengumaad ( Lõuna riigid) (valdavalt Arengumaad ( Lõuna riigid) industriaal ehk tööstusühiskonnas, väike osa ka agraarühiskonnas) MustAafrika, enamus LadinaAmeerika ja Aasia riike Riikide jaotamine arengutaseme alusel IAI alusel jaotatakse riigid: Kõrge inimarenguga riigid (alates IAIst 0,8 praegu 63 riiki) Keskmise inimarenguga riigid (IAI üle 0,5, praegu 82 riiki) Madala inimarenguga riigid (IAI alla 0,5, praegu 30 riiki) Veel arvutatakse ja reastatakse riigid elukvaliteedi indeksi alusel vt http://www.economist.com/media/pdf/QUALITY_OF_LIFE.pdf ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM
2. Tootmine ja tarbimine: · Energia tootmine ühe inimese kohta · Energia tarbimine ühe inimese kohta · Autosid (mobiiltelefone ... jm) 1000 elaniku kohta · Interneti kasutajad 1000 elaniku kohta 3.Sotsiaalsed näitajad: · arstide arv 1000 inimese kohta · haiglakohtade arv 1000 inimese kohta · imikusuremus 1000 inimese kohta · keskmine eluiga · haridustase (kirjaoskamatute inimeste osakaal) Riikide jaotamine arengutaseme alusel: Kõrge inimarenguga riigid (alates IAIst 0,8 praegu 63 riiki) Keskmise inimarenguga riigid (IAI üle 0,5, praegu 82 riiki) Madala inimarenguga riigid (IAI alla 0,5, praegu 30 riiki) 36.Arenenud tööstusriigid ehk Põhi: Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus-,tervishoiu-, sotsiaalabi-,ja ettevõtlussüsteem. Arengumaad ehk Lõuna: Arengumaade majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. 1940
käidud aastate arvu 27 aastaste ja vanemate hulgas. · Keskmist eluiga. · Sisemajanduse kogutoodangut ehk SKT-d. Kõikide ÜRO liikmesriikide inimarengu indeks avaldatakse ÜRO iga-aastases inimarengu aruandes. Kõrgeim võimalik inimarenguindeks saab olla 1,000 ja madalaim 0,000. 2005. aasta inimarengu aruandes oli Eesti 38. kohal (indeks 0,853) ning kuulus selle näitaja poolest kõrge inimarenguga riikide rühma. Esimesed kolm olid Norra (0,963), Island (0,956) ja Austraalia (0,955). Madalaima inimarenguga olid Sierra Leone (0,298) ja Niger (0,281). Arengumaad ehk Lõuna riigid- endised kolooniad, majanduslikult vähearenenud ning sõltuvad Põhja riikidest; arenenud riikide odava tööjõu ja tooraine allikad. Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD
kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Seega oleks parem kui Gini indeks on väike. Võiks öelda, et mida väiksem Gini indeks, seda arenenum riik. Gini indeks on väike Skandinaaviamaades ja paljudes Euroopa riikides. See vastab ka kõrge inimarenguga maade keskmisele tasemele. Suurimad erinevused sissetulekutes on madala inimarenguga maades. Eestis on gini indeks 31,4 (2009.a. seisuga) ja Soomes 26,8 (2008.a. seisuga). 4. Mis on olulised tunnused õigusliku keskkonna seisukohalt? · Rule of the Law õiguse üldprintsiibid (põhiline õigusliku regulatsiooni alus turumajandus) · Osalevate riikide rahvuslik seadusandlus · Rahvusvahelised lepingud (kokkulepped, konventsioonid)
Taani majandust iseloomustab kõrge arengutase, avatus ja väliskaubanduse suur osatähtsus. Sama on enamuste Põhjamaade riikidega (nt Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Island). Fakt, et Taani muutus vaesest ja põllumajanduslikust maast moodsaks industrialiseeritud riigiks, on tõmmanud palju tähelepanu Põhjamaades väga levinud heaolumudelile ning see omakorda on taganud nende elanikele väga kõrge elukvaliteedi. Inimarengu indeksi alusel kuulub Taani väga kõrge inimarenguga riikide sekka. Taani SKT on 197,5 miljardit USD. Võrdluseks võin tuua Eesti SKT, mis on 25, 784 miljardit USD. Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 17,53%, Rootsi 12,68%, Suurbritannia 8,49%, USA 6.05%, Norra 6,01%, Holland 4,84%, Prantsusmaa 4,57% Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, Norra 7%, Holland 6,97%, Hiina 6,22%, Suurbritannia 5,53%. Taani puhul peetakse väga õnnestunuks praegust tööturu mudelit, milles lihtne
uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad-Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko 3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili, Sambia, Guinea; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana 4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel: Inimaarengu indeks koosneb elujärje hariduse ja tervise näitajatest Madala inimarenguga riigid(Aafrika riigid nt. Keenia) Keskmise inimarenguga riigid(Hiina, India) Kõrge inimarenguga riigid(Venemaa, Türgi) Väga kõrge inimarenguga riigid(USA, Eesti ja Põhjamaad) b. Arengutaseme mõõtmine. SKT ühe elaniku kohta. Sisemajanduse kogutoodang mõõdab mingis ajavahemikus riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtust. Mida rohkrm riigis kaupu ja teenuseid tootetakse seda suurem on SKT. c. Veebilansi analüüs d. Kaardi tundmine 12. a
Bulgaaria on viimastel aastatel üks kõige külastatumaid turismi paiku Kagu-Euroopas. Turism on olnud üks majanduskasvu tähtsamaid allikaid. SKT ühe elaniku kohta on 13 500 USA dollarit aasta 2010 seisuga, mis on väiksem kui Eestis. 2009. aasta andmetel on tööhõive Bulgaarias järgmine: 63,7% inimestest on hõivatud tertsiaarses sektoris, 30,3% sekundaarses sektoris ja 6% primaarses sektoris. 2006. aasta andmete järgi on Bulgaaria inimarengu indeks 0,833, mis liigitab ta kõrge inimarenguga riikide hulka. 4
World Bank´i klassifikatsioon 2009 High-income riigid – rahvuslik kogutulu (GNI) 1 el kohta üle 11 905 USD Upper-middle-income riigid – rahvuslik kogutulu 1 el kohta 3856-11905 USD Lower-middle-income riigid – rahvuslik kogutulu 1 el kohta 976-3855 USD Low-income riigid – 975 USD ja vähem Alates 2010.a-st klassifitseeritakse riike kvartiilideks jaotumise alusel, varem indeks absoluutväärtuse alusel. 2009 ja hilisemad absoluutväärtused pole siinkohal võrreldavad Väga kõrge inimarenguga riigid – Norra, Austraalia, Uus-Meremaa, USA, Iirimaa. Väga madala inimarenguga riigid: Zimambwe, Kongo DV, Niger, Burundi Inimarengu Indeks - Kasutatakse riikide ja selle regioonide võrdlemisel. Indeks arvestab erinevaid sotsiaalseid ja majanduslikke tunnuseid nagu elatustase (rahvuslik kogutulu ehk rahvuslik kogutoodang 1 el k ostujõu pariteeti arvestavalt), haridustee pikkus (alates 2010.a-st) ja tervishoid (oodatav eluiga). Euroopa Liigendus:
Kivisild (The Stone Bridge) § Skopje Kindlus Kale (Skopje Fortess Kale) § Skulptuur Sõdalane Hobusel (Warrior on a horse) VAATAMISVÄÄRSUSED Pildil: Matka järv, Skopjes Pildil: Ema Theresa Mälestusmaja ASEND TURISMI SUURENDAMISEKS § Makedoonial on kokku 14 lennurada, see soodustab turismi arengut, reisimine sinna on lihtne § korralikud maanteed sõitmiseks INIMARENGUINDEKS § Makedoonia kuulub kõrge inimarenguga riikide hulka § positsioonilt 68 (hetkeline) § aasta 2012, positsioon 78, indeks 0.740 § Eesti on kohal 37(0.893), Norra on kohal 2(0.968), Soome on kohal 12(0.954), India on kohal 132(0.609) § Makedoonia inimarenguindeks 0,808 ARENGUVÕIMALUSED § inimarenguindeks kasvab(siiani on) § tegemist kõrgelt arenenud riigiga, arvan, areng ei peatu vaid süveneb § turistidel hea ligipääs ja puhkamisvõimalused §
