Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised
(jääkmaksumuses) 1840 Muu materiaalne põhivara Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1841 Muu mat.pv. akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1870 Lõpetamata ehitised Aktiva Lõpetamata ehitised ja ettemaksed 1880 Ettemaksed põhivara eest Aktiva Lõpetamata ehitised ja ettemaksed 1890 Tootvad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 19 Immateriaalne põhivara Aktiva 1910 Firmaväärtus Aktiva Firmaväärtus 1920 Arendusväljaminekud Aktiva Arendusväljaminekud 1930 Muu immateriaalne põhivara (sh.tarkvaralitsentsid) Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1935 Muu immateriaalse põhivara kulum Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Aktiva Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 20 Lühiajalised laenud Aktiva 2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2015 Lühiajaline laen omanikult Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,- mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine.
antud ettevõttele IAS 38 § 21 Immateriaalne vara võetakse arvele siis ja ainult siis, kui: * on tõenäoline, et ettevõte saab eeldatavalt sellest varast tulevast majanduslikku kasu ja *vara maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Immateriaalse põhivara liigid Immateriaalse põhivaraobjektid on: * patendid, * litsentsid, * kontsessioonid, * autoriõigused, * brändid, * kaubamärgid, * frantsiisid, * firmaväärtus (goodwill), * arendusväljaminekud jne Patent patendiomaniku ainuõigus leiutisele, toote tootmisele jne. Litsents kasutus-, tegevus-, sisse- või väljaveoluba. Kontsessioon luba, õigus kasutada riigile kuuluvaid loodusvarasid või täita kokkulepitud tingimustel mingisuguseid riiklike tellimusi. Autoriõigus ainuõigus kasutada ja lubada kasutada oma kirjandus-, kunsti- muusika-, teadusteost teistel isikutel. Bränd toote või teenuse iseloomulik tunnus näiteks nimi või kuju(tis), mille
audiitorite tasud, aktsiaemissiooni kulud jms), mida käsitatakse perioodikuludena. 14 Uurimistegevuse tulemina tekkivat immateriaalset vara ei kajastata. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kantakse kuluks nende tekkimise perioodil 15 On kulud uue tehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks toodete tootmisel ja teenuste osutamisel. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui majandusüksus suudab tõestada, et tal on antud arendusprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ning on tõenäoline, et nende väljaminekute tegemise tulemusena tekib tulu. 16 Samuti peab ta tõestama, et immateriaalse vara kasutus või müügikõlblikuks saamine on tehniliselt võimalik ja sellele varale eksisteerib turg. Kui majandusüksus eeltoodut tõestada ei
arvesse nende kasulikku tööiga. Põhivara näidatakse bilansis jääkmaksumuses. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. 12.Immateriaalne PV *Firmaväärtus *Arendusväljaminekud *Ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid · Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Nt. Arvuti tarkvara, kaubamärgid, litsentsid, kasutusõigused, kvoodid jms. Arvutitarkvara kajastatatakse materiaalse põhivarana, kui see on lahutamatult seotud riistvaraga. Immateriaalne PV kajastatakse ainult siis, kui:
akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara vastavalt RTJ 5 definitsioonile Firmaväärtus soetusmaksumus miinus vajadusel allahindlused; ülejäänud immateriaalne põhivara - soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused Firmaväärtus - RTJ 11; Ülejäänud immateriaalne põhivara RTJ 5 Firmaväärtus Äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtus vastavalt juhendile RTJ 11 Arendusväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud immateriaalsed varad, mis vastavad juhendi RTJ 5 arendusväljaminekute definitsioonile ja kapitaliseerimise kriteeriumitele Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalsed varad (sh. tarkvara litsentsid) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalse põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused
b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka. Selle sündmuse mõju on järgmine:
Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. · kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses.
8. Investeerimisprojekti lisanduvate rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti
ärinimesid või täita teatud kindlaid funktsioone (teatud piirkonnas). Firmaväärtus (goodwill) tegurid, tingimused, mis võimaldavad ettevõttel teenida tema identifitsseritud vara abil tavalisest suuremat kasumit. Firmaväärtust ei eksisteeri ettevõttest eraldi. Tekib ainult teise ettevõtte või teise ettevõtte osa soetamisel. Firmaväärtus on soetusmaksumuse ja omandatud netovara turuväärtuse vahe. Arendusväljaminekud kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Immateriaalse põhivara arvelevõtmine Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses. Ettevõttesiseselt loodud varaobjekti soetusmaksumus on tavaliselt väga väike (ebaoluline) ja seetõttu kajastatakse kohe kuluna. Immateriaalse põhivara soetamisel tehakse raamatupidamiskanne:
Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jms reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid · Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms · Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) · Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
definitsioonile miinus vajadusel Ülejäänud Firmaväärtus Äriühenduste käigus allahindlused; immateriaalne tekkinud firmaväärtus ülejäänud põhivara vastavalt juhendile RTJ immateriaalne põhivara RTJ 5 11 - soetusmaksumus Arendusväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud miinus akumuleeritud immateriaalsed varad, kulum ja allahindlused mis vastavad juhendi RTJ 5 arendusväljaminekute definitsioonile ja kapitaliseerimise kriteeriumitele Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud
1) pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. 2) kinnisvarainvesteeringud; 3) materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. 4) bioloogilised varad; 5) immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses.
36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti.
annaabi.ee 
