iseseisvuse tunnuseid. Kuidas sobib antud Rahapoliitika: a)Raha väärtuse säilitamine ehk rahalise stabiilsuse mõte kokku ühisraha kontseptsiooniga (nt tagamine ehk madala infaltsioonitaseme hoidmine. euro)? Euro tähistab seda, et riik on euroala liige ja Riigi majanduskasvu soodustamine. on iseseisev. Kuna riik on selles euroalas, siis ta on b)Riigi keskpank – hoiab madalat inflatsioonitaset. käitunud targalt, sest ühine valuuta toob palju Reguleerib intresse ja käibeloleva raha hulka. hüvesid ning annab väikestele riikidele võimaluse Fiskaalpoliitika: suuremas maailma majanduspoliitikas kaasa rääkida.
Euroopa Liit Euroopa Liidu ametlik lipp 1945-1969 1950. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus kestva rahu tagamiseks, mille ettepaneku tegijaks oli Robert Schuman Ühenduse asutajaliikmeteks oli Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia 1957. aastal sõlmiti Rooma leping ,millega loodi Euroopa Majandusühendus(EMÜ) ehk ühisturg 1960. aastatel tekkisid The Beatles's sarnased ansamblid, mis meelitas kohale hulk noori, olles majandusele hea aeg 1970-1989 Euroopa Liit võtab vastu keskkonnakaitseseadusi, asutades surverühmi nagu Greenpeace, et kaitsta maailma meie ümber Euroopa Liidu regionaalpoliitika raames hakati suuri summasi eraldama, et luua vaeste piirkonnas piisavalt töökohti ja arendada infrastruktuuri 1986. aastal allikirjastati Euroopa akt, mis oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aastasele programmile 1987. aastal käivitati programm Erasmus, mille eesmärk oli toetada tudengeid, kes soovivad õppida aas...
kestuskaubad (nt riided, arvutid ja pesumasinad), teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine). 1.3 Inflatsiooni reguleerimine Inflatsiooni reguleerimiseks on peamiselt kaks võimalust: raha- ja fiskaalpoliitika. Nende poliitikate koosmõjul saab reguleerida majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine tähendab seda, et inimesed kalduvad rohkem kulutama, seega kasvab nõudlus kaupade ja teenuste järele. Suurem nõudlus aga kergitab inflatsioonitaset, kui pakkumine nõudlusega sammu pidada ei suuda. Rahapakkumise vähendamine annab vastupidise efekti. 1.4 Inflatsioon Euroopas 2. INFLATSIOONI TEKKEPÕHJUSED Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis majanduskasvuga paratamatult kaasneb, kuid mida püütakse hoida teatud piirides kõikides riikides. Inflatsiooni ohjeldamiseks kasutatakse enamasti intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega
Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL- i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. 3.5 Lähenemiskriteeriumid Kolmandasse etappi jõudmiseks peavad kõigil EL-i liikmesriikidel olema täidetud viis lähenemiskriteeriumi: hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra; intressimäärad: pikaajalised intressimäärad ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimääradest rohkem kui 2% võrra; eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 3.6 Stabiilsuse ja kasvu pakt
viimasest osast. 21. Millistes riikides on kasutusel euro? Austrias, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Kreekas, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes, Küprosel ja Maltal. Eurot kasutatakse veel Monacos, San Marinos ja Vatikanis, mis ei ole ELi liikmed 22. Mis on euro lähenemiskriteeriumid? 1. Hindade stabiilsuse nõue Nõude kohaselt ei tohi liikmesriigi inflatsioonitase (tarbijahindade tõus) ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Riigi rahanduse stabiilsuse nõue Riigieelarve ei tohi olla ülemäärases puudujäägis. Üldreeglina ei tohi iga-aastane avaliku sektori eelarvepuudujääk ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust*. Erandkorras on aktsepteeritav, kui puudujääki on oluliselt ja pidevalt vähendatud ning see on saavutanud 3% lähedase taseme või kui 3% tasemest kõrvalekaldumine on vähene, erakorraline ja ajutine. 3. Riigivõlga puudutav nõue
1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa valuutasüsteemi vahetuskursimehhanismi lõtkupiiridest, kusjuures valuutat ei tohi mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida. 3. Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust; 2) koguvõlg ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust.
