eesti jaapan ungari kruusia kreeka israel läti poola vene türgi soome Prantsu s. tsehhi rootsi Inglism a. Taani
Hollandi keel Anneli Rego 10A Keelesugulus: Kõneldatakse: • Indoeuroopa keeled • Hollandis • Germaani keeled • Belgias • Läänegermaani • Surinames keeled • Arubal • Hollandi Antillidel • Indoneesias • Prantsuse Flandrias • Saksamaal Hollandi keelt Ametlikuks keeleks: kõneleb üle 20 • Arubas miljoni inimese. • Belgias Emakeelena: • Hollandis 22 miljoonit • Hollandi Antillidel • Surinames • Beneluxis • Euroopa Liidus • Lõuna-Ameerika Liidus Sarnasus saksa ja inglise keelega Hollandi keel Saksa keel dank u danke Goedemorgen! Guten Morgen! twee zwei Hollandi keel Inglise keel pan pan huis ...
*Tööstus põhines sisseveetaval toorainel *Kujuneisd suurettevõtted ehk monopolid Sisepoliitika- Keiserriik *Igapäevast poliitikat viis läbi valitsus, eesotsas kantsleriga *Kujunenud mitempartei süsteem,toetas reforme ja agresiivset poliitikat *Probleemiks kujunes vähemusrahvaste rõhumine. *Rahvuslust nim. Saksamaal pangermanism. Välispoliitika- Üleminek maailmapoliitikale tõi kaasa konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing, Somme lahing, Jüüti merelahing, Cambrai lahing, Caporetto lahing. Somme lahingu iseloomustus
allld u keskus o n a (canton). b kantonite ar te ma ng ks Alldep cture) (sous-préfe Valla d o r d a o n jagatud n id oma k a t ek s Prantsu K an t o e väik s em ). smaa Eu s m a a k õ ig c o m m u n e 6 6 4 v roopa-o Pra n t s u ld ad e k s ( a ld a . Vallad sas on 3 u st e ks : v a h ald o n r 6
kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsu se keeles " expression " - väljendus) Foovid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice de Vlaminck · Andre Derain · Georges Rouault Henri Matisse · Foovide rühmituse keskseim kuju · kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada · kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt
. (meremaalija) Tihti piltidel vihma, lume, udu, .. mida valgustab päike, salapärane kuu ja vikerkaared. FRANCISCO GOYA--> hispaania romantik.. "Kapriisid".. paraadportree on tihti ka pilkav alltekst."ülestõusnute mahalaskmine, "sõjakoledused" CASPAR DAVID FRIEDRICH -->< võimsaim ja iseseisvam saksa romantik.. maasrikumaalija. " Kloostrikalmistu lumes" PHILIPP OTTO RUNGE .. natsareenide koolkond, taasväärtasid katoliku usku . THEODORE GERICAULT.. prantsu. romantiline maalikunst.. "Medeuse´i parv..-- võib pidada uue vooluu esikteoseks. EUGENE DELACROIX--> suurim romantik. (roheline ja punase kõrvutamine, Maalide motiivid: Võetud põnevast keskaja ajaloost või siis parajasti prantsusmaa poost alistatava Põhja-Afrika värvikirevastm eksootilisest olustikust, "Chiose veresaun" ja "Vabadus viib rahva barrikaadidele" FRANCOIS RUDE´i "sõttamineku laul" . hoogne ja tundeküllane kõrgreljeef Tähe võidukaarel Pariisis. MÕISTED
juuni 1919. selle kohaselt pidi saksamaa loovutama Prantsusmaale elsassi ja lotringi, mõned alab Belgiale ja taanile . saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Pidi maksma reparatsiooni ehk sõjakahusid. Suur depressioon ehk maailme majanduskriis – 1923 1924- toodeti rohkem kui tarbiti. Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone, euroopa riikide võlgenevus üsale. Rahvusvahelise olukorra teravnemine, ruhri okupeerimine prantsu poolt. Hüperinflatsioon saksamaal. Veebruarirevolutsioon-1917 veebruaris. Tulemusena loobus troonist keiser Nikolai ii ja moodustati venemaa Ajutine Valitsus. Algas petrogradi linnast- sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik, rahutused. Oktoobrirevolutsioon- 1917 toimunud riigipööre, mille käigus enamlased kukutavad Ajutise Valitsuse. Võim vormistati 26.okt 1917 II nõukogude kongress, moodustas Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks sai Lenin. Kommunistlikud repressioonid-
Pre sid e n di valib parlam e nt. Presidentaalne korraldus Rahva s valin otse nii parlam e n di kui ka pre sid e n di. Valitsus e pan e b kokku pre sid e nt. 11. Föderaalriik Riigid kus om a elu korralda mi s el on suure m vabadu s. (USA , Sak s a m a a , Ven e m a a ) Unitaarriik Riigid,ku s kohaliku elu m áára b põhijoonte s keskvalitsu s e poliitika. ( Prantsu s m a a , Suurbritannia , Skan dinaavia riigid ka Eesti) 12. Põhis e a d u s e ja se a d u st e járgimist kontrollib õiguskantsler. Riigikontroll kontrollib riigi majandu st e g e v u st ja riigivaraga ümb erk ái mist. Kaitsepolitsei jálgib riigi julge ol ekut ja põhis e a d uliku st korrast kinnipida mist. 13. Konstitutsioon 1. Kirjalik õigusakt, mis sisaldab valitse mi s e ja se a d u s a n dlu s e üldisi põhim õtteid
