kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu on võimalik lümfi hüübimine. Soolte piirkonnast kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega. Lümfisoontes liikudes imendub osa vedelikust kudedesse tagasi, mistõttu lümf muutub südamele lähenedes paksemaks. Inimese
kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu on võimalik lümfi hüübimine. Soolte piirkonnast kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega. Lümfisoontes liikudes imendub osa vedelikust kudedesse tagasi, mistõttu lümf muutub südamele lähenedes paksemaks. Inimese
Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) või sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. 2.) T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahetult rünnata ja hävitada (lagundada).
Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) v õ i sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. · T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahe tult rünnata ja hävitada (lagundada).
vastuse. B lümfotsüüdid on väiksed lümfotsüüdid ja nad on humoraalse immuunsuse mediaatoriteks. Nad moodustavad umbes 10 20% perifeerse vere lümfotsüütidest ja neid esineb ka luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, tonsillides ja seedetrakti lümfaatilises koes. B lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B mälurakkudeks, viimased on spetsiifilised antigeenide retseptorid. B lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine, peamiselt IgM ja IgG. Enamikul juhtudest vajavad B lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T abistajarakkude abil, mis produtseerivad B rakkude teovõimet tõstavat faktorit. Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud on suured lümfotsüüdid. Nad suudavad ilma eelneva sensibilisatsioonita lüüsida viirusest nakatanud ja kasvajarakke. Joonis 2. Lümfotsüüt. http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/1006684 ( 08. 01. 2011) LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED
a. nimetatigi tõug ümber eesti holsteiniks. Piimatootmine Uuendkari- põhikarjatäienduseks kasvatatud noorloomad Nuumkari - lihaks Udara ehitus, talitlus 1 liiter piima võrdub 400 liitrit verd - Kujuneb esimese tiinuse ajal - mittetiinel lehmikul udara näärmekude ei arene välja ja piima ei moodusta - Sekretoosne näärmeepiteel alustab talitlemist 8. tiinuskuul ning täidab udara ternespiimaga paar nädalat enne vasika sündi - ternes sisaldab hulgaliselt immuunglobuliine, et käivitada järglase immuunsüsteem Udara ehitus - ehituslikuks üksuseks on imeti koos selle juurde kuuluva näärmeosa, viimajuhade ja tsisternaal- ehk urkeosaga. viimane täitub imemise või lüpsmise vaheajal piimaga - urkeosa täitumisel udara siserõhk suureneb ja vastavalt sellele piimasekretsioon väheneb. - piima väljatilkumist nisakanalist takistab nisakanilt ümbritsev rõngaslihas e. sfinker - piima moodustav näärmekude koosneb õõnsatest
produtseerivad väiksel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi 2 sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B-lümfotsüüte on umbes 15% kogu lümfotsüütide üldarvust. B-lümfotsüüte jaotatakse: Plasmarakud B-mälurakud B-lümfotsüüdid on spetsiifilised antigeenide retseptorid. B-lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine. Enamikul juhtudest vajavad B-lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T-abistajarakkude abi, mis produtseerivad B-rakkude teovõimet tõstvat faktorit. Trombotsüüdid. Vereliistakuid on liitris veres 2,5...3*10 astmes 11, need on tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks olulisi trombotsüütide faktoreid ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti noradrenaliini, adrenaliini, histamiini). 2. Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel.
1. anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile. 2. anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale. 3. Raske üldreaktsioon pärast eelmist vaktsiinidoosi. B. Ajutised vastunäidustused: äge haigusseisund, progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus. C. Immuunpuudulikkuse korral on immuniseerimine elusvaktsiinidega (BCG, MMR) kas püsivalt või ajutiselt vastunäidustatud. Erijuhud: - enneaegne laps, hüübimishäiretega patsient, immuunglobuliine sisaldavate preparaatide manustamine, krambisündroom anamneesis, rasedus. 37. Mis on sagedasemad (lubatud) kõrvaltoimed ja millised on tõsised kõrvaltoimed immuniseerimisel? Sagedased (lubatud) kõrvaltoimed: lokaalsed nähud: süstekoha valu, punetus, turse. 2. üldnähud: lühiajaline palavik, nõrkus, peavalu, lihasvalu. 3. süstijärgne minestus. Tõsised kõrvaltoimed: . lokaalsed reaktsioonid - süstekoha turse või infiltraat diameetriga > 7cm - süstekoha abstsess
lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad. 2 Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Olenevalt eritusest on sülje pH = 5,47,5. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Neelamine, oksendamine. Seedimine maos Magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. Samuti toimub
segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad. Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Olenevalt eritusest on sülje pH = 5,4-7,5. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Neelamine, oksendamine. Seedimine maos Magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. Samuti toimub
submandibularis, 5% gl. sublingualis, 25% gl. parotis, selline protsentuaalne suhe kehtib suus seedimise korral. Puhkeolekus gl. parotise süljeeritus tõuseb u.30%-ni, samas väheneb keelealuse näärme sülje sekretsioon . Sülg sisaldab: vett 99%,elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine. Nimelt lõhustab ptüaliin toidutärklise maltoosiks. Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Seedimine suus Suuõõnes toit peenestatakse hammastega, segatakse süljega liigutades toitu ringi keele ja põselihaste abil. Aeg, kui kaua toit peab suus viibima sõltub toidust, et moodustuks ühtlaselt süljega segatud kämp. Olenevalt eritusest on sülje pH= 5,4-7,5. Kiirema erituse korral amülaasi optimaalse toime tagamiseks vajalik nõrgalt happeline sülg pH=6,9. Sülje pH langeb emotsionaalse stressi korral. Sülge produtseeritakse 1-4ml/ min
SÜLJENÄÄRMED GLANDULAE SALIVALES Funktsioon : toota sülge (1-1m5L ööpäevas täiskasvanul) - sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele Sülg sisaldab: - vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine - a-amülaas/ptüaliin lõhustab toidutärklise maltoosiks - sülg sisaldab veel lima e MUTSIINI, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid Süljeeritus SALIVATIO on reflektoorne - muudab toidumassi mälumisel libedaks ja kergesti neelatavaks. Pidev süljenõristus on kui suuõõne loputus, mis takistab suuõõnepõletike ja hambakaariese teket. - sülje pH on olenevalt eritusest 5,4 - 7,5 - õige sülje kogus on vajalik, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud - lüsotsüüm, immuunglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus.
