infot vastu võtab, muudab tema olukorda ehk siis kõige tähtsam on uudsus. See, et täna on näiteks reede ei ole info, kui ma seda juba tean. Info puudub, kui ei teki muutust või kui tal puudub tähendus vastuvõtja jaoks. Shannoni järgi on informatsioon MÄÄRAMATUSE VÄHENEMISE MÕÕT PÄRAST SÕNUMI VASTUVÕTMIST. Maali-Liina, jaanuar 2012 Sündmuse infosisaldus on seda suurem, mida väiksem on selle sündmuse ilmumise tõenäosus. Täringunäited. Kui tõenäosus mingi sündmuse jaoks on p=1, siis on infosisaldus 0. Infosisaldus (log2(1/p) või log2n, sest p on 1/n. 3 2 Infosisalduse ühik on BITT (binary digit) e infokogus, mis antakse edasi üheainsa
lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. a.i.1.a.i.3. Materjali hulk ja iseloom. Täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali omandamisvõime iseloomustamiseks kasutatakse ,,vahetu mälu mahu" mõistet. Vahetu mälu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn. ,,maagilise arvuga" (George Miller), mis näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna , sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). a.i.1.a.i.4. Omandamisvõime sõltumine elueast. Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. ja 30.eluaasta vahel. Hiljem algab üldvõimekuse langus. Säilitamine Selles valdkonas on teinud põhjapanevaid uurimusi Endel Tulving (eestlane, kes saavutas
alkohol, huvipuudus jne) 30 2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika eh mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. 3. Materjali hulk ja iseloom. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna , sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). 4. Omandamisvõime sõltumine elueast.Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. Ja 30.eluaasta vahel. Hiljem algab üldvõimekuse langus. Säilitamine Selles valdkonas on teinud põhjapanevaid uurimusi Endel Tulving.
alkohol, huvipuudus jne) 2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika eh mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. 3. Materjali hulk ja iseloom. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna , sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). 4. Omandamisvõime sõltumine elueast.Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. Ja 30.eluaasta vahel. Hiljem algab üldvõimekuse langus. 26 Säilitamine
kergem on õppida seda suurem on assotsiatiivsete sidemete arv, seda suurema sisalduvusega on üheselt äratuntav infoühik ja seda kergemini ta meelde jääb = didaktiline moraal. Täiesti uue materjali õppimisel vahetu mälu maht nn maagiline arv (Miller)- näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima see arv on 7±2 kompi e kängu ühe komba infosisaldus võib varieeruda, isiku jaoks peab see olema mõtestatud tervik kes on harjunud sellega siis tal tekivad vabad ,,mälupesad" kuhu infot panna: Meeldejäetava info tunnus emotsiogeensus võime esile kutsuda tundmusi; tavaliste sõnade mälus kestvus on tunduvalt lühem kui algul halvasti meeldejäänutel sõnadel Omandamisevõime sõltuvalt elueast bioloogiline võimekus tipp on 25-30
.......................................................................... 57 1 Sissejuhatus Digitaaltehnika tegeleb digitaal ehk diskreet ehk katkeliste signaalidega, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkedel. Digitaaltehnikas on laialt kasutusel kahendsignaalid, mis saavad olla kas teatava kõrge või madala väärtusega (1 või 0). Kahendarvu igat kohta (1 või 0) nimetatakse bitiks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 2 8, 210, 212 või 216 bitti. Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks seadmeteks. Kahendkoodi kasutatakse väga laialt kogu kaasaegses arvutustehnikas, esitlustehnikas, andmeedastuses jne. Kahendsignaali kasutamise peamised eelised on realiseerimise lihtsus, seadmete lihtsus, vea tõenäosus on minimaalne jne. Digitaalsignaal Analoogsignaal 2 Arvusüsteemid
kordaks eri moel, korrastatult ja süstemaatiliselt. - Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks (George Miller: vahetu mälu mahu piirang 7±2 k.) Kui materjali on liigselt ning see on segamini, ei ole võimalik sellest midagi meelde jätta; ent hõlmatavat ja hoomatavat saab paremini. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks on komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. - Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega. 2. Mälus säilitamine. Säilitamise protsess on seotud uue lisamise ja vana taandamisega. Uue teabe seostamine eelnevaga; Kaheks põhitegevuseks on kustutamine, pidurdumine. Mälu võib pidurduda ning tuleb uus ja muu informatsioon, mis on väga rikas allikas nendeks pidurdusteks.
Mida enam on aga omandatava kohta teadmisi varasemast, seda kergemini seostub uus olemasolevaga. Mida suurem on õppija teadmiste pagas, mida rohkem on laiendatud oma teadmisi nii õppematerjali omandamise kui ka iseseisva täiendamisega, seda kergemini ja püsivamalt omandub ka vajalik materjal, sest assotsiatiivsete seoste struktuur on rikkalikum kui inimesel, kes peab selle kujundama mõne päevaga. Tuleb silmas pidada, et psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt, vaid komp ehk känk (chunk). Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna, sümbol, lühend jne). Täiest uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali omandamisvõime iseloomustamiseks kasutatakse vahetu mälu mõistet. Vahetu m'lu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn maagilise arvuga (George Miller), mis näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus
sekundaarset konteksti. Primaarses kontekstis on objektil praktiline väärtus. Primaarse konteksti määratlevad järgmised funktsioonid: valmistamine; kasutamine; hooldus. Sekundaarses kontekstis omandab artefakt dokumentaalse väärtuse. Senini valdavalt utilitaarset väärtust omavat objekti hakatakse käsitlema infoallikana. Ennekõike tähendab see seda, et dokument muutub arhivaaliks või ese museaaliks. 5) artefakti infostruktuuri muutumine ajas Objektide infosisaldus muutub pidevalt, kuna kogu aeg toimub nii teabe kadu kui ka juurdetulek. Artefaktide infosisaldust mõjutab terve rida nii füüsikalis-keemilisi kui ka sotsiaalseid protsesse, mida võibki jagada looduslikeks ja inimtekkelisteks. Looduslikest protsessidest on kõige olulisem pidevalt toimuv materjalide lagunemine ja vananemine. Toimuvad keemilis-füüsikalised protsessid, mis viivad materjalide keemilise koosseisu muutumise ning mehaaniliste omaduste halvenemiseni. Vananemise protsess on
lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Komp (känk) psühholoogiline infosisaldusühik. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda: tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. (sõna, sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada.
) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Komp (känk) psühholoogiline infosisaldusühik. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda: tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. (sõna, sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada.
· peab äratama huvi põhiteksti vastu · peab looma soodsa mulje tootest/teenusest · peab selgitama näiteid, mis on põhitekstis ja veenma lugejat/vaatajat nende õigsuses · peab tagama järjepidevuse kampaaniate vahel Logotüüp - 5 - 10 % Määrab ära kuuluvuse, tagab ainuõiguse ja individuaalsuse, samuti end reklaamiva firma kiire äratundmise. Nõuded logole: · Tähelepandavus: märgatavus, signaalväärtus, eristuvus foonist · Infosisaldus: sisuväljendus, loetavus, funktsioon sümbolina, assotsiatsioonid, aktuaalsus, lakoonilisus · Afektiivne kvaliteet: meeldivad motiivid, esteetika, emotsioonid · Iseseisvus: ajatus, äravahetamatus · Kasutamisväärtus: rakendamise ulatus, rakendamise võimalused, reprodutseeritavus, kujutise muutumatus kompositsiooni varieerimisel · Registreeritavus · Kultuuriline ja regiooniline "loetavus" KÕRVALELEMENDID · Kastid ja paneelid · Kvaliteetmärgid
ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete; 3) episoodiline konkreetsed olukorrad Praimingunähtus - Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi teadlikud olla. Mälu mahtu iseloomustab mälu infosisaldus kompades. Mälu täpsus ehk moondumiskindlus on iseloomustatav kahes plaanis kuivõrd täpselt suudab keegi edastada 1)omandatu välist kuju, vormi, olekut, või 2)selle sisu, mõtet, üldistust. Mälu mobilisatsioonivalmidus on võime leida mälust vajalikul hetkel vajalik materjal. Kindlus reprodutseerimistäpsuses on siseveendumus mälus säilinu õigest esitamisest. Tugeva stressi tingimustes iseloomustab inimest vähenenud võime tajuda ja mäletada sündmuste detaile
Juhul kui impulsi parameetrid ei ole määratletud, sisaldab üks impulss ühe biti informatsiooni, s. t impulsi olemasolu võib lugeda signaaliks 1 ning selle puudumise signaaliks 0. Kahe impulsiga opereerides saab edastada 22 = 4 bitti infot jne. Mitmebitiseid impulsisignaale saab kodeerida kahendarvude koodiga ning neid nimetatakse arvsignaalideks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8-, 10-, 12- või 16-bitiseid arvsignaale, mille infosisaldus on 28 = 256, 210=1024, 212 = 4096 ja 216 = 65536 bitti. 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine sellekohase reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks. Arvsignaale moodustatakse kodeerimisega. Eri arvusüsteemidele vastavad erinevad koodid. Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn rooma numbrite süsteem.
annaabi.ee 