C erro de Pas c o hõb e d a k a e v a n d u kasutus el juba XVII sajandi st. Olulise d h õb e d a k a e v a n d u s e d asuvad ve el Austraalias, Jaap ani s, Ven e m a al ja Kasah stani s. Hõb e d at leidub Sak s a m a al, Böö mi m a al, Slovakkias, ja Norras. Hõb e d at kaevad atud ka Rootsis ja Prantsu s m a al. Töötlemine: hõb e s e p i s e d , iluasjad, väike s e d tarbe e s e m e d , hõb eta min e . Varas e m al ajal oli hõb e d a kaaluühikuk s lood. Enam a sti leg e e ritaks e h õb e d at vas e g a , aga se d a kasutataks e ka kullasula mite s Ajaloo s oli hõb e tähtsak s mak s e v a h e n dik s (osalis elt on ta se d a ka tänapä e v al). Hõb e on ke e miline ele m e nt, süm b ol Ag (ladina ke el e s arg e ntu m )
Naha st õhukotti hoiab pillime e s kaenla all ja surub se alt küünarnukiga vajutad e s õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitm eid: kõig e tavalise m a d on lähiümbru s e loom a d e nahad (näitek s kitse , lamba , leh m a , se a jt.) Õhupuh u mi storu st puhutak s e kotti õhku juurd e. Mänguvilel män gitaks e tantsu või lauluviise. Bas svile annab ühtlast pikka bas sih eli, mida nim etatak s e burdo onik s (prantsu s e ke el e s bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva ke el e g a (ke el e üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabad e aerofonid e (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhus a m m a s t ) rühma kuuluv kaas a s k a ntav muu sikariist . Lõõtspill toetub m ängi mi s e ajal män gija põlved el e või rihmad e abil kätele või õlgad el e
Soome väljumine sõjast ❧ Sügis 1944 Punaarmee purustas väegrupi Nord: sakslased taandusid nn Kuramaa kotti ❧ Sügis 1944 Punaarmee okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria ning sundis sakslased lahkuma Jugoslaaviast ❧ https://www.youtube.com/watch?v=yWuYxu1JymA (1.18.16 / 1.23.10) ❧ https://www.youtube.com/watch?v=gr-eDR_QGD0 (3.21 / 48/58) Normandia dessant (D-Day) ❧ 6. juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsu smaal Normandias ❧ 25. august 1944 vabastati Pariis ❧ http://www.history.com/to pics/world-war-ii/d-day ❧ http://www.smithsonianm ag.com/videos/category/hi story/archival-footage-of-d -day/?no-ist MAAILM SÕJAS ❧ Totaalne sõda ❧ „Uus kord“ Euroopas. Holokaust ❧ Nõukogude Liidu kuriteod ❧ Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ❧ Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Igapäevaelus Teise maailmasõja ajal
võrendikku suplema ja uppunud. Sellest ajast peale nimetabki rahvas seda paljandit Paabu müüriks kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m. Rada läheb edasi vana hobuseteed mööda Piusajõe talu õue tagant kuni Kelba veskini. Kelba veski valmis 1933. aastal. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu. Kelba veski juurest siirdub rada üle vana veskisilla jõe paremale kaldale. Külavaheteed mööda jõuab taas alla jõe äärde ning sealt edasi Makõ veskini. Ajaloolase Heinrich Prantsu teateil töötas 18. sajandi lõpul Makõ veskis mõisa vasekoda, kus veejõul taoti vaskriistu, esijoones viinakodade katlaid, torusid jm vajalikku ümbruskonna mõisatele. Edasi viib rada umbes 300 meetri kaugusel asuva Makõ müürini. Kallas on seal 21 meetrit kõrge, paljandi kõrgus aga 16 meetrit. Kohe paljandi all on telkimisvõimalus. Rada laskub alla oru põhja ja jätkub piki jõekallast lammimetsas, millele on iseloomulikud puid põimivad humalad.
kusjuures raskuspunkt on just muusikal. Revüüdest on pärit suur hulk saksa ja ameerika lööklaule. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 4 E sim ene kabaree (pr “cabaret”- kõrts), “Chat Noir” avati P ariisis 1881 aastal. Kabareekunst oli algselt seotud tihedasti kirjandusliku algmega- prantsu se šansoon, mis leidis oma kodu kabarees, on traditsiooniliselt pannud rõhku kõrgetasemelisele tekstile, väärisluulele. Music- hall (ingl –muusikasaal) kujutab endast varieteed briti moodi. 1832 aastal avati L an cashire’i krahv konna linnas B oltonis esim ene inglise varieteeteater “Star Music Hall”. K uid enne seda oli music- hallis viljeldav ajaviide õitsenud niisugustes väikestes joogikohtades nagu pub (lüh public house- kõrts, õllebaar), kus märjuke