Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine (0)

Sarnased õppematerjalid

32

docx

Raadi mõisapark ja dendropark

.............................................................. Arutelu ja kokkuvõte................................................................................................................. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 3 Sissejuhatus Antud töö eesmärk on välja tuua ning selgitada keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad keskkonnaprobleeme Raadi mõisa pargis ja dendropargis. Antud piirkond on küll looduskaitse all, leidub seal siiski keskkonnaprobleeme, mida on võimalik vähendada läbi kohaliku omavalitsuse ja ühiskonna tegutsemise. Seni on teada, et Tartu linn on hakanud korrastama dendropargi osa ning tööd jätkuvad. Pargis on palju kultuurilise-,

Keskkonnapoliitika

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Teljeline orientatsioon ehitistele. Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline veebassein või palju väikesi basseine, mis olid korrapäraselt laiali jaotatud. Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed. Vana-Egiptuse aedades oli orgaaniliselt seotud religioosne, praktiline ja esteetiline funktsioon. Rikaste aiad Egiptuses, millest pole midagi alles, olid kõrgelt viljeletud geomeetrilised piiratud alad. Need moodustasid ainult väikese osa niisutatud põllumajandusmaastiku lineaarsest mustrist kitsas Niiluse orus. Seal ei olnud naturaalset rohelist maastikku, kõik oli kunstlikult loodud. Aadlike haudasid on seinamaalingutel kujutatud sagedasti aedadena, mida omanik nautis ja mis pidi talle rõõmu pakkuma ka surmajärgses elus

Maastikuarhitektuuri ajalugu

19

docx

Tallinn turistidele

Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20  TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................................ 6 4.1.1Haridus ja kultuu

Eestimaa tundmine

16

docx

Eesti mõisad

Hermann von Fersen. Enda järgi Friesdrichshof'iks ristitud mõisa püstitas ta kahekorruselise barokse kivihoone. Barokkstiilis kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis 18. sajandi viimasel veerandil. Peahoone kavandajaks oli arvatavalt Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz. Hoone teeb ainulaadseks teise korruse ülirikkalik stukkdekoor, mis katab pea kõiki teise korruse kui peakorruse ruume. Vähemalt osa stukki on tsehhi (böömi) meistri Karl Kalubka töö. Majanduslikesse raskustesse sattunud Fersenid müüsid mõisa 1790tel aastatel Saku mõisa omanikule Karl Friedrich von Rehbinderile. 1786. aastast sai mõis krahv Karl Friedrich von Rehbinderi järgi uue nime ­ Friedri. Alates 1852. aastast kuulus mõis von Ruckteschellidele, kellelt ta aga üsna pea siirdus von Staelbornide aadliperekonna valdusse. Nende kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Pärast 1919

Kunstiajalugu

29

pdf

Kloostrimõis Kolgas

1 Kloostrimõis Kolgas ­ mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses.

Eesti ajalugu

34

pdf

EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU

dusteaduste või pedagoogika vallas tegutsenud autorite sulest. Üks vara- semaid sääraseid käsitlusi, mis hõlmab ka looduskirjanduse osa, on 1940. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi poolt "Elava teaduse" sarjas välja antud üle- vaateteos "Eesti populaarteaduslik kirjandus. Kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu" (Annist jt 1940). Selles ülevaates mõtiskleb kooli- mees Johannes Käis looduskirjanduse ülesannete üle kultuuris. Loodusteadusliku populaarse, üldarusaadava raamatu ülesandeks on pakkuda lugejate laiemaile ringidele lektüüri, mis täiendaks ja laiendaks lugeja teadmisi loodusest ja loodusjõudude rakendamisest inimese teenis- tusse, andes käsiteldavast alast vahest üldjoonelise, kuid siiski elava ja 238 Kadri Tüür, Timo Maran selge pildi. Niisugune raamat ergutab lugejas ka huvi looduse elu ja -näh- tuste vastu ja kasvatab teda loodusesõbraks. (Annist jt 1940: 132–133)

Loodus

50

pdf

Vanade pargipuude hooldamine

Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................

Agraarpoliitika

21

docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

kindlustamist avati külastajatele 2008. aastal Piusa Muuseumikoobas koos väljaehitatud vaateplatvormiga. Kuus läänepoolset vanemat koobast on suhteliselt väikesed - käikude pikkus ulatub vaid mõnekümne meetrini, kõrgus valdavalt 2-3 meetrini. Raudteejaama kõrval asuvad seitsmes ja kaheksas kaevandus erinevad teistest aga väga kõrgete, kuni 10 meetriste käikude poolset. Kaevanduse selles osas alustati liiva kaevandamist ülemistest kihtidest ning liiguti töö käigus allapoole. Seejuures moodustusidki kõrged ja avarad sammaskäigud, mis on eriti ulatuslikud idapoolseimas kaevanduses, kus käigud ulatuvad horisontaalsuunas mitmesaja meetri ulatuses maa alla. Uuemate kaevanduskäikude lagedes võib märgata lõhesid, esineb ka sissevarisenud kohti. Ohtlike piirkondade sulgemiseks üritati möödunud sajandi 80-ndatel aastatel lõhkamisega varistada koobaste sissepääse, mis aga ei õnnestunud.

Turism

Kommentaarid (0)