6. Nimetage kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 1. Inimeste osakaal, kes töötavad teenindussektoris on suur. 2. Levinud on kõrgtehnoloogilised info kanalid. Näiteks internet. 7. Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kõrgemini arenenud riikides on suurim hõive teeninduses, vähem arenenud põllumajanduses. 8. Selgita, mida tähendab: Keenia on agraarmaa, Hiina on industriaalmaa. Keenia on valdavalt põllumajandusliku tootmisega maa. Hiina on valdavalt tööstusliku tootmisega tööstusmaa. 9. Joonisel on kujutatud hõive muutusi majandussektoris. Millist majandussektorit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne) kujutavad jooned? A primaarne, B sekundaarne, C tertsiaarne. 10. Mis on rahvusvaheline firma (REV)? Too kolm näidet REV-rahvusvaheline ettevõte: Apple, Samsung, Google, Microsoft, McDonald's. 11
5. Välispoliitika impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüded (esimene iirimaa, jäi dominiooniks, 1937 täielikult iseseisvaks.) 6. 1931 Briti parlament võttis vastu Westminsteri statuut, muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa 1. Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2. Enne sõda agaar-industriaalmaa, nüüd tööstusriik; majanduslik areng kiirem kui Inglismaal 3. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid; valitsuse kiire vahetumine, eluiga lühem kui pool aastat 4. Tabas ülemaailmne majanduskriis suurenes tööpuudus, halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised 5. Kommunistid ja sotsialistid kokkulepe 1934 esitasid Rahvarinde Idee, avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega 6
19.sajandi lõpuks arenes Soomes välja rahvuslik kapitalistlik majandus. Arvamus Statistilise analüüsi tulemusena märkis A.Kollontai, et 1870ndate aastate algus oli Soomele peaaegu pideva majandusliku tõusu periood, sellele aitas kaasa rida sotsiaalpoliitilisi momente. Oli ilmne, et Soome tööstust ootab suur tulevik. Rahvamajanduse pale ning iseloom muutusid järsult: nõrgaltarenenud tööstusega agraarmaast, kus domineeris käsitöönduslik toomine ja kodutööndus, sai industriaalmaa, kus peremehetses ning andis tooni suurkapital. Fiasko Samaaegselt toimus kapitalismi kiire areng ka Venemaal. Kapitalismi ülekasvamine imperialismiks teravdas kõiki vastuolusid, kaasa arvatud vastuolusid tsarismi ning rõhutud rahvaste vahel. Sellest algas ka pealetung Soome autonoomiale. 1899.aastal tsaari manifestiga allutati Soome seadusandlus ülevenemaalisele seadusandlusele. Eesmärk oli sellel vaid üks
· Olukord oli ikkagi stabiilne · Inglismaa väljus kriisist kiiremini teistest · 1921. a. kompromiss Põhja-Iirima 6 krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks · 1937. a. Iirimaa täielik iseseisvumine · 1931. Westminsteri statuud PRANTSUSMAA · Sõja võitjariik · Majanduse arengu tugev tõuge · Võimsad investeeringud purustatud alade ülesehitusse · Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides · Enne sõda agraar-industriaalmaa, pärast sõda tööstusriik · Polnud aga stabiilseid parteisid · Kiire valitsuste vahetamine tekitas rahvas pahameelt · Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis · 1934.a Rahvarinde idee koostöö kodanlike erakondadega · Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa tähtsaim suurvõim · Puudus aga majanduslik ja sõjaline jõud · 1930.a NSV Liiduga koostöö DIKTATUURID LÄÄNE- EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA. · Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtused
suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Majandus: sõja tulemusena liitis Pr. endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse. Seetõttu oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väikse kui enamikus Euroopa riikides. Enne I maailmasõda oli Prantsusmaa olnud agraar-industriaalmaa, nüüd muutus ta aga lõplikult tööstusriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik areng selgelt kiirem, kui see oli Inglismaal. Sisepol: Poliitiliselt ebastabiilne. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid. See tõi kaasa valitsuste kiire vahetumise. Aastatel 1919- 1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. See tekitas rahvas pahameelt ja pettumust. Olukord pingestus veelgi kui algas ülemaailma majanduskriis. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised
selle riigipeaks valiti nüüd president. Majanduslikult oli tollane Iirimaa põllumajandusmaa, kus rahvuslik tööstus hakkas arenema rohkem 1930. aastail. Sinn Fein ja põrandaalune Iiri Vabariiklik Armee otsustasid jätkata aga võitlust kuni Iirimaa täieliku vabanemiseni. 6. PRANTSUSMAA MAJANDUSARENG. Esimene maailmasõda oli andnud tugeva tõuke Prantsuse tööstuse arengule. Kui enne sõda oli Prantsusmaa olnud agraar-industriaalmaa ja tööstuses oli ülekaal kergetööstuse käes, siis nüüd kasvas kiiresti ka rasketööstus. Enne 1914. a. oli suuri kapitalimahutusi Venemaale tehtud, nüüd pandi aga suuremat rõhku kodumaise tööstuse arendamiseks. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid. Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934
Majanduslik areng toimuski eeskätt rasketööstuse, eriti relvatööstuse arvelt. Seda arengut soodustas see, et riik sõlmis Ida- Euroopa riikidega lepinguid, eks olid relvade ostjateks, nt: Poola, Jugoslaavia. Majandusele mõjus positiivselt ka see, et kui varem oli elatud oma kapitalilt saadud intressidelt, siis nüüd hakati seda arendama oma kodumaa arvelt, seda investeeriti oma riigi arengusse. Kui enne I MS oli Prantsusmaa eelkõige agraar-industriaalmaa, kus põllumajanduse osatähtsus oli suur, siis pärast muutus Prantsusmaa industriaal-agraarmaaks, kus esmatähtis oli tööstus. Kui 20ndate lõpus börsikrahh toimus, siis Prantsusmaas see esialgu ärevust ei tekitanud, reaalsus oli teine. Kuna maailmamajandus on omavahel tugevalt seotud, jõudis 30ndatel majanduskriis ka Prantsusmaale. Prantsusmaa langus oli väiksem kui teistel, kuna riigi roll majanduse korraldamisel oli tunduvalt suurem (repratasioonide jagamine)
166. 1) hakati eelisarendama rasketööstust, eriti sõjatööstust 167. 2) loobuti välismaistest investeeringutest, eraettevõtlusest 168. 3) majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele 169. 4) kehtestati viisaastaku plaanid – esimene 1928-1933, mille alusel NSVLiidust pidi saama industriaalmaa Propageeriti hoogtööd ja sotsialistlikku võistlust, noorsugu värvati uutele suurehitustele 170. TULEMUSED Rasketööstuse tootmise kogumahult 1938.aastaks USA järel II kohal maailmas Tööviljakus ja toodete kvaliteet väga madal Elanikkonna maksukoormuse kasv, elatustaseme langus 171. 172. 173. 174. Kollektiviseerimine
traagiline. Mööda ameerika vaba tühja ruumi (ülioluline) kihutama. Ameerikal ruumilisusega väga suur tunnetuslik probleem, ruumiline ahistustunne. Ameerikat rajati piiramatu vabaduse ideest. Oli koguaeg seotud vastuoluga, tsiviliseerimine mille nad on läbi viinud, sellega koos on midagi kadunud. Raudteed, tohutu maaala ühendada. Riigi erinevad osad hakkasid suhtlema. Samal ajal raudteede rajamine võttis süütuse ja puhtuse kogu territooriumilt. Industriaalmaa, majanduse tõusuga, läks miski kaduma. Sisemine vabadus. LSD. Vaba ruum kusagilt ülesse. Motiveerinud kogu Ameerika popkultuuri. 6768 sai plaaditööstus aru, kuidas rokkmuusikutega käituda, tollane showbisness ütles, et siin on rikutud kõiki reegleid, mida me hea muusika juures hindame, peame andma vabaduse/raha, et rokkmuusikud saaksid teha mida tahavad. Kontrakultuuri mõiste, viitab sisemisele võitlusele kultuuri sees. See polnud nii turvaline ja pehme muusika? nagu praegune