Eurosüsteem - euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Ülesandeks: Kujundada EL-i rahapoliitikat Hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve Aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele 16. Maastrichti kriteeriumid - Hindade stabiilsus inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra Eelarvepuudujääk liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg - ei tohi ületada 60% SKT-st Vahetuskursi stabiilsus - kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. Stabiilsed intressimäärad pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendi võrra 17. Euroala kujunemine
aastal kohe hüppeline 5,5% kasv ning 2011 4,6% kasv, ennekõike tänu kiiretele ja olulistele kärbetele Rootsi valitsuse poolt. On näha, et 90-ndate suurest Rootsi majanduskriisist on riik korralikult õppinud. 2.2 Inflatsioon Rootsi rahanduspoliitika üks peamisi eesmärke aastast 1995 on inflatsioonitaseme hoidmine 2% juures. 2010. aasta veebruaris tunnistati aga, et inflatsioonitaseme nii täpne reguleerimine on keeruline, mistõttu seati sisse 1% intervall. Inflatsioonitaset reguleerib Riigipank peamiselt baasintressimäära muutustega. 6. juuli 2011. a seisuga on Riigipanga seatud baasintressimäär 2,0% ja inflatsioon juunis 3,1%. 2.3 Tööpuudus Üheks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. Eelmine, sotsiaaldemokraatlik valitsus, võttis eesmärgiks nähtava tööpuuduse alandamise 4%-ni aastal 2006; tööhõives oli eesmärgiks saavutada 80% tase, kuid eesmärgid jäid täitmata, mis oli ka üheks valimiskaotuse põhjustajaks.
o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra; o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st; o stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme koige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti votta. o vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud koikumise piiresse. 18. Euroala kujunemine
kooskõlas Euroopa nüüdisaegse praktikaga. Rahapoliitika teostamine, seega ka raha ja finantsstabiilsuse tagamine on enamikus maailma riikides pandud keskpangale. Seda sellepärast, et täitevvõim võib poliitilistel kaalutlustel, lühiajalisi majandusülesandeid lahendades, tuua ohvriks riigi pikaajalised majandushuvid. Kaitstes rahapoliitilisi otsustusi päevapoliitilise sekkumise eest, saab keskpank aidata hoida madalamat inflatsioonitaset, ilma et majanduskasv peaks aeglustuma. (Eesti Pank 2013) Poliitiliste plaanide lühiajalistest huvidest lähtudes võib saavutada majanduse arengu ajutise kiirenemise, ent selle hinnaks on pikemas perspektiivis inflatsioonitempo tõus ja ka majandustulemi vähenemine ja tööpuuduse kasv. Riigis finantsstabiilsuse tagamiseks arendab Eesti Pank rahapoliitika operatsioonilist raamistikku suunas, mis tagab valuutakomitee põhimõtete jätkuvalt usaldusväärse
lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks. Laenu andmisel vajalik tagatis. Kohustuslik reserv – keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa krediidiasutuste kohustustest mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid. • hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% (2%) võrra; • eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; • riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; • vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 22. Euroopa Liidu kujunemine – lehel 5 23. Eurosüsteemi olemus.
