Ühtlasi on platsentabarjäär läbitav elektrolüütidele, antikehadele, viirustele, ravimitele. Vesi ja gaasid liiguvad läbi platsenta difusiooni teel. Glükoos, aminohapped aktiivse transpordi abil, Na, K, Ca kiirendatud transpordi teel. Valgud ja rasvad platsentat ei läbi. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. Platsenta ülesanded 1. ema ja loote vaheline ainete vahetus – läbi ei pääse lipiidid ja valgud, va immuunoglobuliinid hemokoriaalse ja endoteliokoriaalse platsenta puhul. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. NB! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid. Teratogeensed ained – põhjustavad arenguhäireid (amfetamiin, LSD, talidomiid, liitium). 2. endokriinorgan – sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärmete arengut, abistavad sünnitusel. Platsenta hormoonid
Spinaalse plasmatsütoomi puhul on soovitav ortopeedi ja/või neurokirurgi konsul- tatsioon Keemiaravi Adjuvantset kemoteraapiat võib pidada näidustatuks vaid patsientidele, kellel on -16- kõrgem risk haiguse progressiooniks – esineb “masstuumor” (> 5 cm) Luu üksikplasmatsütoomi jälgimine Esimesed 6 kuud 4-8 nädala tagant, edaspidi 3-6 kuu järel (kliiniline veri, biokee- mia, immuunoglobuliinid, seerumi ja uriini paraproteiin) Luude röntgenuuring tehakse 1x aastas või vastavalt sümptoomidele, luuüdi uuring vastavalt kliinilisele vajadusele 6.3.2. Luuvälise üksikplasmatsütoomi ravi Kiiritusravi Valikravimeetod Haiguskolle < 5 cm – 40 Gy fraktsioneeritult 20 x Haiguskolle > 5 cm (“masstuumor”) – 45 - 50 Gy fraktsioneeritult 25x Kui on haaratud kaela lümfisõlmed, kiiritatakse ka neid; Waldeyeri ringi esimese
mikroobid on peaaegu eranditult antikehade ja nende vahendatud toimete eest kaitstud Mitu paratoopi on ühel antikehal? - 2 Milleks on antikehal vajalik hingeregioon? – painduvus tagab haaradevahelise distantsi muutumise vastavalt vajadusele, antigeeni efektiivne seostumine Milleks on antikehal vajalik Fc regioon? – osaleb signaali edastamises Millist tüüpi immuunoglobuliine on inimese vereseerumis kõige rohkem? - IgG Millised immuunoglobuliinid tagavad kauakestva immuunvastuse? - IgG Millised immunoglobuliinid sekreteeritakse limaskestale? - IgA Millised immunoglobuliinid ilmuvad verre esimesena peale antigeenset stimulatsiooni ja kaovad kõige kiiremini? – IgM Millised immunoglobuliinid on seotud allergilise reaktsiooniga? – IgE Võrdle imetaja immunoglobuliine (kus leidub, ülesanne, kas mono-,di- või pentameer)? Leidub Mono, di, penta Ül
Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Olenevalt eritusest on sülje pH = 5,47,5. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Neelamine, oksendamine. Seedimine maos Magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. Samuti toimub mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad). Lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab siis peensoolde.imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses
Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Olenevalt eritusest on sülje pH = 5,4-7,5. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Neelamine, oksendamine. Seedimine maos Magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. Samuti toimub mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad). Lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab siis peensoolde.imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid
süljega segatud kämp. Olenevalt eritusest on sülje pH= 5,4-7,5. Kiirema erituse korral amülaasi optimaalse toime tagamiseks vajalik nõrgalt happeline sülg pH=6,9. Sülje pH langeb emotsionaalse stressi korral. Sülge produtseeritakse 1-4ml/ min. Suhu sattunud kuiv toit niisutatakse süljega enne toidukämbu moodustamist. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Maitsepungi ärritavad suus ainult veeslahustunud toiduosad. Sülje eritus toimub reflektoorselt. Tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju. See omakorda põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümp. kui parasümp. närvisüsteemi kaudu. Impulsid lähtuvad
