Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid. Tema olulisim luulekogu on 20.sajandi alguses ilmunud ,,Mälestused ja lootused" 20.sajandi alguseks vabanes eesti lüürika vähehaaval järelärkamisajale omasest ilutsemisest. Uus sajand tõi uue suhtumise: luule ei pidanud nam olema ,,ilus", vaid eelkõige ,,isiklik". FAKTE JA VÄITEID. 1) 19.sajandi lõpukümnendite tähtsamad luuletajad olid Jakob ja Juhan Liiv, Jakob Tamm, Anna Haava ja Karl Eduard Sööt. 2) Jakob Tamm ja Juhan Liiv olid 19.sajandi lõppperioodil peamised eepilise luule arendajad eesti kirjanduses. 3) Jakob Liivi sõnadele on loodud üks populaarsemaid keeskoorilaule ,,Meeste laul" (,,Nii tugevad kui kaljud suures meres").
kesvadest jooki mis piin! neid oleme harjunud sööma. Joon, kuid vastumeelt. Kiidan peekreid ja marjade veine vaaride pôlvkonna teelt: elu värav on viinapuu meile. "GAUDEAMUS IGITUR" CD "Vite perditeme legi" vagantide laulukogumikust "Carmina Burana", esitab Hortus Musicus Hiljem hakatakse samalaadseid luuletusi kirjutama ka rahvakeeles. Nt pariislane RUTEBEUF, kirjutas 124885, loobus lôplikult kurtuaassest ilutsemisest ja sageli ka muusikast, MUUTES LUULE SELLEGA ISESEISVAMAKS SÔNAKUNSTILIIGIKS. Kôige uudsemad on need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast, külmast ning härraste hoolimatusest, räägib kurjast naisest, lapsest, kelle eest ta ei jôua kostiraha maksta. Rutebeuf kirjutas ka miraakleid. (MAAILMAKIRJANDUSE LUGEMIKUS lk 136143 ”Miraakel
vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus
vormikeskne,võrreldav futurismiga ja kubismiga,ja hilisekspressionismi,mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv,eelkõige I MS üleelamised. Imazism, modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20. saj. algul Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu.Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni:pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile,väljenduse konkreetsusele ja täpsusele,elavusele ja ilmekusele,püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest.Olulisim tunnus on ere,lakooniline,sügav,omanäoline luulekujund. Akmeism tekkis 1910. aastail Venemaal. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast,suunata see maiseid asju käsitlema.Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele,kuulutades tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Dadaism sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire,mis oli eri rahvusest kunsti-ja kirjandusinimeste kohtumispaik
Realism 2014 Eeldused 19.sajandi 30. aastatel hakkas romantism kõige arenenumate maade kirjanduses oma mõju kaotama. Revolutsioonide perioodi lõppedes saabus kodanlik argipäev. Purunenud illusioonid sundisid kirjanikke tõmbuma enesesse ning põgenema fantaasiamaailma, loobuma välja mõeldistest ja romantilisest ilutsemisest ning asuma ühiskonna ajaloo kirjutaja kohale Vooludest Realism vastandus oma eelkäijale romantismile Kirjandusteaduses käsitletakse romantismi ja realismi kui kunsti ja kirjanduse põhisuundumusi. Tegelikus loomingus jääb suundade või voolude vaheline piir siiski pigem tinglikuks ja nii põimusid mõlemad kirjandussuunad omavahel kogu 19. sajandi vältel. Tunnused
Seevastu teine osa maastikke - Maastik Imatral, Vallinkoski - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Viinis tutvus ta laialdasemalt ekspressionismi ja fovismiga. Kunstniku sümpaatia kaldus täielikult esimese poole, sest nendes töödes oli kunstnik oma ande ohverdanud inimõiguste kaitsmiseks. Fovismile heitis ta ette sisutust - selles kunstis on ainult värvide mäng järele jäänud. Beduiini neiu on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest, kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1915.a võis täheldada Laikmaa aktiivsest kunstielust kõrvale tõmbumist. Tollastes töödes avaldub kunstniku teatav sisemine häireseisund. See ilmneb mitmes raugaportrees, eriti tugev on niisugune tunnetus Finisis. Juuditaris ja mõnes teiseski portrees valitseb samuti hämar, süngevõitu tonaalsus
