LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi
Riiklik immuniseerimiskava Arvestades immuniseerimise olulisust ja mõju rahva tervisele, on riiklikult korraldatud immuniseerimiskavad ja –programmid maailmas tavapärane praktika. Immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Kõige praktilisem ja reaalsem on see saavutada riikliku korraldusega. See tähendab, et riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport
antigeeniga. Üldiselt on antikehadel suur spetsiifilisus. Antikeha tunneb mingist võõrvalgust ära ainult väikest osa. Seda osa, mis antigeeni molekulist on oluline antikeha seondumiseks, nimetatakse epitoobiks. Ristreaktiivsus- on antikeha individuaalse paratoopi võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga või antikehade populatsiooni võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga. See reaktsioon saab toimuda, kuna ristreaktiivsel antigeenil on ühine epitoop immuniseerimise antigeeniga või sellel antigeenil on ehituselt sarnane epitoop immuniseeriv antigeeniga Antigeen- antikeha vastasmõju Organismi satub võõrkeha, mille küljes on antigeen. Võõrantigeeni toimel asub organismis kiiresti paljunema üks konkreetne B-lümfotsüüt, tekitades klonaalse rakupopulatsiooni. Selliseid B-lümfotsüüte, mis on asunud antikehi sekreteerima, nimetatakse ka plasmarakkudeks. Need on terminaalselt
BCG nahasisesi vasaku õlavarre ülemise ja keskmise kolmandiku piirile. MMR võib teha nii nahaalusi (s/c) kui lihasesisesi 35. Millised on sobivad süstekohad lihasesisesteks vaktsiinide manustamiseks kuni 2- aastasele lastele? Alates 2 aasta vanusest? Kuni kahe aastane välimise reielihase esiülaosa, vanematele võib teha õlavarde, kuid peab arvestama lapse suurust. Kui nt on väga väike 2,5 a, siis teha reielihasesse. 36. Millised on püsivad ja millised on ajutised immuniseerimise vastunäidustused? A. Püsivad vastunäidustused: 1. anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile. 2. anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale. 3. Raske üldreaktsioon pärast eelmist vaktsiinidoosi. B. Ajutised vastunäidustused: äge haigusseisund, progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus. C. Immuunpuudulikkuse korral on immuniseerimine elusvaktsiinidega (BCG, MMR) kas püsivalt või ajutiselt vastunäidustatud. Erijuhud:
nakkushaiguste puhanguid. Kui aga suureneb vaktsineerimata inimeste osakaal, võivad tekkida haiguspuhangud. 3 Vaktsineerimise ajalugu 7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. Esimesed viited rõugevastase immuunsuse tekitamisele pärinevad 10. sajandi Hiinast; 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas nelja rõugetevastase immuniseerimise viisi. Variolatsiooni ehk pärisrõugepookeid hakkasid regulaarselt kasutama 16. sajandil India brahmiinid. Variolatsiooni kui vaktsineerimise meetodit tutvustas Inglismaal esimesena 1721. aastal leedi Mary Wortley Montagu, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Tema variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning nende efektiivsus oli juhuslik. Variolatsiooni päritolu on jäänud paljuski selgusetuks nähtavasti õpiti seda kasutama 2
probleemid raseduse või sünnist, ja sünnieelne infektsioonid. Need keskkonna mõjud võivad tegutseda üheskoos muuta või potentsiaalselt suurendada raskust aluseks geneetiline defekt. Mõned autorid on väitnud põhjuslikku rolli vaktsiini kokkupuute (eriti leetrite vaktsiin ja tiomersaali, elavhõbedat säilitusainena kasutatakse mõnedes vaktsiinid) autismi. Siiski, Valdav enamus nakkusohu tõenditest ei nähtu tõendeid assotsiatsioon ühelt immuniseerimise ja autism, ja eksperdid on diskrediteerinud selle teooria. (http://www.mavicevap.com/medi/et/1396.html) Prognoos on Aspergeri sündroomi puhul väga varieeruv. Paljud tulevad hästi toime, aga nende sotsiaalse lävimise võime on endiselt piiratud. Teisel suurel rühmal aga arenevad rasked psühhiaatrilised probleemid.( http://www.autismeesti.ee/autismist/autismihairete- spekter/aspergeri-sundroom/) B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Transport. Arvutite ebapiisav olemasolu.
kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). Suur antigeeni molekul aktiveerib B-rakke, mis toodavad hulga tema vastu suunatud antikehi. Tekkivate antikehade segu nim POLÜKLANOOLSETEKS ANTIKEHADEKS (PKA). Tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulil. Saadakse loomade korduval süstimisel (immuniseerimisel) vastava antigeeni lahusega. PKA saamine: 1. Antigeen segataks adjuvandiga (substants, mida lisatakse immuniseerimise käigus, et suurendada immunvastuse tugevust) ja süstitakse loomale 2. Vastusena esimesele antigeeni süstile tekib loomale primaarne im.vastus, mille tulemusena tekib madala tiitriga antisseerum, mis sisaldab suures hulgas IgM tüüpi antikehi 3. Pärast ooteperioodi süstitakse looma uuesti, et saada loomal sekundaarne im.vastus. Korratakse mitu korda. Iga süstimse tulemusena tekib järjest kõrgema tiitriga antiseerum, mis sisaldab suures hulgas
Tampooni suund on materjali võtmisel ülevalt alla ja mediaalselt lateraalsele, s.t. tampoon liigub mööda ninakoopa põhja suunaga ninasõõrmest kõrvanibule. Külvata tampooniga võetud materjal seerumagari ja šokolaadagari sektorisse. Ülesanne 8. Nimetada olulisemad antibiootikumid, mida kasutatakse järgmiste haiguste ravimiseks. •Läkaköha •Difteeria Ülesanne 9. Millised aktiivse ja passiivse immuniseerimise preparaadid on kasutusel läkaköha ja difteeria profülaktikas, ravis? 25 Mycobacterium spp. infektsioonide 5 diagnostika Üldiseloomustus Mükobakterid on pulgakujulised happe- ja leelisekindlad mikroorganismid. Nende happekindlus on tingitud unikaalsest rakuseina ehitusest (lipiidide sisaldus kuni 40% kuivkaalust). Grami meetodil need tänu sellele ei
vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist. Tööandja kohustused nakkushaiguste tõrjel 1. looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud; 2. tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal; 3. tagama käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi; 4. lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel 5. vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel; 6. hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest. Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse või diagnoosimise korral võib sotsiaalminister Tervisekaitseinspektsiooni ettepanekul moodustada haiguskoldes nakkusohu likvideerimiseks
kunstlik immuunsus - kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste) järel kujunenud immuunsus loomulik immuunsus - kaasasündinud immuunsus passiivne immuunsus - organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi aktiivne immuunsus - vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus immuniseerimise plaaniline kava - riiklik tegevuskava, mille raames teostatakse plaanilisi immuniseerimisi vastavalt väljatöötatud ja kinnitatud riiklikele programmidele. Siin tuuakse ära haigused, mille vastu vaktsineerida; kontingent, keda vaktsineerida; vanus; millal vaktsineerida. immuniseerimispass - dokument, kuhu tehakse kõikide vaksineerimiste kohta sissekanne karantiin - nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline
sellistest haigustest. Toimus rahvaste ja koolkondade võidujooks. Tüüfuse ja teetanuse vaktsiinid olid Esimese ilmasõja success-story'd. 1 Vereseerum veri, millest on eemaldatud rakud, fibrinogeen jm hüübimistegurid. Vaktsineerimisel kasutati loomade vere seerumeid. 2 Nakkushaiguste ja põletike mikroobse olemuse selgumine andis tõuke aseptika ja hügieeni arengule. Aktiivse immuniseerimise kõrval hakkasid levima erinevad tervishoiuga (hügieeniga) seotud meetmed, mis lähtusid küll bakterioloogilisest teooriast, kuid olid suunatud eeskätt pigem keskkonnatingimuste parandamisele nt nn vabaõhu koolid, aga ka toiduainete kontroll ning nende üha parem töötlemine ning säilitamine (pastöriseerimine). Kochi postulaadid siiski kõiki probleeme ei lahendanud, nakkushaiguste olemuses jäi ühtteist
Samas ei haigestuta selle protsessi käigus tegelikult. Tekivad B-ja T mälurakud mistõttu esineb uuel rünnakul kiire immunoloogiline kaitse. Paljud mikroobid püüavad immuunsüsteemi ära petta. WHO järgi on ideaalse vaktsiini omadusteks esiteks see, et ta oleks laialdaselt kasutatav (st kasutatav kõikjal üle maailma), oleks temperatuuri (kuumuse) kindel, esineks efektiivne pikaajaline mõju ühekordsel kasutamisel, oleks sobiv kasutamiseks väikelaste vaksineerimisel. Passiivne immuniseerimise korral, ei kutsuta esile immuunsüsteemi aktivatsiooni ja ei teki immunoloogilist mälu, kaitse on lühiajaline ja ajutine. Selleks on näiteks mao hammustuste korral anav vaktsiin. Viiakse sisse puhastatud mürgiga seonduvaid antikehi. Kahjustatud e. atenueeritud elusvaksiinid ning inaktiveeritud/surmatud vaksiinid on olnud enimlevinud viirusvaksiinid ja bakteriaalsed vaksiinid. Võivad olla veel puhastatud mikroobsetest komponentidest
R0 = 1 – epideemiat pole, ei levi, ei taandu R0 < 0 rünnak taandub R0 > 0 epideemia levib Mis määrab R0? R0 = LSB L – aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. Mida pikem L, seda rohkem jõuab levida S – nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus (kel puudub immuunsus, kaasasündinud v tekitatud) B – mikroparasiidi ülekande kiirus, virulentsus. Kui kiiresti parasiit levib. Leetrid levivad tohutult kiiresti. AIDsi on tunduvlt raskem saada. Immuniseerimise eesmärk: R0=1=LSB => S(im)=1/LB Populatsiooni hulk, mis tuleb immuniseerida, et epideemia ei leviks/epideemia tõkestamiseks. P = 1 – S(im) / S(s0) S(s0) – algne populatsiooni tihedus. Mis % on vaja immuniseerida, et taanduks. -> 54 SAAKORGANISMIDE KAITSEKOHASTUMUSED 1. GENEETILINE KAITSE – odavaim, evolutsioonis kergeim tekkima
Epidemioloogia. • Ülemaailmset levikut jätkavad asümptomaatilised kandjad, mittevaktsineeritud. • Inimesed on ainus teadaolev reservuaar (kandlus orofaarünksis, nahapinnal). • Levik inimeselt inimesele hingamispiisakeste või nahakontakti kaudu. • Haigus ilmneb vaktsineerimata tegelastel rahvarohketes linnades, kahanenud immuunsusega lastel ja täiskasvanutel • Ajalooliselt esines lastehaigusena, oli enne immuniseerimise algust 2-14-aastaste peamine surmapõhjus. Nüüd esineb üksikjuhte Brasiilias, Indias, Indoneesias, Filipiinidel. Viimane puhang endises NLiidus oli 90ndate keskel, kui haigestus 150000, suremus oli 3…23%. Epideemiale eelnes toksigeensete tüvede kandlus. Virulentsus. • Difteeria toksiin on A/B toksiin. Tox geeni toimetab rakku lüsogeenne beetafaag. Toksiinil on kolm funktsionaalset regiooni: katalüütiline A-ühik, retseptoriga seonduv regioon ja translokatsiooniregioon
annaabi.ee 