olnud areng väga vaikne. Kuna Kanada inimarengu indeks on nii kõrge siis see tähendab seda, et Kanada kuulub väga kõrge inimarengu riikide rühma. Võrreldes Eestiga on Eesti areng olnud küll natuke kiirem, tõustes aastatel 19902000 0,73lt 0,776ni ning aastal 2015 on selleks 0,84 ja sellega on Eesti maailmas 33ndal kohal, kuid isegi sellisel kohal kuulub Eesti väga kõrge inimarenguga riikide rühma. ( http://hdr.undp.org/en/countries , 23.11.2015) 5. Vähemalt 4riigi majanduslikku arengut iseloomustavat näitajat – pane kirja näitaja ja vastavad andmed (võid teha n tabeli). Viited! Kanadas on majandusvabaduse näit 79.1 punkti, ehksiis 2015.nda aasta seisuga on Kanada maailmas selle seisuga kuues. ( http://www.heritage.org/index/country/canada
11. TEISED EESTIST 2009. aastal toodeti Eestis Eurostati poolt läbiviidud uuringute kohaselt oluliselt väiksem kogus olmejäätmeid kui ELi liikmesriikides keskmiselt (513 kg olmejäätmeid inimese kohta) [19]. 2010. aastal Ameerika Ühendriikide ajakirja Newsweek poolt maailma riikide majanduse, hariduse, tervise, elukvaliteedi ja poliitilise olukorra alusel koostatud edetabelis asetus Eesti 32. kohale [20]. 2010. aastal avaldatud ÜRO inimarengu aruandes tõusis Eesti väga kõrge inimarenguga riigiks, paiknedes 169 riigi hulgas 34. kohal [21], võrreldes 2009. aasta 40. kohaga, millega Eesti oli kõrge inimarenguga riikide eesotsas. 2010. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt tehtud kokkuvõttel meie loodusrikkusest selgus, et "Looduse poolest kuulub Eesti Euroopa rikkamate hulka" [22]. 2010. aastal antud intervjuus ETV-le nentis Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt, et "mõnikord on raske mõista, miks eestlastel pole soovi tunnustada kõike seda head, mida nad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7
madal riik. Riigi SKT on ennustatavalt 2017. aastaks vaid 483$ inimese kohta, kuid reaalne ostujõulisus (GDP PPP) on 811$. SKT-st moodustab 44.2% põllumajandussektor, mis samuti annab aimu riigi madalast arengutasemest. Tähtsuselt järgmine on teenindussektor 33.1 protsendiga ning järgnevalt tööstussektor 22.6%. Ka riigi inimarenguindeks on üpriski madal – 0.435, mis oleks maailma mastaabis 176ndal kohal. Kongo DV kuulub madala inimarenguga riikide rühma. Kongo looduslikud eeldused annavad põllumajanduse arenguks palju potentsiaali. Eeldatavasti on Kongos 80 miljonit hektarit põllumajanduseks sobivat maad ning sealse kliimaga oleks võimalik saada mitu saaki aastas. Samuti on Kesk-Kongo alad tasased ja hetkel vihmametsadega kaetud ning Põhjast üle Kongo jõe asuvad lauged rohumaad, mis oleks põllumaaks vägagi sobilikud (pärast muidugi teatavat tööd), praegu tegeletakse
kaugeleulatuv: selle maa rikkus peitub tema rahvas ja iseloomulikus gaeli kultuuris. Mida Iirimaa toodab? 1. Nisu 2. Kartulit 3. Lamba- ja veiseliha 4. Kala 5. Õlut 6. Kivisütt 7. Elektroonika seadmeid RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE Iirimaa SKP inimese kohta ostujõu standardi järgi on 135, 3 (2008) Tööpuuduse määr on 11, 9 (2009) Iirimaa on 2006 aasta seisuga kõrge inimarenguga riikide hulgas 7 kohal. Inimarengu indeks 0, 960. Iirimaad tabas esimesena euroala liikmena majanduslangus. Iirimaa SKT kahanes selle aasta esimeses kahes kvartalis vastavalt 0, 5% ja 0, 3% eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes. Kunagist majandusimeriiki Iirimaad vaevab kinnisvaraturu kokkuvarisemine, tarbimise kahanemine ja ettevõtete investeeringute kuivamine. Euroopa Komisjoni prognoosi järgi tabab majanduslangus peagi ka Saksamaad,
Sveits kuulub inforiikide hulka, kus nii ülemkihi kui ka kesk- ja töölisklassi inimestel on nii aega kui raha. Seal on palju äriteenuseid, meelelahutustööstuseid ning sotsiaalteenuseid. ÜRO inimarengu indeksi 0,932 järgi asub Sveits 10. kohal 2001. aasta indeksi kohaselt. 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt ? Sveits kuulub oma arengutasemelt inforiikide hulka, sest Sveits on rikas ja kõrge inimarenguga riik. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Sveits kuulub EFTA(1992), WTO(1995), ÜRO(2002), IMF ja OECDsse. Ka WTO ja Punase Risti peakorterid asuvad seal. Euroopa Liiduga ühinemise on sveitslased juba mitu korda tagasi lükanud, kuid seda väga napilt. 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Sveitsi tuntumad rahvusvahelised firmad on:
Põllumajanduse % SKT-st on 8,0; tööstuse % SKT-st on 38,0; teeninduse % SKT-st on 54,0; haritava maa % on 7. Sellest saab järeldada, et kui on suur hõive teeninduses, on Brasiilia kiiresti arenev/arenenud riik. Riikide arengutaseme hindamiseks kasutatakse ka ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, haridse ja keskmise eluea näitajatest. Brasiilia on positsioonil 69 ja inimarenguindeks on 0,792. Kirjaoskuse % on 88,6. See tähendab, et Brasiilia on keskmise inimarenguga riik. Arengutaset võrreldakse ka sündimuse, suremuse, imikusuremuse, laste arvu naise kohta, keskmise eluea järgi. Brasiilias on sündimus 21; suremus 6; imikusuremus 27; laste arv naise kohta 2,3; naiste keskmine eluiga 76 ja meeste keskmine eluiga 68. Suremuse järgi saab vaadata, et Brasiilia on arenenud, kuna arenenud riikides on suremus väikesem tänu paremale arstiabile. Ka keskmise eluea järgi saab vaadata, et Brasiilia on arenenud, kuna
Arengutaseme iseloomustamiseks võib vaadata ka inimeste hõivet majandussektorites. Teatavasti on arengumaadel peamine elatusallikas põlluharimine, tööstuses ja teeninduses on inimesi vähe. Ei saa öelda, et Kreeka on arengumaa, kuna põllumajandusega tegeleb kõigest 12%, tööstusega 22% ja teeninduse hõive on koguni 65% (joonis 7). Põllumajandus moodustab riigi SKPst tühise osa (joonis 8). Seega, kõiki fakte arvesse võttes saame väita, et Kreeka on kõrge inimarenguga riik. 12,4% 22,4% Põllumajandus Tööstus 65,2% Teenindus Joonis 7: Tööhõive erinevates sektorites 2005. a (CIA Factbook) 3,3% 17,9%
expectancy, literacy, educational attainment, and GDP per capita for countries worldwide. It is claimed as a standard means of measuring human development — a concept that, according to the United Nations Development Program (UNDP), refers to the process of widening the options of persons, giving them greater opportunities for education, health care, income, employment, etc. Tulemus: jaotus arenenud maailmaks, arengumaadeks ja madala inimarenguga riikideks Tulemus: paljumõõtmeline arengukäsitlus -Järjest suurenev hulk (arengu)redeleid, mida mööda rahvad ja riigid üles ronivad -Rikkus ja demokraatia, rahumeelsus ja innovaatilisus, tervis ja turvalisus, osalemine ja sallivus, rahulolu -Igal oma konstrukt ja põhjendus, mõõtjad ja kriitikud. -Meie – pilk arengumõõdikute maailma. Sealt materjali ka oma arenguanalüüsiks. 4. Organisatsiooni areng
annaabi.ee 
