Mõtlematud teod toovad tihti ka ootamatuid tagajärgi. Sellest tuleneb ka ütlus: ,,enne mõtle, siis ütle," sama kehtib ka tegude kohta. Vabadus pole illusioon, kuid tihti pole see kõigile kättesaadaval. Pierre Laplace´i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon, mille kütkes mõned inimesed on. Indeterminismi puhul on vähemalt mõnede inimeste tahtmised ja teod seotud. Seega on tahtevabadus võimalik. Nõrga determinismi seisukoht ei välista vabadust, kuid sel juhul peab inimene seda ise soovima. Kõige enam nõustun ma nõrga determinismi seisukohaga, kuna see oleks nagu jäiga- ja indeterminismi kooskõla. See kuidas inimene suhtub teatud olukordatesse ja väärtustesse loob ka arusaama, millist seisukohta toetada. Inimese piirangud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed
kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ning vabadust. Nt. Kui mul on vaja teha mõni valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõimalused mul üldse on, siis kaaluksin, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum. Kui ma nii arutlen, siis indeterminismi arvates ei tohiks jääda kellelgi kahtlust, et valiku tegin mina ja mitte keegi teine. Samuti ei ole see valik mingite tingimustega üheselt määratud, sest ma oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, ei saaks meil olla ka mingisugust moraali(südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalus käituda ka teisit, aga ta tegi ise just niisuguse valiku.
Need on jäik determinism (ingl hard determinism), mille järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinism (ingl soft determinism), mille järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises, ning indeterminism, mille järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. Jamesi arvates erinevad kaks esimest seisukohta ainult sõnale vabadus veidi erinevate tähendusnüansside andmises, mistõttu neil olulist vahet ei ole. Determinismi ja indeterminismi erinevust selgitas ta nii: “Mida väidavad deterministid? Nad väidavad, et maailmas on kõik absoluutselt ära määratud. Tulevik ei peida enda rüpes mingeid ebaselgeid võimalusi, sest olevik on ühitatav ainult ühe tervikuga. Mingi muu tulevik peale selle, mis on fikseeritud igavikust saadik, on võimatu. Terviku osad moodustavad absoluutselt ühtse kivirahnu, milles pole mingit määramatust ega muutumist. [--
eksisteerib determineerimata sündmuste puhul. Meist igaüks on valikute tegemisel põhjalikult kaalunud iga valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise. Nad väidavad, et kui tahtevabadus oleks võimatu, siis ei oleks kujunenud ei moraali ega etiketti. Vabaduseta poleks võimalikud vastutus- ja kohusetunne, südametunnistus ja teised kõlbelised tundmused, kuid neid on kogenud tõenäoliselt igaüks. 8. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism Seisukoht, mis väidab, et Seisukoht, mille järgi Seisukoht, mille järgi mingit tahtevabadust ja alati ei pea mingil determinism kitsamas vabadust ei ole olemas, tahtmisel või teol olema tähenduses on õige, kuid
Meie tahtmise kujundajateks on pärilikkus, looduslik keskkond, kasvatus, haridus, reklaam ja olukord.(2) 2.3 Indeterminism Indeterminism ei tab determinismi ning pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese väliste tingimustega üheselt määratud. Vähemalt mõned inimese tahtmised on vabad välisest tingitusest ning tahtevabadus on võimalik. Seega on võimalik ka vabadus ning inimene kannab vähemalt mõnede oma tegude eest vastutust. Mõned teod jäävad ka indeterminismi seisukohalt siiski välistingimustest poolt determineerituteks. Näiteks afektiseisundis sooritatud teod. Indeterminismi pooldaja silmis võib deterministlik maailmavaade olla masendav. 2.4 Nõrk determinism Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist.
37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika?
37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika?
Meist igaüks on valikute tegemisel põhjalikult kaalunud iga valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise. Nad väidavad, et kui tahtevabadus oleks võimatu, siis ei oleks kujunenud ei moraali ega etiketti. Vabaduseta poleks võimalikud vastutus- ja kohusetunne, südametunnistus ja teised kõlbelised tundmused, kuid neid on kogenud tõenäoliselt igaüks. 7. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism Seisukoht, mis väidab, Seisukoht, mille järgi Seisukoht, mille järgi et mingit tahtevabadust alati ei pea mingil determinism kitsamas ja vabadust ei ole tahtmisel või teol olema tähenduses on õige, kuid
Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala olemasolu sõltub iga inimese enda kogemusest, seetõttu pole vaja seda tõestama hakata. Jumala olemasolu leiab kinnitust siis, kui ta pakub rahuldust ja on eluks vajalik täidab eesmärki. Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja selle eesmärk pole mitte jumal vaid võimalikult rahuldustpakkuv ja sisukas elu. 74. Selgitage, mis on James'i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest. James'il on kaks peamist argumenti mille abiga ta väidab, et indeterminismi õpetus on parem rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75
Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala olemasolu sõltub iga inimese enda kogemusest, seetõttu pole vaja seda tõestama hakata. Jumala olemasolu leiab kinnitust siis, kui ta pakub rahuldust ja on eluks vajalik – täidab eesmärki. Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja selle eesmärk pole mitte jumal vaid võimalikult rahuldustpakkuv ja sisukas elu. 74. Selgitage, mis on James’i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest. James’il on kaks peamist argumenti mille abiga ta väidab, et indeterminismi õpetus on parem rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75
ümberlükkamised; teaduslike teadmiste kasv) · 1972 "Objective Knowledge: An Evolutionary Approach" (Objektiivne teadmine: evolutsiooniline lähenemine) · 1976 "Unended Quest; An Intellectual Autobiography" (Lõppematu otsing: intellektuaalne autobiograafia) · 1977 "The Self and Its Brain: An Argument for Interactionism" · 1982 "The Open Universe: An Argument for Indeterminism" (Avatud universum: argument indeterminismi kasuks) · 1982 "Realism and the Aim of Science" (Realism ja teaduse eesmärk) · 1994 "The Myth of the Framework: In Defence of Science and Rationality" · 1994 "Knowledge and the Mind-Body Problem: In Defence of Interactionism" 8 Tunnustused ·1965 kuninganna Elizabeth II lõi ta rüütliks. · 1976 valiti Kuningliku Seltsi liikmeks. · 1982 Order of the Companions of Honour · Briti Akadeemia liige
ümberlükkamised; teaduslike teadmiste kasv) · 1972 "Objective Knowledge: An Evolutionary Approach" (Objektiivne teadmine: evolutsiooniline lähenemine) · 1976 "Unended Quest; An Intellectual Autobiography" (Lõppematu otsing: intellektuaalne autobiograafia) · 1977 "The Self and Its Brain: An Argument for Interactionism" · 1982 "The Open Universe: An Argument for Indeterminism" (Avatud universum: argument indeterminismi kasuks) · 1982 "Realism and the Aim of Science" (Realism ja teaduse eesmärk) · 1994 "The Myth of the Framework: In Defence of Science and Rationality" · 1994 "Knowledge and the Mind-Body Problem:In Defence of Interactionism" 11 Kokkuvõte Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20
C. ? Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg 2. Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) A. Ei ole õige välistab determinism vabaduse (vaba valiku), sest kõik valikud on siis determineeritud B. ? eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi C. Ei ole õige eeldab vaba valik indeterminismi, sest muidu oleks võimalik valikuid ette näha ning siis poleks need enam vabad 3. Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? A. Õige! See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga B. ? See väide on kooskõlas jäiga determinismiga, kuid mitte nõrga determinismi ja indeterminismiga C.
seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce´i nime kuulsaks. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras pragmatistliku teoloogia. Materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism, st. Religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Jäik determinismi järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinismi järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises ning indeterminismi järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. AJALOOFILOSOOFIA (KULTUURIFILOSOOFIA) O.Spengler (1880-1936) saksa fil. "Õhtumaa allakäik". Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine süstemaatika;ajaloo
· inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi. James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James'i käsituses) on kooskõlas järgmised väited? · Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba indeterminism · Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus indeterminism · Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik determinism James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm · on täiuslik. · ei ole veel täiuslik. · on ja jääb halvimaks võimalikest. William James'i seisukoht oli, et · enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on täiesti õigustatud. · enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. · inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud.
vastavusteooriat. Instrumentalism - teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. (Probleem - vahel viivad teadusteooriad uute järeldusteni.) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel tahtevabaduse küsimuses + fatalismi mõiste. Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui
10th of May 0:01 matis Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata http://webct.e- uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+ VIEWALL 10th of May 1:47 Andres a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. >>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 10th of May 1:48 Andres James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm a. on täiuslik. >>>b. ei ole veel täiuslik. c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 10th of May 10:15 ksenia Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene. Pragmatismi käsituses tähendab see, et >>>lähtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on võimalik sihipäraselt tegutseda, kuid pole mõtet küsida, kas need aatomid ka tegelikult olemas on. 10th of May 10:16 ksenia
10th of May 0:01 matis Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+VIEWALL 10th of May 1:47 Andres a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. >>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 10th of May 1:48 Andres James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm a. on täiuslik. >>>b. ei ole veel täiuslik. c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 10th of May 10:15 ksenia Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene. Pragmatismi käsituses tähendab see, et >>>lähtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on >>>võimalik sihipäraselt tegutseda, kuid pole mõtet küsida, kas need aatomid >>>ka tegelikult olemas on. 10th of May 10:16 ksenia
10th of May 0:01 matis Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+VIEWALL 10th of May 1:47 Andres a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. >>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 10th of May 1:48 Andres James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm a. on täiuslik. >>>b. ei ole veel täiuslik. c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 10th of May 10:15 ksenia Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene. Pragmatismi käsituses tähendab see, et >>>lähtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on >>>võimalik sihipäraselt tegutseda, kuid pole mõtet küsida, kas need aatomid >>>ka tegelikult olemas on. 10th of May 10:16 ksenia
annaabi.ee 