ainetevahetuse. Vereplasme valkude osmootne rõhk e kolloidosmootne (onkootne) rõhk on ~3,3 kPa(25mmHg). Kuigi onkootsest rõhust oleneb vere ja kudede vaheline ainete vahetus ja esmasuriini teke neerudes. Vereplasma valgudega, albumiiniga on seotud kaltsium, billirubiin, rasvhapped ja mõned ravimid, globuliinidega kortisool, türoksiin, lipiidid, raud, vitamiinid jm ained. Haigustekitajatele astuvad vastu globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunoglobuliinid. Verepalsma valgud tagavad ühe osa vere puhversüsteemist, valgumolekulide amino-ja karboksüülrühmade tõtt keskkonna reaktsioonist sõltuvalt võimelised reageerima nii aluste kui hapetega säilitades vere happe-leelise tasakaalu. Vereplasama madalamolekulaarseid aineid on u. 20 g/l, mille molaarne kontsentratsioon on 290 mmol/l. Anorgaanilisi, ioonidena esinevaid aineid on u. 9g/l ja orgaanilisi u 10g/l. Vere osmootse rõhu määravad eelkõige
piirkonnad ja milline osa seondub antigeenile. "Hinge" regioon on antikeha molekuli kõige altim koht proteolüütiliste ensüümide toimele. Fab- fragment tagab algse antikeha võime seonduda spetsiifiliselt antigeenile. Fc- fragment, seostudes komplemendiga ja Fc- retseptoritega immuunrakkudel määrab antikeha bioloogilise sekundaarse efekti tüübi, efektorfunktsiooni. 9. Inimese Ig isotüübid, struktuur, esinemine vere seerumis. Antikeha funktsioonid organismis. Immuunoglobuliinid on valgud, mida toodavad B- rakud vastuseks immunogeenile. Variaabel regioon erineb erinevate B- rakkude poolt produtseeritud antikehade vahel, aga sama raku poolt produtseeritud antikehades on samasugune. Konstantne regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. Ig H ahela konstantne osa on isotüüpidel IgM ja IgE ühe C domääni võrra pikem.
Euroopas tehti nahapeale haavand ja panid kuivatatud kärnamaterjali sinna. Orjakaubandusega Ameerikasse. Leedi suri ära kui Jenner oli 13. Nii et Jenner ei olnudki päris esimene. Toll – retseptorid, leiti Drosophila arengut uurides alguses. Toll – saksakeeles kärbse vastse kuju järg. Polly Matzinger – Ohuteooria, Omandatud ehk adaptiivne immunsus Lümfotsüüdid ja nende spetsiifilised retseptorid B lümfotsüüdid-immuunoglobuliinid (sekreteerituna antikehad) T lümfotsüüdid -TCR retseptorid Antigeeni esitlevad rakud ja MHC I ja MHC II Immunoloogiline mälu-see on B jaT lümfotsüütide klonaalne proliferatsioon 2. loeng Kaasasündinud (Innate) immuunsuse elemente TOLL retseptorid ( PRR retsetorid) Avastati Drosophila m. arengut uurides 1985a. (toll saksa keeles kummaline,võigas, imelik 1997 tuvastati imetajatel, Bruce Beutler 1998 TLR 4 ja LPS seos –Nobeli preemia 2011 a.
nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete molekule/molekulide osi. Funktsionaalne klassifikatsioonid: Ensüümid (pepsiin, trüpsiin, amülaas) Transportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) Struktuurivalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunoglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) Toite- ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin) 10. Kromatograafia. Elektroforees Kromatograafia - üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentidel lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsioon tingimustes. Mõiste kromatograafia hõlmab vastavaid meetodeid, protsesse ja teadusharu.
kui pH on > 3,5 ninh lakkab, kui see on 6. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille proteolüütiline aktiivsus on piiratud. Kõmosiin toitmib ainult piima kaseiinile, kalgendab piima, ilma et lõhuks peptiidsidemed. Piima kalgendumine põrsaste maos on oluline, kuna see kontrollib mao tühjenemist ja mao arengut. Ternespiimas sisadluvad kasvufaktorid ja immuunoglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad peensooldse. Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaasidee mõjul aminohapeteks ja oligopeptiidideks. (dipeptiidid, tripeptiidid). Pankreases kõige olulisem ensüüm Krüpsiin. RASVA SEEDE Rasva seede saab alguse maos. Mao lipaas on oluline eriti noortel sigadel. Peensooles toimub rasvade emulgeerimine sapi mõjul, rasvad lõhustuvad pankrease ensüümide (lipaas, kolipaas), sapphapete ja fosfolipiidide koosmõjul.
b) aktiveeritakse ensüümid, mis on vajalikud kolesterooli säilitamiseks, c) inhibeeritakse LDL-retseptori sünteesi (takistatakse vastava geeni transkriptsiooni). Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Transtsütoosi abil satub antikeha ema verest piima. Samal moel pääsevad immuunoglobuliinid ka läbi platsenta ema vereringest loote ringesse. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor-vahendatud endotsütoosi abil. Nad on evolutsiooni käigus õppinud ära kasutama rakkude endotsütoosi mehanismi, et sel moel rakku pääseda. Gripiviirus näit. kasutab veidi keerulisemat teed. Endotsüteeritud viiruspartikkel satub endotsütoosi vesiikulisse, mis ühineb endosoomiga. Seal on madal pH, mis aktiviseerib viiruse membraanis oleva fusogeense valgu, selle tulemusel
rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Antikeha sisaldav transportvesiikul satub sooleepiteeli raku endosoomi, seal tekib uus transportvesiikul, mis eksotsüteeritakse raku teises- basolateraalses küljes. Ema piimanäärmes toimub asi vastupidi - transtsütoosi abil satub antikeha ema verest piima. Samal moel pääsevad immuunoglobuliinid ka läbi platsenta ema vereringest loote ringesse. 28.)Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel? Milline raku organell on tuumaümbrisega ühendatud? Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga ja seda vib vaadelda kui tsütoplasma võrgustiku spetsialiseeritud osa. 12 Rakutsükkel 1
lümfotsüüdid tsirkulatsioonist homing retseptorite abil, nad võivad tagasi vereringesse tulla kohtades, kust leiavad antigeeni, millega seostuda. Lümfotsüütidel on individuaalsed retseptorid, mis muudavad ta spetsiifiliseks teatud antigeeni suhtes Kui retseptor aktiveeritakse spetsiifilise antigeeniga, algab klonaalne proliferatsioon. Neil on mälu, mis tagab suurenenud immuunvastuse sama antigeeniga kohtudes. B-rakud B-rakkudel on immuunoglobuliinid (Ak) pinnal, mis talitlevad Ag retseptoritena. Kui B-lümfotsüüte stimuleerida nende antigeen-retseptorite kaudu, arenevad neist antikehasid sekreteerivad plasmarakud. Plasmarakud on normaalselt leitavad lümfoidkoes ja väga vähesel hulgal vereringes. Stimuleeritud B-rakk võib areneda B-mälurakuks. B-rakud käituvad ka kui antigeeni esitavad rakud (APC) T-lümfotsüütidele. Subpopulatsioonid B1, B2. 33 T-rakud
- NH2 on antigeeni sidumiskoht - IgM – 10%, IgO – üle 1%, IgG – 75%, IgA – 15%, IgE – alla 1% (kui IgE on rohkem, tekib allergia). - ahelaid ( 2 rasket ja 2 kerget) ühendavad ja seovad S-S sidemed ja valgud - kerged ahelad on kõigil samad, rasked ahelad on erinevad. - Ig-de erinevus tuleneb erinevast monomeeride arvust - antigeeni sidumine toimub raske ja kerge ahela aminoterminaalses otsas. Aminoterminus geeni 5’ otsas. - S. Tonegawa avastas immuunoglobuliinid. IgG skemaatiline struktuur 91 - koosneb ühesugustest valgudomäänide kordustest – domäänidest. Mõned on varieeruvad, mõned konstantsed. - ühe klassi piires on kõik ühesugused (raske ahela konstantsed osad). - Ig1 domäänid koosnevad antiparalleelsetest β-lehtedest (stabiilseim valgu struktuur, tünnilaadne). Lingud, mis sealt β-lehtedest välja tulevad, on erinevad. - raskel ahelal on muutlikud ja konstantsed domäänid
annaabi.ee 