uute tööstusharudega. Süsi asendati naftaga. 8. Millise muutuse Inglise ajaloos tõi kaasa Westminsteri statuut? Vastus: See muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes sellega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 9. Millal sai Iirimaast iseseisev riik? Vastus: 1937aastal 10. Millest oli tingitud Prantsusmaa kiire areng? Vastus: Neil oli sõjajärgne majanduskriis väiksem kui teistel riikidel. Enne sõda oli Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks. 11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939? Vastus: 41 valitsust. 12. Miks loodi Prantsusmaal rahvarinne? Vastus: Hoidmaks ära äärmusliikumiste tõusu võimule. 13. Kes nad olid: a) J.M.Keynes b) James S. Braddock c) Ramsay MacDonald Vastus: a) Inglise majandusteadlane, makroökonoomika rajaja b) Iiri päritolu raskekaalupoksija c) Briti esimese tööpartei peaminister DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17)
riigipeaks valiti nüüd president. Majanduslikult oli tollane Iirimaa põllumajandusmaa, kus rahvuslik tööstus hakkas arenema rohkem 1930. aastail. Sinn Fein ja põrandaalune Iiri Vabariiklik Armee otsustasid jätkata aga võitlust kuni Iirimaa täieliku vabanemiseni. 6. PRANTSUSMAA MAJANDUSARENG. Esimene maailmasõda oli andnud tugeva tõuke Prantsuse tööstuse arengule. Kui enne sõda oli Prantsusmaa olnud agraar-industriaalmaa ja tööstuses oli ülekaal kergetööstuse käes, siis nüüd kasvas kiiresti ka rasketööstus. Enne 1914. a. oli suuri kapitalimahutusi Venemaale tehtud, nüüd pandi aga suuremat rõhku kodumaise tööstuse arendamiseks. Väljaveetav kapital suundus peamiselt asumaadesse, kus hangiti ja töödeldi tootmiseks maavarasid. Tööstuse arengule mõjusid soodsalt ka Versailles' rahulepinguga saadud territoriaalsed liidendused. SISEPOLIITIKA
klassifitseerida poliitilisi süsteeme. Aristoteles klassifitseerib poliitilisi süsteeme 2 kriteeriumi järgi: 1. Mitu isikut valitsevad (üks; mõned; palju) 2. Kelle huvides valitsetakse (iseenda; kõigi) Poliitilisi süsteeme võib klassifitseerida mitmeti: Geograafilise dimensiooni järgi (n: Lääne-Euroopa; Okeaania) Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk; islam) Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme pol. dimensioonide järgi, nagu: DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Näiteks Põhja-Korea, Jugoslaavia ja Argentiina klassifitseerivad end kui demokraatlikuid maid, kuigi paljude arvates see nii ei ole. 1. Demokraatia
Okupeeritud riigid: Tiibet, Lääne-Sahara, Itškeeria Tšetšeeni Vabariik. Poliitilised süsteemid. Demokraatia Poliitikaanalüüsi põhiline ülesanne on selgitada, kas eksisteerib kriteeriume, mille järgi saaks klassifitseerida poliitilisi süsteeme. Poliitilisi süsteeme võib klassifitseerida mitmeti: * Geograafilise dimensiooni järgi (n: Lääne-Euroopa; Okeaania) * Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk; islam) * Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme poliitilise dimensioonide järgi nagu demokraatia ja diktatuur. Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Konstitutsioonilised ja mittekonstitutsioonilised režiimid Konstitutsioonilise režiimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides
lõpuks valmis näidisnimekirjas olevad ettevõtted. Jaan 1933 kuulutati I viisaastakuplaan lõppenuks. Öeldi, et on täidetud. Midagi oli saavutatud küll. Anti käiku 1500 uut kaevandust või tööstusettevõtet. Väidetavasti tööstuse kogutoodang suurenes viisaastaku jooksul 75%. Kusjuures tööstustoodangu osakaal kogu SKT-st moodustanud väidetavalt viisaastaku lõpuks 70%, enne viisaastakut oli alla 50%. NL juhtkond võis väita, et NL-st on saanud tööstusriik, industriaalmaa. Tegelikkus nii ilus ei olnud, tegemist oli lakeeritud pildiga. Juba viisaastaku keskel saadeti senine statistika peavalitsus laiali, kõiki statistilisi andmeid hakati töötlema ja koguma plaanikomitees. Ilmselt olid huvitatud näitamaks, et plaane on paremini täidetud. Käis ka põllumaj kollektiviseerimine, tõi kaasa põllumaj toodangu katastroofilise kokku kukkumise- tähendas, et kui tööstustoodangu osa oleks olnud olematu, oleks osakaal SKT-st olnud ikkagi suurem
annaabi.ee 
