põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises taustsüsteemis toimunud suuri muutusi. Eesti ja Euroopa Liidu liikmesmaade vaheliselt kaubavahetuselt on kaotatud tollimaksud. Eestil tuli üle võtta Euroopa Liidu ühtne tollimaksusüsteem Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide suhtes. Eesti peab rakendama ka Euroopa Liidus kasutatavat mittetolliliste kaubandusmeetmete (impordikvoodid, ekspordisubsiidiumid jm.) süsteemi. Eestil tuleb harmoneerida oma väliskaubanduslepingud Euroopa Liidu omadega ja üle võtta liidu sõlmitud kaubanduslepingud. Euroopa Liiduga ühinemine tõi väliskaubanduspoliitiliselt kaasa suured muutused. Muutunud kaubandustingimused avaldavad aga ka mõju väliskaubanudse mahtudele ja suundadele, mis omakorda mõjutavad riigi kui terviku, aga samuti tema tootjate ja tarbijate ning riigisektori heaolu.
Suurimad investeeringud USAsse. 15) EL ühtse väliskaubpoliitilised vahendid.ühine välistollimäär, üldine eelistussüsteem, muud kaubanduspol vahendid. Tollimaxuvabad- tööstustooted. Konventsionaalsed tollimäärad ja eritollid. Mittetollilised kaubanduspiirangud kolmandate riikide suhtes:1. Üldine eelistussüsteem,tollimaxuvaba impordi õigus teatud koguse toodangu suhtes, seda ületavat kaupa tollitaxe.2)impordikvoodid kui sissetulev toodang ohustab kohalikke tootjaid. 16) EL kaubanduspiirangute edukus Aasia ja KIE riikide suhtes. Arenguriikide osatähtsus on kasvanud, eriti expordis, aga ka impordis eriti Aasia ja KIE riikide osas. Viimaste puhul assotsiatsiooni ja vabakaubanduselepingud, impordikvoodi suurendamine. Aasia arengumaadel on suurem osa EL impordis ja KIE riikidel expordis. 17) EL ühtse väliskaubanduspol mõju EL kaubanduspartneritele(pos ja neg mõjud). 1
Kahe aastaga suudeti peaaegu kõik sovhoosid ja kolhoosid ümber struktureerida.1992 oli talusid 50 000 siis 1995 oli 285 000. Venemaa toodangumahukaim tööstusharu on masinatööstus. Madala tehinilise taseme töttu pole nõudlus suur. Tegeletakse autotöstuse, tööpingiehituse, kodumasinate valmistamise, lennukitööstuse, keemiatööstusseadmete valmistamisega. Kergetööstus kui tarbekaupadetootmine oli plaanimajanduse ajal teisejärguline. Ekspordi ja impordikvoodid mõjutavad korgetööstust suurel määral. Toiduaineterööstusettevõtteid paikneb igas majanduspiirkonnas. 1998 elevnes eelkõige tekstiilitööstus ja rõivaõmblus. Tootmisvõimsusest on kasutusel vaid 45% , tööjõust alla 50% ja tellimustega on täidetud pool tootmisest. Venemaa metsaressursid moodustavad ligikaugu ¼ maailma metsavarudest, nendest 70% on väärtuslikud puuliigid. Metsaettevõtted töötavad kahjumiga, kuna neil on vananenud tehnoloogia ja ebaefektiivne toormekasutus
suhteliste tootmiskulude keskmisena. Rahvusvaheline kaubandus on kasulik nii arenenud kui ka vähearenenud riikidele. Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta, 3) saada kaupa odavamalt kui ise tootes, 4) saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Seega vabakaubandus (takistused: kaitsetollid, impordikvoodid, litsentsid jne), mis baseerub suhteliste eeliste põhimõttele, aitab maailmamajandusel saavutada ressursside efektiivsema paigutamise ja materiaalse heaolu kõrgema taseme. Lisaefekt seisneb selles, et ta stimuleerib konkurentsi ja piirab monopoli. Protektsionismi takistused vabakaubandusele vähendavad või likvideerivad spetsialiseerumisest tuleneva kasu. Ka nende positiivseid ja negatiivseid külgi tuleb hinnata võrreldavate eeliste (suhteliste kulutuste) printsiibist lähtudes.
turgutanud ja toetanud, kuid selle ümber on olnud ja on palju poliitilisi vaidlusi. Toetused on piirkonniti erinevad, et tasandada looduslike tingimuste ebavõrdsust. Riik tahab ka vältida ületootmist ning seetõttu toetatakse põllumajandust kindla piirini. Igale tootjale on kinnitatud kvoot, toodangu ülempiir, mille järgimist kontrollivad tootjate koperatiivid. Oma kvooti müüa ei saa. Kõigile põllumajandustoodetele, mida Norras piisavalt toodetakse, on kehtestatud impordikvoodid ja kõrged tollid, mis võrdsustavad kodu ja välismaiste toodete hinna. Norra põllumajandus on selgelt karjakasvatusliku suunitlusega. Seal on ligi miljon veist, 700 000 siga, ligi 2 miljonit lammast, 80 000 kitse ja linnufarmides 4 miljonit kodulindu. Karjandus kindlustab elanikkonna enam-vähem täielikult lihaga, aga 340 000 lüpsilehma toodangust jätkub ka piimasaaduste (eelkõige juustu) ekspordiks.
oma ametlikku vahetuskurssi, viia läbi revalveerimise Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera väljapoole. Tulemus on analoogiline rahapakkumise suurenemisega ujuva vahetuskursi korral. 10. Kitsendava kaubanduspoliitika rakendamisel toob impordikvootide või tollide sisseseadmine importkaupadele kaasa impordi vähenemine ja netoekspordi suurenemine. Kaubanduspiirangute tõttu (impordikvoodid, tollid importkaupadele) nihkub IS* kõver üles paremale. 11. Avaliku sektori kulutuste suurenemine nihutab IS kõvera paremale tõstes intressimäära ja kogutulu 12. Maksukoormuse tõus nihutab IS kõvera vasakule alandades intressimäära ja kogutulu 13. Rahapakkumise kasv nihutab LM kõvera paremale tõstes kogutulu kuid alandades intressimäära 14. Kui keskpank vähendab raha pakkumist samal ajal kui maksud tõusevad, siis tasakaalutulu kindlasti alaneb 15
· Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78
Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) EL ei reguleeri otseseid makse Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid Ühtne välistollimäär Üldine eelistussüsteem Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78
· Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78
· Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78
15. EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud o Käibemaksu ühtlustamine o Aktsiiside miinimummäärad 16. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär (CCT = Common Customs Tariff) · Üldine eelistussüsteem (Generalized System of Preferences) · Muud kaubanduspoliitika vahendid o Ekspordipiirangud o Impordikvoodid o Dumpinguvastane tollimaks · EL roll maailmakaubanduses 17. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 18. Riigiabi (mõiste) · igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud
Erandid: · Riigivõimu teostamine 75. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Transporditeenused · Ühtne välistollimäär kõige madalama infltasiooniga · Üldine eelistussüsteem liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % · Muud kaubanduspoliitika vahendid: 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane viimase aasta jooksul olla kõrgem tollimaks kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest 76. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase
poliitika – oma tööstust kaitsva poliitika tulemusena 1930ndail ja 1970ndail oli samuti neomerkantilism Tollid ja tollideta barjäärid. Protektsionism ja oma tööstuste arendamine. Tollid või muud piirangud: Impordi piiramine jaguneb kahe põhivaldkonna vahel.Tollid tõstavad impordi hinda ja suruvad selle konkurentsist välja. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Mittetariifsed piirangud, nagu impordikvoodid, -litsentsid, juurdemaksud, dumpinguvastased meetmed, sildistamise, tervisekaitse ja turvalisuse reeglid erinevad sisereeglid nagu tolliformaalsused ja dokumentatsioon, kohalikud piirangud, valitsuse tellimused oma tootjaile, vahetuskursi manipulatsioonid jms. USA: Omaette nähtus on USA kaubanduspoliitika, millel on olnud oluline mõju ülemaailmsele tootmisele. Välishangete määrus (Offshore Assembly Provision) võimaldab
selle, et paljusid riigi hinnataset mõjutavad kaupu ja teenuseid ei ole võimalik eksporitda ega importida nt. kinnisvara, paljud teenused(juuksur). Sellised kaubad ja teenused ei ületa piire ning seetõttu nad ei mõjuta oluliselt valuutakursse kuigi avaldavad olulist mõju riigisisesele hinnatasandile. Seega ei ole võimalik valuutakursi pikemaajalist põhjendada ostujõu bariteedi teooriaga. Arvestatavaid mõjutegureid on teisigi nt. valuutakurssi mõjutavad pikema aja vältel tollid ja impordikvoodid, mis võivad põhjustada valuutakursi suurenemise. Järgmiseks pikaajaliseks mõjuteguriks on pikaajaliste kaupade e. eksportkaupade nõudlus välismaal ning importkaupade nõudlus kodumaal. Pikaajaliseks mõjuteguriks on ka töötootlikus nt kui Saksamaal kasvab tootlikus kiiremini kui Jaapanis, siis saavad saklased müüa oma kaupu suhteliselt odavamalt, mis suurendab saksa kaupade nõudlust ning võib suurendada Euro väärtust. Järelikult toob töötootlikuse kasv kaasa
190. Fiskaalpoliitikal on lühiperioodil suurim mõju kogutulu tasakaalutasemele: fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses Hindeline test 2019 191. Fikseeritud vahetuskursi korral on fiskaalpoliitika mõjus vahend reguleerimaks majanduse kogutulu, samas on aga rahapoliitika ebaefektiivne. ÕIGE 192. Kui fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduse kahtestatakse impordikvoodid, viies ellu suureneb ning rahapakkumine kasvab ja kogutulu suureneb 193. Vastavalt Mundell-Flemingi mudelile ..... ekspansiivne rahapoliitika ujuva vahetuskursi korral suurendada kogutulu. Fikseeritud vahetuskursi korral ekspansiivne rahapoliitika ...... suurendada kogutulu. Võib, ei või 194. Mundell-Flemingi mudel eeldab, et: hinnad on fikseeritud nagu ka IS-IL mudelis 195. Kui vahetuskurss on allpool fikseeritud taset, peab fikseeritud vahetuskursiga
kunstlikult madalate hindadega); kohaliku tööhõive ning tootjate tulude kaitse; maksebilansi tasakaalustamine; riigieelarve tuluallikate laiendamine; majanduse struktuurimuutuste soodustamine. Kaubanduspoliitilised vahendid: Importi mõjutavad vahendid Eksporti mõjutavad vahendid Sagedamini kasutatakse impordi piiramist Võidakse piirata o Hindasid imporditollid o Koguseid impordikvoodid Kaubanduspiirangute liigid Rahalised tollid Koguselised - kvoodid Tollimaks on maks riigipiiri ületavalt kaubalt, mille abil püütakse muuta kaupade suhtelisi hingu. On kõige levinum kaubanduspiirangu liik. Tollimaksud Imporditoll - kogutakse riiki sisseveetavatelt kaupadelt riigipiiri ületamisel eesmärgiga piirata kauba sissevedu. Motiiviks soov kaitsta kodumaist tootjat Eksporditoll kogutakse riigist väljaveetavalt kaubalt eesmärgiga piirata kauba väljavedu.
annaabi.ee 