B lümfotsüüdid- nimetus tuleb Bursa of Fabricius järgi, on lindudel. B-lümfotsüüte: 50% põrnas, 25% lümfisõlmes 15% veres. B-rakud võivad valmida luuüdis ja Peyeri naastudes. Esinevad luuüdis, lümfisõlmedes, põrna valges pulbis, tonsillides, gastrointestinaaltrakti lümfaatilises koes. Moodustavad lümfifolliikuleid, mille aktivatsioonil arenevad folliikuli keskel heledamalt värvuvad idutsentrid blastrakud, millest üks osa moodustab mälurakud ja teine osa transformeerub immuunglobuliine sünteesivateks plasmarakkudeks. B-lümfotsüüdi pinnal on IgM pinnaantigeen, mis määrab pinnaretseptori. Sellele lisaks ekspresseeruvad pinnal veel CD19, CD20 ja CD21 molekulid. Küpse B raku pinnal on retseptoriteks membraan seotud antikehad. Ekspresseerib veel teisi molekule membraanile: B220- sageli kasutatakse B-raku pinnamarkerina, ei ole unikaalne. CD40 reageerib TH pinnal oleva CD40-ga. MHCII molekulid lubavad B-rakul antigeeni esitleda. CDR 1 ja CDR2 on
immuunreaktsioonie T-mälurakud-jäävad lümfisõlmedesse aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori sattumisel organismi valmib suurel hulgal T.rakkusid,mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. B-lümfotsüüte umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Jaotatakse plasmarakkudeks ja B- mälurakkudeks (antigeenide retseptorid) B-lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine. Enamasti vajavad T-abistajarakkude abi. Trombotsüüdid- Vereliistakuid liitris 2,5-3*1011 Tuumata. Sisaldavad vere hüübimiseks olulist trombotüütide faktorit (fosfolipiide) ja veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti adrenaliini, noradrenaliini, histamiini jne. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vigastuse tagajärjel vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained, mis ahendavad vigastuse kohal veresooni. Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale.
keha enda rakkude suhtes. Kui Th rakk esitletakse nii antigeenile kui ka õigele tsütokiinile, saab temast aktiveeritud Th-rakk. Tc rakkude aktiveerimine toimub kas Th rakkude abil (mis aktiveerivad APC) või lümfisõlmedes paiknevate dendriitrakkude abil, mis esitlevad MHC I CD8 rakule. B-rakud: tekivad samuti luuüdi tüvirakkudest, küpsevad lümfikoes ja kehavedelikku ilmunud antigeen aktiveerib nad immuunglobuliine produtseerivateks plasmatsüütideks. Väike osa B-rakke tekib ka eneseuuenduslikult. Iga individuaalne B-rakk omab täiesti kindlat, unikaalse spetsiifikaga antikeha. See on saavutatud sellega, et B-lümfotsüütide diferentseerumise ajal kombineeruvad omavahel erinevad geenide segmendid. See toimub aga igas konkreetses rakus isemoodi. Kui B-rakk on puhkeolekus (pole kohanud Ag), siis tema poolt sünteesitud antikehamolekulid on plasmamembraanis. Kui aga B-
· Ternespiimas on laktoosi umbes poole vähem kui normaalpiimas, kuid suurema valgu- ja rasvasisalduse tõttu ületab selle kuivainesisaldus peaaegu kaks korda normaalpiima oma. · Valkudest sisaldab ternespiim kõige enam albumiine ja globuliine. · Kõrget valgusisaldust põhjustab eriti suurenenud immuunglobuliinide sisaldus, mis tagab vasikatele immuunsuse seniks, kuni neil kujuneb välja oma immuunkehade loome · Poegimisjärgselt on piimas immuunglobuliine umbes 7%, kuid nende sisaldus väheneb 14 tunni möödudes umbes pooleni esialgsest. · Seetõttu valitseb selgepiiriline seos sünnijärgse esimese imemise või ternespiima jootmise aja ning vasikate suremuse vahel · Vasikatele on eluliselt vajalik, et nad saaksid ternespiima vähemalt 5 korda. · Eelistatavalt tuleks vasikaid sünnijärgselt hoida koos emasloomaga omaette boksis 2 5 päeva jooksul.
annaabi.ee 
