pilootprojektideleidmiseks ja edasiseks uurimiseks, et saavutada lõppeesmärk, st ühe astme võrra kõrgem haridus. 2010 - Algab projektide käivitamine ja samas ka nende tulemuste jälgimine. Liikmesriigid annavad haridust ja koolitust käsitleva ühise arenguaruande raames aru sihtrühmade kvalifikatsioonitaseme tõstmisel tehtud edusammudest. 3.4. Kiirendada mitteformaalse ja informaalse hariduse hindamise ning õpitulemuste tunnustamist ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul Elukestva õppe nurgakiviks on mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamine ja kinnitamine. Paljudel liikmesriikidel on olemas sellekohased õiguslikud raamistikud ja enamik neist on käivitanud pilootprogrammid. Oskuste ja sotsiaalsete pädevuste hindamine ja tunnustamine, hoolimata sellest kus ja kuidas need oskused ja pädevused on omandatud, on
Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub Rapla maakonnas, aga Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. Järvakandi valla pindala on 4,83 km² ja elanike arv on umbes 1300 inimest. Kohtla-järve pindala on 54,02 km2 ja elanike arv on umbes 44000 inimest. Noori on Järvakandi vallas 21% ning Kohtla-Järve
1.2 Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis Suur hulk informatsiooni liigub organisatsioonis horisontaalselt ning hõlmab samal hierarhiaastmel paiknevate osakondade omavahelist suhtlemist. Horisontaalne suhtlemine on kommunikatsioon samal ametiastmel töötavate inimeste vahel, kuid isegi siis, kui tegemist on erinevate ametiastmetega, ei mõjuta staatuse barjäärid tavaliselt omavahelist suhtlemist, kuna tihti on tegemist informaalse suhtlemisega, pigem näost-näkku kui kirjaliku vormiga ning vahetatakse kogemusi, saadakse teavet üksteise tegemistest. Selle tulemusena on tagasiside kiirem ja info moonutused väiksemad (Valk 2003:201). 1.3 Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis Diagonaalse suhtlemissuuna puhul on erinevate vertikaalsete ja horisontaalsete tasandite esindajad mingi eesmärgi saavutamiseks seotud ühte suhtlemisvõrgustikku. Mitteametlik
arendamise võimaldamises. Oluline innovatsiooni juhtimise konkreetsete viiside mõjutaja on organisatsiooni suurus. Tavaliselt on väiksematel organisatsioonidel rida eeliseid – väledus, kiire otsuselangetamise võime -, kuid ka piirangud, näiteks ressursside piiratus. Need tähendavad seda, et tõhusa innovatsioonijuhtimise arendamine sõltub võimest luua just neil asjaoludel mängivaid struktuure ja käitumisi, näiteks informaalse suhtlemise säilitamine selleks, et võita ühisest visioonist ja kiirest otsuselangetamisest, kuid võib rajada ka võrgusidemeid, et ressursside piiratust kompenseerida. Piirkondlikud ja rahvuslikud innovatsioonisüsteemid erinevad väga palju. Innovatsioonisüsteemi all peame silmas tervet hulka tegijaid – valitus-, rahandus- ja haridusringkondi, tööturgu, teaduse ja tehnoloogia infrastruktuuri jms- , mis moodustavad
teadmiste hulka. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus Formaalne kasvatuse (formal education) all mõistetakse süsteemi, mille abil ühiskond korraldab ametlikku koolitust ja õpetust. See süsteem on hierarhiline ning selle tegevuse eesmärgid on ametlikult kindlaks määratud ning õppekavadesse kirja pandud. Formaalne ehk ametlik kasvatus ulatub põhikoolist ülikoolini. Informaalse kasvatuse (informal education) ehk mitteametliku kasvatuse all mõeldakse ennekõike koolitussüsteemist väljaspool asetleidvat kasvatust, mille eesmärke ei ole ametlikult sätestatud ning mis toimub sellistes institutsioonides (asutustes), sotsiaalsetes süsteemides ja rühmades, mis ei ole loodud esmajoones kasvatus- ja õpetusülesannete täitmiseks. Selline tähendab sageli elukestvaid protsesse. Mitteformaalne kasvatus (nonformal education). See tähendab enamasti täiskasvanute
Kas annab see õigustuse rääkida kõigi laste ja lastevanemate nimel? Informaalne kool ja mustad kirjutised Mustad kirjutised on Cambridgei ja Oxfordi kirjandusteadlaste kriitilised kirjutised sellest, missuguseid ohte peidab endas sõjajärgsetel aastatel laialdast poolehoidu leidnud informaalne kool Inglismaal. Kümmekonna aasta jooksul (1969-1977) ilmunud kirjutiste sarja hakati tagantjärele nimetama mustadeks kirjutisteks (The Black Papers). Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil
koolitussüsteemidele, 3) ning haridus- ja koolitussüsteemide avamine laiemale maailmale. Kopenhaageni deklaratsiooni 2002 aastal pandi alus Euroopa kutseharidusalasele koostööle: 1)Ühtne pädevuste ja kvalifikatsioonide raamistik, 2) kutsehariduse ja -koolituse erinevate sektorite omavahelise süsteemi juurutamine ja selle soodustamine, 3) kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ühised kriteeriumid ja põhimõtted, 4) mitteformaalse ja informaalse õppe ühised põhimõtted, 5) elukestev juhendamine (selle all vajadus ka pöörata suuremat tähelepanu õpetajate ja koolitajate õppimisvajadustele). 1975. aastal võttis ministrite nõukogu vastu direktiivi, millega loodi Euroopa kutseõppe arenduskeskus Cedefop. Cedefopi ülesanded on järgmised: 1) dokumenteeritakse arenguid, teadustöö ja kutseõppeasutustes ja koolitusasutustes; 2)teabe levitamine; 3) algatuste edendamine,
Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust. Mitteformaalse õppe eesmärk ei ole tunnistus, see võib olla elukestev õpe. Kõik õppe vormid on üksteisega põimunud. Kasvukeskkonnad võivad olla vastuolulised, kui nadrõhutavad vastandlikke väärtusi ja veendumusi. Optimaalne kasv ja areng sõltubvanemate koostööst lapsega. Mis on perekond? Perekonna määratlemine Laste arv peres Abielulahutused Lahutatud perede lapsed
Formaalne ja informaalne kasvatus Formaalne kasvatuse (formal education) all mõistetakse süsteemi, mille abil ühiskond korraldab ametlikku koolitust ja õpetust. See süsteem on hierarhiline ning selle tegevuse eesmärgid on ametlikult kindlaks määratud ning õppekavadesse kirja pandud. Formaalne ehk ametlik kasvatus ulatub põhikoolist ülikoolini. 5 Informaalse kasvatuse (informal education) ehk mitteametliku kasvatuse all mõeldakse ennekõike koolitussüsteemist väljaspool asetleidvat kasvatust, mille eesmärke ei ole ametlikult sätestatud ning mis toimub sellistes institutsioonides (asutustes), sotsiaalsetes süsteemides ja rühmades, mis ei ole loodud esmajoones kasvatus- ja õpetusülesannete täitmiseks. Selline tähendab sageli elukestvaid protsesse. Mitteformaalne kasvatus (nonformal education). See tähendab enamasti täiskasvanute
Presupositsioone peab olema nii vähe kui võimalik. 7. Presupositsioonid ei tohi olla provokatiivsed, solvavad ega agressiivsed, kui kõnekeskkond seda ei luba. N13.1. Analüüsida küsimust ,,Kas maja köetakse?". Märgis: kas. Presupositsioon: (pole eraldi esile tõstmist väärivat presupositsiooni.) Nõuded vastusele: küsimus on range, oodatakse jah-/ei-vastust (sellele viitab märgis). 10 Kui vastaja vaidlustab presupositsiooni või eelduse, siis selle põhjendamine on juba informaalse loogika objekt. Põhjendiks võib olla nt loogiline tõestus, aga võib olla nt ka enamiku arvamus, mida väljendab nt vilekoor, mis sunnib vastajat ikkagi vastama. 7 Kontrollime reegleid: (kui vastava numbriga reegel on täidetud, märgime numbri järele +, kui pole, siis ): 1) +(?); 2) +; 3) +; 4) +; 5) +; 6) +; 7) +. (Mõni varasem rikutud reegel võib
· väldi info ennatlikku lekkimist · pühendumise põhjalikkus · detailide ülekontroll · ANNA AEGA ATRA SEADA (venitamistaktika) VEENMISE EFEKTIIVSUST VÄHENDAVAD TEGURID: · elukogemuste põhjal tekkinud hoiakud, veendumused ja stereotüübid · haridustase mida kõrgem see on, seda sagedasem kriitilisem suhtumine vastaspoolde · ülemäärane põhjalikkus ja liigsed üksikasjad · vead argumenteerimisel · vastuolud informaalse grupi tõekspidamistega · vastaspoole liiga kõrge enesehinnang 21 5.2. SISENDAMINE. Riietuse järgi võetakse sind vastu ja mõistuse järgi saadetakse ära... Idamaade vanasõna Põhieesmärgid: 2) võita vastaspoole tähelepanu ja usaldus; 3) tekitada vastaspooles senisest suurem edukuse ja turvalisuse tunne ning perspektiiv.
kontrolli hooleks. Seega on projektijuhil vaja lähtuda järgmistest põhimõtetest: Analüüsida projekti ja selle keskkonda koos nn. suure pildi silme ees hoidmine aitab ette näha potentsiaalseid probleeme ning varakult silmata võimalusi; Olla teadlik ning koguda ,,kõva" ja ,,pehmet" informatsiooni paralleelselt; Lubada meeskonnaliikmeil enesekontrolli formaalse kontrolli kasutamise asemel. Ilmselt on neist põhimõtteist kõige keerulisem rakendada informaalse kontrolli põhimõtteid, sest see eeldab juhilt väga suurt usaldust projektimeeskonna liikmete suhtes. Usalduse tekke eelduseks on, et projektijuht usub projektimeeskonna liikmete pädevusse saada projektiga hakkama. Selline veendumus saab baseeruda eelnevatel töistel jmt. kogemustel ning hoolikal projektipersonali värbamisel ja valikul. Lisaks eeldab informaalse kontrolli kasutamine juhilt demokraatliku (või laissez-faire) juhtimisstiili kasutamist, mis
heaks juhiks sünnitakse või õpitakse?". Esialgu pooldati pigem sünnipäraste võimete eelistamist. Tänapäeval ollakse selles osas jõutud seisukohale, et sünnipärased eeludused isiksuseomadustena on hea ,,stardipakk," mis aitab kujuneda liidriks, aga heaks juhiks saamine oleneb ka soovist (juhtivatele ametikohtadele kandideerimine), mis on eelduseks, et inimene teeks jõupingutusi enesearendamisel formaalse (näit. kõrgharidus ülikoolist) ja informaalse õppe vormis (näit. tuttavate juhtide ja mentorite soovitused, raamatute lugemine jne.). Teadlik enesearendamine majandusfookusega valdkondades on edukaks juhiks kujunemise protsessis oluline. Tabel 7. Hunt-Laingi eeskujumudeli tulemused (Türk 2001:93). 21 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad hakkasid levima 1950ndail aastail kritiseerides isiksuseomaduste ja oskuste teooriad selle poolest, et need ei aita siiski piisavalt hästi
tagasi, ära võta argumente või kriitikat liiga tõsiselt, küsi, ära räägi vahele. Pange tähele, et vahele rääkimise keeld on esitatud kaks korda, alguses ja lõpus. Juhenditest on vähe kasu kui juht ei tee sisimas kindlat otsust, et ta kuulab teist inimest. Tõhus kuulamine eeldab mitte ainult räägitavast arusaamist, vaid ka mõistmist ja see on olulisem kui need kümme soovitust. Ja nendest soovitustest on siis ja ainult siis kasu. Informaalse kommunikatsioonisüsteemi kasutamine Kuuldused on igas organisatsioonis olemas kui informaalne kommunikatsioonisüsteem. See toimib tavaliselt kiiremini kui ametlik kommunikatsioonisüsteem. Selles levivad uudised alati kiiremini, see süsteem on paindlik, tõhus, kindel ja rahuldab inimeste suhtlemisvajadust. Näiteks saavad töötajad tippjuhi erruminekust kuulduste kaudu ammu enne teada kui sellest ametlikult teatatakse. Miks tekivad kuuldused
annaabi.ee 