suurendada monetaarstabiilsust" (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1) Ühisraha euro kasutuselevõtuks peab Eesti täitma Maastrichti lepinguga sätestatud konvergentsikriteeriumid eelarve puudujäägi (mitte rohkem kui 60 % SKPst) ning inflatsiooni ja intressimäärade (Euroopa Liidu kolme madalaima tulemusega riigi keskmistest vastavalt 1,5 % ja 2,0 % kõrgemad) kohta. Eestil on hetkel täidetud kõik kriteeriumid peale inflatsioonitaset puudutava. ,, Selle savutamiseks jätkab valitsus konservatiivse eelarvepoliitika rakendamist ning kehtestab kiiresti vajalikud aktsiisi- ja ressursimaksude määrade muutused". (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1) Eestis on tavapäraselt riigieelarve koostamisel lähtutud põhimõttest, et valitsussektori eelarve on täispikal perioodil vähemalt tasakaalus. ,,Riigieelarve koostatakse juba planeerimise järgus kogu keskpikaks perioodiks selliselt,
(üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik tagatis (madala riskiga võlakirjad). Pankade kohustuslikud reservid keskpangas keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku reservi määr) krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi baas), mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid Hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra. Eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st. Vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. Stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3% võrra. 22. Euroopa Liidu kujunemine I etapp Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalmaad, Luksemburg
Eesti kroon on kogu käibeperioodi vältel jälginud alguses Saksa marga ja hiljem euro väärtust. Kindla kursi ja euroga seotuse tõttu ei toonud krooni asendamine 21 üldmajanduslikult olulisi muutusi. Eesti ühinemine majandus- ja rahaliiduga võimaldab kõige paremini ja usaldusväärsemalt tagada Eestis ringleva raha stabiilsust ning madalat inflatsioonitaset. Samuti hinnad muutusid lihtsamini võrreldavaks teiste euroala riikidega, väheneb vahetuskursirisk, risk järsuks intressitõusuks ja tehingukulud. Süvenev lõimumine Euroopa Liidu majandusruumiga ning investeerimisaktiivsus peaksid lähiaastatel kaasa tooma töökohtade arvu stabiilse kasvu nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Majanduskasv soodustab tootlikkuse kasvades ka kiiremat palgatõusu
planeerimise ja hinnakujunduse määratlemise aluse. 1.jaanuaril 2005 aastal seoti Läti latt Euroga kursi juures 1 Euro = 0,702804 Latti. Valuutade sidumise eesmärk on seotud Läti plaaniga liituda Euroopa Liidu ühisrahaga kohe, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud. Paraku on sarnaselt Eestile, Lätis kõrge inflatsioon, mis takistab Läti liitumist Euroopa Liidu Ühisraha fondiga. Viimastel aastatel on Lätis täheldatud suhteliselt kõrget inflatsioonitaset. 2004 aastal olid kõrge inflatsiooni põhjusteks mitmete ühekordsete faktorite koosmõju näiteks administratiivselt reguleeritud hindade tõus, kaudsete maksude kooskõlastamine, inflatsioon seoses oodatava üleminekuga Eurole ja kõrged maailma naftaturu hinnad. 2005 ja 2006 aastal säilis suur inflatsioonitase, peamiselt maailma naftaturu hindade tõusust ja eelmiste perioodide inflatsiooni inertsist tulenevalt.
täitmist eurotsooni liikmesriikide poolt ja tegema selgitustööd nende nõuete tingimusteta täitmise vajaduses ka eurotsooniga liitujais-riikides koos Euroopa Komisjoniga. Vastavalt liitumislepingule pidid kõik Euroopa Liiduga liitunud riigid (sealhulgas Eesti) esimesel võimalusel Stabiilsuspakti kohaselt liituma eurotsooniga. See aga nõuab, et liituja- riigi hinnatõus ei tohi ületada 1,5% kolme madalaima hinnatõusuga EL-i riigi aritmeetilisest keskmisest arvestatuna (st umbes 3%-list inflatsioonitaset). Liituja-riigi eelarvedefitsiit peab jääma alla 3 protsendi SKP-st ja valitsuse koguvõlg ei tohi ületada 60 protsenti SKP-d. Samuti peavad pikaajalised intressimäärad olema mitte üle 2% suuremad kui kolme madalaima tasemega liikmesriigi aritmeetiline keskmine ja meie rahvusvaluuta kõikumispiirideks on pluss/miinus 2,25% paaril euroeelsel aastal. Lisaks nende eurotsooniga liitujate kriteeriumite täitmise jälgimisele on
Phillipsi kõver kujutab poliitikute jaoks kompromissi leidmise vajadust töötuse ja inflatsiooni vahel. Lühiperioodi Phillipsi kõver · näitab pöördseost inflatsiooni taseme ja töötuse määra vahel olukorras, kus prognoositud inflatsiooni määr on const st pos nõudlussokk, mis viib tööpuuduse selle loomulikust määrast madalamale, toob kaasa inflatsiooni taseme kasvu · Kõvera kuju oleneb eeskätt tööturu tingimustest, "lame" -alanev töötus tõstab inflatsioonitaset vaid veidi, "järsk" tähendab vastupidist · kõverat nihutavad mitmed asjaolud: esmajoones pakkumisssokid, produktiivsuse kasv ja möödunud perioodi inflatsiooni ning palgaootuste vastastikune mõju; · Kõvera kompromissis võib esineda asümmeetria: alanev töötusemäär tõstab inflatsioonitaset, kuid kõrgem töötusemäär ei tarvitse inflatsiooni alandada; 44
annaabi.ee 