Ekspressionism- "väljendus"; 19s kujutavas kunstis, impressionismi vastand; eesmärk- kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule; stiil- jõuline, õudust taotlev, vabavärsiline; varajane eks.: vormikeskne, hiline: tähelepanu inimestega seonduval; sõjavastased //Brecht, M.Under, J.Barbarus Imazinism- "kujund"; Ing ja Am 20s algus; sümbolismi ja impressionismi tunnusjooned; tähelepanu luuletuse kujundil, väljenduse täpsusel, vabanetakse ilutsemisest; zanr- vabavärsiline //E.Pound, Paul-Eerik Rummo, Eliot Sürrealism- Pr 1919 dadaismi ja futurismi aluspõhjal, A.Breton pani sürrealismile aluse, kirjutas sürrealistide manifesti, automaatkirjutamine (transiseisundis) , kõik tleb alateadvusest, mõistus jääb kõrvale; iseloomustus- vabadus, kollektiivsed loomingud // Breton, Artaud, I.Laagan Dadaism- algus 1916 Zürichi kabarus, juht- T.Tzara; võisteldi kehtiva ühiskonnakorralduse vastu, umbusaldati loogikat; D
Esindajad Bertolt Brecht, Marie Under, H.Visnapuu, J.Semper, M.Metsanurk, A.Kivikas. Imazi(ni)sm Tuleneb inglise keelsest sõnast image, mis tähendab pilti ja on modernistlik kirjandusvool inglise keelses luuletuses. Tekkis 20 saj Inglismaal ja Ameerikas. Kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni, pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele, püütakse vabaneda paljusõnalisusest ja liigsest ilutsemisest. Esindajad Ezra Pound, Thomas Stearns Eliot. Dadaism Sai alguse 1916 a Zyrichi kabarees. Dadaistide juht on rumeenia päritolu Tristan Tzara. Dadaistid ei usu senisesse religiooni, vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonna korralduse vastu, umbusaldavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luulespontaansust, eitavad klassikalist kirjandust. Nemad olid esimesed kes hakkasid kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingu poolest tahtsid
Seetõttu määrab ühe osa maastike ,,Saima maastik", ,,Laadoga maastik põldudega", ,,Tukaharju" - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon ning põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke ,,Maastik Imatral", ,,Vallinkoski" - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. ,,Beduiini neiu" on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A.
sajandi algul täpsemalt 1912 1917 aastal Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele, püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest. Imazismi eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme`. Nad tõstsid esile lühikest luuletust, vätisid teadlikult süzeelise- jutustuslikku alget luules, mis oli omane romantismile. Pound ise matkis teadlikult jaapani luulevorme, kus kujundi täpsusel oli eriline kaal. Peamisi jooni, mis imazismi varasemast sümbolismist eristas, olid vormieksperiment ja valdavalt vabavärsiline väljenduslaad. Nii "uuskriitika"
enda juurde ja pani talle nimeks Arthur. "Olgem rõõmsad, kuni oleme veel Enne surma kuulutas Uther oma pärijaks rõõmsad" Arthuri, kuid tema päritolu saladuslikkus ja vaenalaste salasepistused põhjustasid Rutebeuf (XIII saj) loobus kurtuaassest sõja. Arthuril oli oma poolõega, ilutsemisest ja sageli ka muusikast. Morgause'ga poeg, Mordred, kellest pidi Jutustab viletsast ka elu, näljast, külmast tulevikus saama oma isa tapja. Saavutanud ja härraste hoolimatusest oma pihtimus- sõjas võidu, abiellus Arthur Guinevre'iga. luuletustes, "Eesli testament" Tekib ümarlaud, mille taga istujad on kõik Villon (XV saj) on suurim keskaja lüürik, võrdsed
selle ala minekut ristija võimu alla; ristiti pettusega, ähvarduste ja vägivallaga takistati eestlasi, et nad end teisel poolel ristida ei laseks; eelkõige ristiti vanemaid ja nende peresid; rahvale ei selgitatud ristiusu tõdesid, ristimine oli puhtformaalne ja piirduti vaid pühitsetud vee piserdamisega Reformatisoon Martin Luther 1517: usupuhastus - hakati nõudma usu lihtsustamist, puhastamist liigsest dogmaatikast, kasuahnusest ja ilutsemisest, rahvakeelset jumalateenistust, tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste poole Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus 1521. aastal - jutlustajad liikusid linnast linna ja leidsid kodanike seas ruttu poolehoidu 1524 Tallinn, 1524 Tartu ja teised Eesti linnad - pildirüüste suleti enamik kloostreid ja linnades sai valitsevaks sai luterlus talupojad suhtusid esialgu ükskõikselt
humanism, renessanss... Tähtsamad kaubateed maailmas enne ja pärast suuri maadeavastust. Suurkaubandus läks Hansa ning Vahemere-äärsete Veneetsia ja Genova käest üle algul Portugalile ja Hispaaniale, hiljem Inglismaale ja Madalmaadele. Viimaste kätte läks ka suurem osa kaubandusest Venemaaga. Sellises olustikus tugevnes Euroopas opositsioon katoliku kiriku korrumpeerunud ladviku vastu. Hakati nõudma usu lihtsustamist, puhastamist liigsest dogmaatikast, kasuahnusest ja ilutsemisest, rahvakeelset jumalateenistust, tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liikumist juhtisid uuendusmeelsed vaimulikud eesotsas Martin Lutheriga, kes algatas 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis usupuhastuse ehk reformatsiooni. Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi; et piibel ja eelkõige selles sisalduvad evangeeliumid on ainus tõeline ristiusu alus; et inimene ei vaja vahendajaid
Elanikud nõuavad endale samu õigusi, mis on feodaalidelgi. Kujunevad ülikoolid à 1088. Bologna, 1200, Pariis. Skolaarid on esimesed linnakirjanikud, vabal perioodil rändavad mööda maad (Prmaa), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul "Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus" /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütelikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb oma hinge Saatanale (like Faust või Timm Thaler ehk Müüdud naer). Linnaeepika oli valdavalt satiirilise sisuga, lühikesed. Prantslased kutsusid neid fabliov, sakslased siank, itaallased novella. Sarjatakse kirikumeeste rahaahnust, liiderlikkust, naiste truudusetust. Rutebeufi Eesti testament. Teosed koonduvad populaarse tegelase
· Tunti muret inimese saatuse pärast · Viljeldi vabavärsilist luulet · Kasutati allegoorilisi kujundeid · Osutus mõjukaks ka teatris · JOHANNES ROBERT BECHER, BERTHOLT BRECT, MARIE UNDER, HENDRIK VISNAPUU IMAZISM ing.keeles pilt, kujund. Tekkis 20.sajandi alguses Inglismaal ja Ameerikas. · Pööratakse tähelepanu luuletuste kujundile, väljenduse korrektsusele, elavusele, ilmekusele · Püüti vabaneda liigsest ilutsemisest, paljusõnalisusest · Vabavärss · Oluline oli lakooniline, sugestiivne, sügav luulekujund · EZRA POUND, THOMAS ELIOT, SERGEI JESSENIN, PAUL EERIK RUMMO AKMEISM kr.keeles kõrgem aste, õitseng Tekkis 1910.aastail Venemaal. · Kuulutati tagasipöördumist maise realiteedi poole · Vastandatakse end sümbolismile · Ülistasid looduslikku inimeses · Ülistati argipäeva rõõme · ANNA AHMATOVA, NIKOLAI GUMILJOV SÜRREALISM. Tekkis 1919
reisivad ringi. Kirjandused parodeerivad Piiblit, kirikut. Ülistavad maiseid hüvesid. Vagandid hulkujad. Võtavad eeskuju Anakreonist, Ovidiusest ja Horatiusest. Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust