Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"iluaedades" - 15 õppematerjali

Harilik härjasilm
14
pptx

Harilik härjasilm

LEVIKUALA  Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA  Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD  Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel  Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik  On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul RAHVAPÄRASED NIMED  Einalilled  Kanaperse  Kas-armastad-mind  Õnnelill  Jaanikakar  Ätses Aitäh!

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Irise tüümian
8
odt

Irise tüümian

Tarbimine Tüümiani kasvatatakse ravim- ja maitsetaimena. Tüümian sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mille peamisteks toimeaineteks on fenool, tümool ja karvakrool, seetõttu mõjub ta seedimist soodustavalt, antiseptiliselt ning rahustavalt. Teena soovitatakse teda kõhulahtisuse, suu- ja kõripõletike, aga ka köha ja bronhiidi puhul. Vanniveele lisatud tüümianiõli aitab kaasa hingamisteede haiguste, reuma ja üldise kurnatuse leevendamiseks. Kasutatakse ka dekoratiivtaimena iluaedades. Kasutatud allikad · http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/110 · http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s %C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v %C3%BCrtsid/13D06/#T%C3%BC%C3%BCmian · http://et.wikipedia.org/wiki/Aed-liivatee

Loodus → Loodus
2 allalaadimist
Kibuvits
2
docx

Kibuvits

Alguse said need Aasiast, Euroopas levisid laiemalt alles möödunud sajandi algul. Tänapäevalgi on suurte kaunite täidisõieliste rooside ilusate värvidega õied ühed enimhinnatud aia- ja lõikelilled. Enamik neist kasvavad põõsakujulistena, osa roose aga ronib mööda tarasid või meenutavad isegi väikest puukest. Eesti looduslikud liigid kasvavad kuni kolme meetri kõrguste põõsastena. Neid võib kasvatada ka iluaedades, kuid nad võivad kergesti metsistuda. Erinevatel kibuvitsaliikidel pole vanarahvas vahet teinud ja nii on ka nende rahvapärased nimed ühised. Kokku on neid väga palju. Orjaroos, orjavits, orjapuhm ja teised sellised näitavad tema kasutamist varasematel aegadel. Kibuvitsa teravate ogadega kaetud vitstega peksti orje, et valu ja piinad ning tekkivad vigastused suuremad oleksid. Kuid tal on ka südamlikumaid nimesid, nagu koidukannid, okasroos, metsroosipuu, neitsi-kannid või neitsilill

Loodus → Loodus
2 allalaadimist
Kollane käoking-Aconitum lasiostomum
1
doc

Kollane käoking (Aconitum lasiostomum)

Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! 1 -1,5m, harva kuni 1,8m

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Veetaimede kirjeldused
8
odt

Veetaimede kirjeldused

· veelindude toiduks Pajulill · sugukond pajulillelised · hõredamates metsaservades, pargis, aias, tee ääres · vars rulja, · õied väikesed ja roosakad · botaaniliselt lähedane taim on põdrakanep · paljunemine seemnetega ja vegetatiivselt · põie ja eesnäärme haiguste raviks · kasutatakse teena Kukesaba · sugukond kukesabalised · madalsoos, veekogude kaldal, iluaedades · õied roosakas-lillad · vars 30-100 cm kõrge ja tugev · lehed karvased, piklikud · vili: piklik kupar · odraivade, stomatitide ja seedetraki haiguste raviks Vesioblikas · sugukond tatralised · mitmeaastane · kallastel, kraavid, sood · lehed paljad, alumised kolmnurksed- südajad · kasutatakse toiduks Ujuv penikeel1 · sugukond: penikeelelised · mitemaastane, ühekojaline

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Õhuniisutajad taimed
7
rtf

Õhuniisutajad taimed.

20.09.2010 1. Vesipalm : Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma. 2. Luuderohi : Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. . Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Eesti looduslikud ilutaimed
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

rahvameditsiinis. Õitseb aprillis, mai alguses. Puhkemisel on õied roosad, hiljem lillakad. Vili (pähklike) on kaetud magusa lisemega ­ abivahend sipelgatega levinemisel. Paljuneb nii seemnete kui ka risoomiga. Enamasti valgusnõudlik, kasvab ka varjulistes kohtades. Eelistab parasniiskeid muldi. Harilik nurmenukk (Primula veris) sugukond: nurmenukulised (Primulaceae) Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas Kasvatatakse iluaedades. 1025cm kõrgune rohttaim. Kasutatakse rahvameditsiinis ja Lehed alt valkjad ja karvased. maitsetaimena. Taimel 1 kuni mitu lehtedeta püstist õisikuvart. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Õiekroon erekollane, tupp rohekaskollane. Lõhnavad, putuktolmleja. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Koerakannike (Viola canina) Sugukond: kannikeselised (Violaceae)

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Harilik nurmenukk
5
doc

Harilik nurmenukk

Kasvukoht põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Tolmeldavatele putukatele annavad rikkalikult nektarit. Taime Koht ökosüsteemis rohtsed osad on ka toiduks taimtoidulistele loomadele. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Nii looduslikku kui ka mitmeid dekoratiivvorme ja hübriide kasvatatakse iluaedades: kiviktaimlates ja muruplatsidel. Eriti dekoratiivne on õitsemise ajal, kuid kaunid helerohelised lehekodarikud püsivad sügiseni. Varem laialt kasutatud ravimtaimena. Risoomi keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha. Õitest ja lehtedest valmistatud tee aitab ka liigeste reuma, Kasutamine peapöörituse ja migreeni puhul, on higileajava ja rahustava toimega,

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
Kaunis kuldking
7
doc

Kaunis kuldking

toitekoe puudumise tõttu vaja on. Seeme paisub ja mõne kuu jooksul omandab ta pisitillukese vurrkanni kuju. Esimese aasta sügisel ilmub jäme juur ja moodustunud risoomi kaks sõmevahet, millest kummalgi on soomusjas leheke. Teisel ja kolmandal aastal arenevad teine ja kolmas juur ning seenehüüfid jäävad nüüd vaid juurtesse. Ja et õitsema hakata, selleks kulub veel vähemalt viisteist aastat. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks meil iluaedades kuldkinga vähe kasvatatakse ja miks ta ka looduses kõikjal vaid väikeste rühmadena kasvab. Kui seeme kukub kohta, kus silmale nähtamatut seent parasjagu ei ole, uut taime ei kasva. Ka teised orhideed kasvavad aeglaselt. Seened, milliseid nad kõik vajavad, on vaid harva abivalmilt ootamas. Ka igasugusel mullal ei suuda need hellad taimed kasvada. Õnneks paljuneb see taim ka vegetatiivselt .Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa ­ risoom,

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
28 allalaadimist
Bioloogia taimed
9
rtf

Bioloogia taimed

(Aconitum lycoctonum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust!

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Nimetu
13
docx

Nimetu

jumalatele (sh Hygieila) ristiusu kehtestatud keelu tõttu tähelepanu . Protestantismi levikul hakkasid kunstnikud taas rikkalikust antiikkultuurist inspiratsiooni ammutama. 1615. aastal sündis Rubensi maal Hygieiast (vt lisa 3). Alates 18. sajandi lõpust tekkis Euroopas suurenenud huvi tervislike eluviiside, hügieeni ja haiguste profülaktika vastu. Seetõttu muutus tervisejumalanna kujutamine, eriti skulptuuri kujul, väga populaarseks linnaplatsidel, iluaedades, sanatooriumites ja haiglates. Alates sellest perioodist tänapäevani valminud töödest võib märkimisväärseimateks nimetada Bertel Thorvaldsensi reljeefe, Gustav Klimti 1907. aastal valminud jõulist maali (vt lisa 4) ning tervisejumalanna kujutist (vt lisa 5) kuulsa Trevi purskkaevu ( valmis 1762.a.) kompleksi koosseisus. 2. Hygieia kauss Hygieia kujutamisel olid kõige olulisemad elemendid alati suur madu ning kauss, mille sisu roomaja tarvitab

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
Kaitsealused Taimed
11
doc

Kaitsealused Taimed

Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust!

Botaanika → Aiandus
4 allalaadimist
Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
7
doc

Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini

1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
48 allalaadimist
Eesti looduskaitse
26
pdf

Eesti looduskaitse

kaitsemeetmeid. kunagi mõelnud, kust on pärit paljud parkides saa: põllu- ja metsamajanduses ning vesiviljeluses Kategooriad puuduliku andmestikuga ja hindamata näitavad meie looduse ja iluaedades kasvatatavad puud ja lilled ning kasvatatakse palju võõrliike, sest need annavad uurituse taset. Ehk mida vähem on uurijaid ja andmeid, seda rohkem lemmikloomapoodides müüdavad loomad?

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
33 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

nad tegid uudismaid, nad võtsid kasutusele moodsad viisid, tehnika, väetamise,tõuaretuse. Mõisamaid oli 58%, aga põllumaadest 43%. Turule tootis mõis enamuse toiduainetest. Mõisatest said algused ka meiereid, kes algselt palkasid välismaalt, aga eest sptesialistide tekkimisel ka eesti mehi, kes hakkasid sellega hästi teenima. Sajandi alguses oli rõhk pigem karjakasvatusel, et saada piima, kui nt põllumajandusek, Seal vähenes rukki osakaal, kasvas kartul kui söödatoit ja juurviljad iluaedades. (Stolõpini agraarreform) 1906. aastal läbiviidud reform, mis lahutas külakogukonnad ja soodustas üksiktalude teket Sellega püüti anda ettevõtlikumale talupojale võimalus eraomanduslike üksikmajapidamiste loomiseks ja et liigne rahvas saaks omale vaba mad Põhja ja Ida-Venemaal. Selle reformi õnnestumine loonuks maal keskklassi, stabiliseerinuks poliitilist olukorda ja oleks olnud ka eeldus demokraatiale. Kuid Stolõpin taoeti 1911 ja reformid hakkasid venima. Maal jõuti

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun